KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 06.06.2024, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-24-1062 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus X. X

) § 25 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad

§ 23lg 1 punktides 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

Politsei- ja Piirivalveamet täpsustas kohtuistungil taotluses märgitud kinnipidamise aluseid. Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud. 1.

1. PPA märgib esmalt, et varasemad asjaolud on välja toodud PPA 10.04.2024 taotluses ja need ei ole muutunud. Tartu Halduskohus rahuldas 11.04.2024 määrusega PPA taotluse ja andis PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.06.
2. Halduskohus koostas täiendava kirjeldava ja põhjendava osaga määruse 15.04.
3. 1.
4. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 04.10.2023 Tallinna Vanasadama D-terminalis kinni isiku, kes esitas isiku tuvastamiseks X. X. X-X. (sünd. xx.xx.xxxx) nimele väljastatud Hollandi IDkaardi (varastatud 24.01.2019). Isikul oli pilet Soome väljuvale laevale. PPA pidas isiku kinni ning suulise küsitlemise tulemusena selgus, et isik on Kongo Demokraatliku Vabariigi kodanik X. X. (sünd. xx.xx.xxxx). Isiku eesmärk oli jõuda Soome Vabariiki, et seal rahvusvahelist kaitset paluda, sest ta kardab kodumaal valitseva olukorra tõttu, et tema elu võib olla ohus. 1.
5. Isiku puhul põgenemisoht on põhjendatud ka

§ 68

p 2 kohaselt kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Isik esitas PPA ametnikule dokumendi, mis on SIS artikkel 38 järgi varastatud dokument alates 24.01.2019. Oma andmete kohta isik kinnitas, et ta on Kongo Demokraatliku Vabariigi kodanik nimega X. X., sünniajaga xx.xx.xxxx (xx-aastane). Samal päeval rahvusvahelise kaitse menetluse raames andis isik muud andmed, et tema nimi on X. X. X. ja ta on sündinud xx.xx.xxxx. Samuti RVK taotleja ankeedi täitmisel ütles isik, et õppis koolis alates 2009 aastast kuni 2021 aastani, kuid ankeedi tõlkimisel ütles, et õppis alates 2008 aastast kuni 2020 aastani, mille kohta menetleja tegi omakäelised parandused ning kuna isik ka selle ajavahemikuga nõus ei olnud, palus menetleja vastata oma õppimise kohta lühidalt, ainult aastate numbrid, siis isik vastas, et õppis koolis ajavahemikul 2000 kuni 2016 ja kirjutas tõlgi abil ankeedile alla, et esitatud andmed on õiged.

§ 68

p 2 on kohaldatav kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Kuigi nimetatud säte käsitleb valeandmete või võltsitud dokumentide esitamist Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemisel, on PPA hinnangul kohane nimetatud sätet kasutada ka olukorras, kus välismaalasel oli seadusest tulenev kohustus omada viibimisalus riiki sisenemiseks ja riigis viibimiseks, kuid viibimisaluse taotlemise vältimiseks esitas valeandmeid või võltsitud dokumendi. 1.

1. PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et selleks, et isik ei oleks kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saadetud, esitas isik Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse, vaatamata sellele, et ei plaaninud Eestis RVK taotlust esitada, vaid soovis seda teha Soomes. Samuti suurendab isikust tulevat põgenemisohtu asjaolu, et PPA on teinud 20.12.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12310040116-1 ning Tallinna Halduskohus jättis isiku kaebuse rahuldamata nimetatud otsuse osas. 03.04.2024 esialgse õiguskaitse korras tehtud määrusega ei peatatud ettekirjutuse kehtivust, vaid üksnes selle täitmine. Ka ei langenud väljasaatmine lõplikult ära, vaid üksnes peatati. Tegemist on ajutise abinõuga. 1.
2. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb ka

§ 23

lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus, sest isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada isiku reisidokument, kuna käesoleval hetkel tal seda ei ole. Isik ei ole teinud PPAga koostööd rahvusvahelise kaitse menetluses. 1.

1. PPA peab korraldama välismaalase väljasaatmist, mille jaoks peab PPA välismaalasele kehtiva reisidokumendi taotlema Berliinis asuva Kongo DV saatkonna käest. PPA peab oluliseks välja tuua, et kinnipidamiskeskuses viibides on isikule väljastatud mobiiltelefon koos internetiga ning isik saaks 2 teha enda dokumenteerimiseks vajalikke toiminguid PPA kaasabita ning sellega kiirendada kinnipidamiskeskusest vabanemist. 1.
2. PPA on seisukohal, et

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades, puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada nii enda dokumenteerimist ja väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu ning isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimaliku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. 1.8. PPA on arvamusel, et kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes. 2. 05.06.2024 toimunud kohtuistungil täpsustas PPA taotlust seonduvalt varasematele materjalidelening

§ 23

lg 1 punktidele tuginemisega, kuid sisuliselt jäi taotluse juurde kindlaks pidades seda jätkuvalt põhjendatuks. Täiendavalt selgitas PPA esindaja, et Berliinis asuvast Kongo saatkonnast oli saadud informatsiooni ajutise reisidokumendi (peatse) väljastamise kohta.

1. X. X. X. kokkuvõtlik seisukoht 05.06.2024 toimunud kohtuistungil väljendus taotlusega mittenõustumises, sest põgenemisohule osundamine ei ole põhjendatud ning ta ei põgenenud ka siis kui viibis avatud Vao keskuses. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Antud juhul on Politsei- ja Piirivalveamet viidetega väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lõikele 1 ja § 25 lõikele 1 seda taotlenud. 5.

§ 25

lõike 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kuid kõige kauem 6 kuuks arvates kinnipidamiskeskusesse paigutamisest, kui esineb

§ 23lg-s 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lg-s 11 nimetatud põhimõtted.

6. Antud juhul kohalduvad välismaalase kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamisel

§ 23lõiked 1 ja 11 ning § 25 lõige 1.

Tähtaja pikendamisel on vaja arvestada

§ 23

lg 1 punktides 1-3 sätestatud aluseid ja sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud põhimõtted. Vastavalt

§ 23

lg 1 punktidele 1-3 võis taotleda luba viibimisaluseta riigis viibiva välismaalase kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ja kui seejuures esineb põgenemise oht, välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust, välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib.

§ 23

lg 11 kohaselt antakse luba välismaalase kinnipidamiseks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik 3 tõhusalt kohaldada, kusjuures kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning iga üksikjuhtumi puhul on vaja arvestada ka välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 7. Politsei- ja Piirivalveamet tugineb kahele

§ 23

lõikes 1 sätestatud alusele ning seonduvalt põgenemisohuga ka sama seaduse § 68 p-dele 2 ja

1. Nende kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht juhul, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel ning samuti juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või see järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
2. Käesoleva kaasuse või taotluse eripära väljendubki selles, et

§ 23

lõikes 1 nimetatud aluste olemasolu, sealhulgas põgenemisohtu on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamise menetluse raames varasemalt Tartu Halduskohtu 15.04.2024 täiendava ja põhjendava osaga lahendis ning ka vastavasisulises Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2024 määruses hinnatud ning leitud, et need asjaolud esinesid. Politsei- ja Piirivalveamet on oma 03.06.2024 taotluses samuti märkinud, et varasemad asjaolud ei ole muutunud. Politsei- ja Piirivalveameti eelnimetatud seisukohaga võib nõustuda. Asjaolu, et kinnipidamiskeskuses on tehtud ametnikega teataval määral koostööd ja keskusest ei ole kavatsetud põgeneda, ei ole ülekantav põgenemisohule laiemas tähenduses ja võimalikule loata lahkumisele mõnda teise liikmesriiki Schengeni alal. Antud juhul ei saa olla vaidlust selles, et kõiki tagasipöördumiseks vajalikke dokumente (veel) olemas ei ole ning põgenemisohtu on kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamise menetluses piisavalt hinnatud. Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2024 määruse punktis 9 on selgitatud, et küsimuse all on (eelkõige) põgenemise oht ja selle sisustamine, kusjuures vaidlust ei ole (ei saa olla) selles, et isik saabus riiki teadlikult ebaseaduslikult ning tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks, et isik esitas mitmel korral valeandmeid oma nime ja sünniaja kohta ning võltsitud (varastatud) dokumendi, mis vähendab usaldust, et isik on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Seega esinevad asjaolud, mis

§ 68p-de 2 ja 6 kohaselt peavad põgenemisohu jaatamiseks olemas olema.

Valeandmeid on esitatud ning Politsei- ja Piirivalveamet on põhjendatult järeldanud, et nähtuvalt isiku hoiakutest ja käitumisest ei soovi ta lahkumiskohustust täita. Seega on Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.2024 taotluse aktsepteerimise eelduslikud tingimused täidetud. Haldusasja materjalist ei nähtu ka seda, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega.

1. Lähtuvalt eeltoodust ei ole PPA taotluse rahuldamata jätmiseks põhjust ning seega kohus pikendab X. X. X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.10.
2. Tuginedes HKMS § 175 lg-le 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada isiku, kelle suhtes luba taotleti, nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 4