Obsah (6)

§ 145§ 178§ 179§ 68§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 22.08.2024 Kohtuasja number 1-22-7375 Ingrid Kullerkann, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 27.06.2

§ 145

lg 2,

§ 178

lg 11 ja

§ 179

lg 11 järgi ning

1 § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest kergema karistuse raskema karistusega kaetuks lugemise teel, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning vangistuse kandmise alguseks loeti 16.06.

1. Kohtuotsus jõustus 31.10.
2. Karistusaeg lõppeb 16.04.
4. Viru Vangla esitas 15.05.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Tsaregorodtsevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
5. Viru Maakohtu 27.06.
6. a määrusega jäeti Sergei Tsaregorodtsev elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kuigi formaalsed alused süüdimõistetu vabastamiseks on olemas, pole materiaalsed eeldused täidetud.
7. Kohus märkis positiivsete asjaoludena, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta täidab individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, alates 27.12.2023 osaleb majandustöödel ning alates 25.03.2024 osaleb sotsiaalprogrammis „Uus suund“. Ametiisikutega suhtlemisel on kinnipeetav lugupidav ja viisakas. Käitumine vangistuses viibimise ajal on olnud õiguspärane. Positiivsed on ka asjaolud, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad seaduskuulekad inimesed, samuti puuduvad riskid alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest tulenevad riskid. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht. Garanteeritud töökoha puudumine ei suurenda uue kuriteo toimepanemise riski, kuna toimepandud kuriteod ei olnud seotud isiku majandusliku toimetulekuga. Samuti on isik nõus vabatahtlikult alluma elektroonilisele järelevalvele ning elukohas on tingimused selleks täidetud. Samas toob kohus välja, et elukoha ja lähedaste, s.o abikaasa ja laste olemasolu ei olnud määrav kuritegude toimepanemisest hoidumisel, mistõttu ei ole need ka määrava tähtsusega käesoleval ajal uute kuritegude ärahoidmisel. Maakohus leidis, et Sergei Tsaregorodtsevi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. Kuigi kinnipeetav kinnitas kohtuistungil, et saab aru, mille eest teda karistati, et pani toime raskeid kuritegusid, ei saa kohus isiku äkilist mõistmist võtta tõsikindlalt, kuivõrd materjalidest nähtuvalt ei väärtusta kinnipeetav ühiskonnas kehtivaid ja toimivaid reegleid. Ta ei pidanud kuriteo toimepanemise ajal ega ka peale süüdimõistmist oma käitumist vääraks, vaid õigustab toimepandud kuritegusid ja leiab, et tal oli kannatanuga kahepoolne suhe. Isik ei mõista kahju, mida ta lastele põhjustas, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et samasuguse olukorra tekkides oleks isik võimeline mõistma, mis on seaduslik ja õiguskuulekalt käituma. Määruskaebus
8. Maakohtu määruse vaidlustas 07.07.
9. a määruskaebusega Sergei Tsaregorodtsevi kaitsja Argo Küünemäe, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, määrates süüdimõistetule katseaja ja käitumiskontrolli ning kohustada teda järgima

§ 75lg 2 nõudeid kohtu äranägemisel.

Kaebuse esitaja leiab, et maakohus on isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse vaagimisel eksinud ajaolude käsitlemisega. Maakohtu etteheide, et „kohus ei saa süüdimõistetu äkilist hälbiva käitumise mõistmist võtta tõsikindlalt“ ei ole arusaadav ega kuidagigi mõõdetav. Süüdimõistetu kinnitas maakohtu istungil, et on aru saanud oma eksimusest. Käesolevaks ajaks on süüteo sooritamisest möödunud pea kolm aastat ja isik on kandnud karistust vanglas juba üle kahe aasta. Maakohus oleks pidanud arusaadavalt 2 põhjendama oma ebakindlust loovate uskumuste ja ebakindluse põhjuseid, miks kohus arvab, et isik elektroonilise valve tingimustes ennetähtaegsel vabanemisel ei suudaks mõista, mis on seaduslik ja õiguskuulekalt käituda. Süüdimõistetu on esimest korda keskealisena sattunud pahuksisse seadusega ja ka esimest korda kannab vanglakaristust. Kaitsja leiab, et arvestades süüdimõistetu käitumist kahe aasta vältel karistuse kandmise ajal, puuduvad kohtumääruses arusaadavad põhjendused, mis põhjendaksid ohuhinnangut. Süüdimõistetule tuleks anda võimalus näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma ka vanglaväliselt. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Sergei Tsaregorodtsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises. 7.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. See säte annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi (RKKKm nr 1-15-2671/174, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 8).

1. Vaidlust ei ole selles, et Sergei Tsaregorodtsevi puhul on täidetud elektroonilise valve kohaldamisega ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Samuti räägivad tema vabastamise kasuks mitmed asjaolud. Tegu on tema esimese kriminaalkaristuse ja vangistusega. Ta on vanglas käitunud õiguskuulekalt, osalenud majandustöödel ja sotsiaalprogrammis „Uus suund“. Vabaduses on kinnipeetaval olemas elukoht ning teda toetavad lähedased. Eelnevale tuginedes ei kahtle ringkonnakohus, et Sergei Tsaregorodtsevil on vabaduses võimalused igapäevaseks normaalseks eluks olemas. Samas on see vaid üks mitmest tegurist, millest tuleb lähtuda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Vaidlustatud määruses on Sergei Tsaregorodtsevi vabastamise üle otsustamisel aluseks võetud

§ 76

lg-s 4 loetletud asjaolud ning põhjendatud, miks ei saa teda vabastada, vaatamata tema kasuks kõnelevatele asjaoludele. Kohtukolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigustatult, et esineb alus kahelda, kas praeguseks ära kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning mõjutanud kinnipeetavat kuritegelikust käitumisest loobuma.

1. Sisuliselt on vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustuses kajastatu vastuolus sellega, mida avaldas süüdimõistetu kohtuistungil. Vangla materjalidest nähtub, et Sergei Tsaregorodtsev õigustab oma kuritegu ja ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid, kuna ei 3 pidanud enda käitumist kuidagi vääraks. Ta ei mõista, mis kahju ta lapsele põhjustanud on, vaid leiab, et nende suhe oli kahepoolne. Samas kohtuistungil avaldas Sergei Tsaregorodtsev toimepandu osas kahetsust ja kinnitas, et saab aru, mille eest teda karistati. Ta saab aru, et tegutses oma madalate eesmärkide saavutamiseks. Enda sõnul teeb ta kõik, ta sellisest käitumisest loobuda ja elada seadusekuulekat elu. Ta soovib olla koos oma perega ja tegeleda kunstiga. Kui veel õpetajana tööle peakski asuma, siis vaid täiskasvanuid õpetades.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu lähenemist tugineda vangla materjalidele, toetavad Sergei Tsaregorodtsevi poolt toimepandud kuritegude asjaolud. Sergei Tsaregorodtsev on süüdi tunnistatud

§ 178lg 11, § 179 lg 11 ja § 145 lg 2 järgi.

Ka kõige raskema kuriteo (s.o muu sugulise iseloomuga tegu noorema kui neljateistaastase isikuga) puhul on tegemist nelja episoodiga, kahe erineva kannatanuga ning kuriteod on toime pandud ajavahemikul 2020.a hilissügis kuni 2022.a juuni. Seega ei ole tegu nö ühe- või kahekordse eksimisega, vaid on selge, et vähemalt kuritegude toimepanemise ajal pidas isik oma käitumisviisi õigeks ja tegutses pikema ajaperioodi jooksul järjepidevalt. Kõnekas on asjaolu, et pärast karistuse saamist on ta vanglas avaldanud, et tema sõnul oli tegu kahepoolse suhtega tema ja alaealise vahel. Seega ei näinud Sergei Tasregorodtsev pikka aega, et tema kui õpetaja seksuaalse iseloomuga suhe 11- ja 12-aastastega oleks kuidagi vale. Ringkonnakohus on seisukohal, et sõltumata kohtuistungil avaldatud kahetsusest, annavad toimepandud kuritegude iseloom ja süüdimõistetu hinnangud oma teole vangistuse vältel koosmõjus aluse asuda maakohtuga samale seisukohale. Kuriteo asjaoludest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et Sergei Tsaregorodtsev jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist.

1. Vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole Sergei Tsaregorodtsevi vangistus oma eesmärke veel täitnud, puudub põhjus maakohtu määruse tühistamiseks. Süüdimõistetu saab kinnises asutuses jätkata sotsiaalprogrammi „Uus suund“ jätkutegevustega ning läbida sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Selliselt on võimalik Sergei Tsaregorodtsevist tulenevaid kuritegelikke riske vähendada enne järgmise ennetähtaegse vabanemise taotluse esitamise võimaluse avanemist.
2. Kokkuvõttes ei teinud maakohus Sergei Tsaregorodtsevi vabastamata jättes kaalutlusviga – süüdimõistetust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht ei ole piisavalt maandatud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, tuleb jätta Viru Maakohtu 27.06.
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
4. Vandeadvokaat Argo Küünemäe esitas taotluse määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 102,48 euro (sh käibemaks 18,48 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks, süüdimõistetuga nõu pidamiseks ja määruskaebuse koostamiseks 70 minutit, mille eest soovib saada tasu 84 eurot (lisandub käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud olid vajalikud ja taotletud tasu mõistlik, mistõttu rahuldab kohus riigi õigusabi tasu väljamõistmise taotluse. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb menetluskulu Sergei Tsaregorodtsevi kanda. Kolleegium selgitab, et juhul kui Sergei Tsaregorodtsev ei tasu 102,48 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtumääruse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 4