RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-23-1278 10. se

) §-des 37–39 sätestatud nõuetele. Puudused takistavad asja läbivaatamist.

1. Tartu Ringkonnakohus tagastas
2. aprilli
3. a määrusega kaebaja määruskaebuse

§ 207

lg 2 ja lg 3 p 2 alusel (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kaebaja taotluse talle määruskaebemenetluses riigi õigusabi määramiseks (p 2) ja jättis rahuldamata taotluse käesolevas haldusasjas tehtud kohtumääruste väljastamiseks paberkandjal (p 3). Kaebaja esitatud taotluste kohta märkis ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja on suuteline ise oma õigusi kaitsma (riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1). Kaebajale on vanglas tahvelarvuti abil tagatud võimalus kasutada e-toimikut, mille kaudu saab kaebaja tutvuda kohtuasja materjalidega. Asjaolu, et kaebajal on seda ebamugav ja harjumatu kasutada, ei tähenda, et talle tuleks kohtumäärused väljastada paberkandjal. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kaebaja taotleb määruskaebuses (ja selle täiendustes) kohtute määruste tühistamist ja asja tagasisaatmist kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ning jääb enda varasemate seisukohtade juurde.
2. Tartu Vangla palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kaebus tagastati õigesti. Kohtud ei eksinud menetlusnormide vastu. Kaebajal on võimalik kasutada tahvelarvutit. Vanglale ei ole teada objektiivseid, tervisest tulenevaid põhjuseid, mis seda takistaksid. Kui kaebajal ei õnnestu näotuvastuse kaudu tahvelarvutisse siseneda, on ametnikul võimalik isik tuvastada. Logidest nähtub, et kaebajal on õnnestunud tahvelarvutisse sisse logida, sh
3. ja
4. oktoobril
5. Kaebajale ei saanud jääda halduskohtu määrus märkamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium mõistab kaebaja määruskaebust nii, et ta vaidlustab ringkonnakohtu määrust tervikuna. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga osas, mis puudutab riigi õigusabi taotluse ja taotluse väljastada haldusasjas tehtud kohtumäärused paberkandjal, rahuldamata jätmist (määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Selles osas puudub vajadus ringkonnakohtu määruse põhjendusi korrata 2

§ 231lg 6 ja § 234).

Kolleegium ei nõustu aga kohtutega selles, et kaebaja kaebuse sai tagastada selles esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. 11.

§ 121

lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse, kui see ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Viidatud säte sisaldab kolme kumulatiivset eeldust, mis peavad olema täidetud samal ajal: kaebuse seaduse nõuetele mittevastavus, puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmine ning puuduste tõttu esinev takistus asja edasisel menetlemisel. Ei vaielda selle üle, et kaebaja ei vastanud halduskohtu 26. oktoobri 2023. a määrusele. Kolleegiumi hinnangul polnud aga kaebaja 9. juuni 2023. a kaebuses (ja selle täienduses) esinevad puudused sellised, mis takistasid asja menetlemist. Halduskohtul lasuva uurimis- ning tõlgendamiskohustuse (

§ 2lg 4) abil oli mõistlikult võimalik need puudused ületada.

1. Toimiku materjalidest nähtub, et nii kaebuses kui ka
2. augusti
3. a vastuses kohtunõudele selgitas kaebaja muu hulgas, et teda karistati alusetult selle eest, mida ta pole teinud, viitas sellele, et vangla rikkus uurimiskohustust ning et teda karistati kartserikaristusega kahekuulise katseajaga. Need väited viitavad üheselt, et kaebaja sooviks on vaidlustada
4. aprilli
5. a käskkirja, millega teda karistati distsiplinaarkorras vanglateenistuse ametnikuga ebaviisaka käitumise eest, ja sellega seostuvat
6. juuni
7. a vaideotsust. Kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud ja kaebus on esitatud tühistamiskaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Halduskohtu
8. juuli
9. a määrusest nähtub, et sellisena mõistis kaebaja tahet ka kohus. Kaebaja küll ei kinnitanud
10. augusti
11. a vastuses sõnaselgelt, et nõustub kohtuga, kuid ei vaielnud ka vastu kohtu tõlgendusele, vaid esitas lisapõhjendused, mis puudutasid tema distsiplinaarkorras karistamist. Väited vangla uurimiskohustuse võimaliku rikkumise kohta tõi kaebaja vaideotsuse kohaselt välja ka vanglale esitatud vaides. See kinnitab kaebaja soovi distsiplinaarkäskkiri vaidlustada.
12. Kaebuse nõudeid ja eesmärke saab täpsustada ka eelmenetluses pärast kaebuse menetlusse võtmist. Kaebus tuleb jätta käiguta üksnes siis, kui puudused on olulised ja takistavad asja menetlusse võtmist (kolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-64-15, p 24). Praegusel juhul puudus mõistlik vajadus jätta kaebus teist korda käiguta. Kaebust oli võimalik tõlgendada kaebaja tahtest ja seni menetluses esitatud seisukohtadest lähtuvalt. Eelnevast erinevale seisukohale asumiseks ei anna alust ka see, et kaebaja viitas kaebuses muu hulgas Tartu Vangla
13. mai
14. a vaideotsusele. Nagu kolleegium eespool selgitas, nähtus halduskohtule esitatud kaebusest ja selle täiendusest kaebaja selge tahe vaidlustada üksnes tema suhtes antud distsiplinaarkaristuse käskkirja ja sellega seotud
15. juuni
16. a vaideotsust.
17. Eelneva tõttu on ebaõige ka kaebuse tagastamine selles sisalduvate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, sest kaebus ei sisaldanud selliseid puudusi, mis oleksid takistanud asja edasist menetlemist. Ringkonnakohus tagastas seega ebaõigesti kaebaja määruskaebuse, sest arvestades määruskaebuse eset, pole kaebaja võimalus enda õiguste kaitseks vähene (

§ 207lg 2).

15. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et vaidluse all on vangla käskkiri, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristusena kolme ööpäeva pikkune kartserikaristus kahekuulise katseajaga. Käskkirjal on kaebaja õigustele oluline mõju. Distsiplinaarkäskkirjal on negatiivne mõju kinnipeetavale erinevate soodustuste andmisel (nt vangistusseaduse (VangS) § 21 lg 1 ja § 22), järgnevate võimalike distsiplinaarkaristuste määramisel ning kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel (VangS § 76 lg 1 p-d 1 ja 2). Lisaks karistati kaebajat – kuigi katseajaga – rangeima võimaliku distsiplinaarkaristusega (VangS § 63 lg 1 p 4). Kohtul tuleb tagada, et kaebaja ei jääks üksnes kaebuse sõnastamise tõttu ilma enda põhiseaduslikust õigusest kohtulikule kaitsele (vrd ka kolleegiumi määrus nr 3-22-1679/23, p 14). 3

§ 41lg 1).

Seega on kaebuse nõude ja aluse täpne piiritlemine esmajärjekorras kaebaja ülesanne ning kaebuse lahendamiseks vältimatult vajalik. Kohtul tuleb vajaduse korral kaebajat enda selgitustega aidata. Samas tuleb menetlusosalisel hoiduda kohtu koormamisest asja lahendamise seisukohalt tähtsusetute asjaolude ja väidetega. Selline tegevus võib raskendada asja menetlemist. Menetlusõigusi tuleb kasutada heauskselt ning nende kuritarvitamine pole ühelgi juhul lubatud (

§ 28lg-d 1 ja 2).

See hõlmab ka kaebaja tegevust kaebuse aluse ning nõude sõnastamisel ja kohtuga suhtlemisel. Praegusel juhul olid kaebuse nõue ja alus siiski piisavalt selged, et kohus sai kaebuse nõuetele vastavuse kindlaks teha ning teiste, kaebuse esitamisele sätestatud nõuete täitmisel menetlusse võtta. 17. Eelneva tõttu rahuldab kolleegium kaebaja määruskaebuse osaliselt. Kolleegium tühistab menetlusõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu halduskohtu määruse tervikuna ja ringkonnakohtu määruse osas, mis puudutab kaebuse tagastamist. Tühistatud osas tuleb asi saata tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks (

§ 238lg 2 neljas lause).

Ringkonnakohtu määrus jääb muus osas muutmata.

1. Kolleegium ei lahenda praeguse määrusega haldusasja sisuliselt. Kuivõrd haldusasja menetlus jätkub halduskohtus, ei võta kolleegium kaebaja kassatsiooniastmes esitatud tõendite suhtes seisukohta. Halduskohtul tuleb asja edasise menetluse käigus hinnata, kas esitatud tõendid on asjakohased, ning vajaduse korral lisada need haldusasja toimikusse.
2. Menetluskulude jaotuse otsustab halduskohus asja edasisel lahendamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 4