← Eesti

1-23-4470/52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

  1. mai 2024 Kohtuasja number 1-23-4470 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingrid Kullerkann ja Maarika Kuusk Kohtuasi ja menetlusliik kriminaalasi üldmenetluses Georgi Salumetsa ja Valerii Caşulischii süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi Vaidlustatud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. jaanuari 2024 otsus Apellandid Georgi Salumetsa lepinguline kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev ning Valerii Caşulischii Süüdistatavad Georgi Salumets. Isikukood 38403192228; elukoht XXX; viibimiskoht Viru Vangla; töökoht puudub; kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Viru Maakohtu
  3. novembri 2021 otsusega KarS § 4231 järgi; vahistatud alates
  4. aprillist 2023 Valerii Caşulischii. Sünniaeg
  5. veebruar 1977; Moldova Vabariigi kodanik; elukoht 1: XXX; elukoht 2: XXX; viibimiskoht Viru Vangla; töökoha andmed puuduvad; Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata; vahistatud alates
  6. aprillist 2023 Prokurör Viru ringkonnaprokurör Sergei Listov Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON
  7. Jätta Viru Maakohtu
  8. jaanuari 2024 otsus muutmata ja selle peale esitatud apellatsioonid rahuldamata.
  9. Jätta rahuldamata süüdistatava Valerii Caşulischii taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks.
  10. Jätta rahuldamata Georgi Salumetsa kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks.
  11. Määrata Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Narva osakonnale vandeadvokaadi abi Igor Belugini poolt Valerii Caşulischiile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja hüvitavate kulude suuruseks 469,46 eurot, sealhulgas käibemaks 84,66 eurot.
  12. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Valerii Caşulischiilt Eesti Vabariigi kasuks välja 469,46 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
  13. Georgi Salumets ja Valerii Caşulischii anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt omandasid nad ühiselt kokaiini: V. Caşulischii transportis seda enda kohvris ning G. Salumets oli tema saatjaks, kontrollides viimase liikumist.
  14. aprillil 2023 peeti G. Salumets ja V. Caşulischii Tallinna lennujaama lähistel kinni ning V. Caşulischii kohvrist leiti pakend, milles oli 981,7 grammine valge aine brikett, mis sisaldas 805 grammi kokaiini.
  15. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
  16. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad" (sotsiaalministri
  17. mai 2005 määrus nr 73) lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade II nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
  18. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 0,65 grammist. Lähtudes sellest, et G. Salumets käitles koos V. Caşulischiiga 805 grammi kokaiini, piisanuks sellest narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 12 385 inimesele. Seega käitlesid G. Salumets ja V. Caşulischii kokaiini suures koguses. Maakohtu otsus
  19. Viru Maakohtu
  20. jaanuari 2024 otsusega tunnistati G. Salumets ja V. Caşulischii KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi. Esimese astme kohus karistas G. Salumetsa kuueaastase ning V. Caşulischiit viieaastase vangistusega. KarS § 54 lg 1 alusel mõistis kohus V. Caşulischiile lisakaristuseks Eestist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga 4 aastat ja 6 kuud. Muu hulgas mõistis maakohus süüdistatavatelt välja sundraha, menetluskulud ning kaitsjatasud. Kohtu põhjendused olid kokkuvõetult järgmised.
  21. Kogutud tõendid kinnitavad, et V. Caşulischii vedas enda kohvris 981,7 grammi kokaiini sisaldanud ainet eesmärgiga anda see üle kolmandatele isikutele. Seda tegi V. Caşulischii G. Salumetsaga kooskõlastatult: G. Salumets kontrollis kokaiini liikumist, olles V. Caşulischiile saatjaks. Süüdistatavad peeti
  22. aprillil 2023 kella 18.35 ajal Tallinnas kinni. V. Caşulischiile 2

(11)kuuluvast kohvrist leiti läbipaistva kleeplindiga kaetud brikett valge ainega, mis reageeris positiivselt kokaiini kiirtestile. Ekspertiisiga tehti kindlaks, et aine sisaldas 82% kokaiini – kokku oli selles 805 grammi puhast kokaiini. Kokaiin kuulub sotsiaalministri
  1. mai 2005 määrus nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade II nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele. Ekspertiisiakti kohaselt piisab 805 grammist kokaiinist narkootilise joobe tekitamiseks umbes 6 708 – 80 500 inimesele, keskmiselt 12 385 inimesele. Järelikult käitlesid süüdistatavad suures koguses narkootilist ainet ebaseaduslikult.
  2. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatavad said kokaiini sisaldava paki tuvastamata isikult Brüsselis – lisaks süüdistatavate ütlustele kinnitavad seda G. Salumetsalt kinnipidamisel ära võetud lennupilet, ostutšekid ja arved. Tõik, et kontaktisik suhtles G. Salumetsaga ning et just tema kontole saadeti raha kulude katmiseks, näitab, et G. Salumets oli organiseerija rollis. Tema mobiiltelefonist (Xiaomi Redmi 9C) tehtud piltidelt ilmneb, et pärast V. Caşulischiiga kohtumist pidas ta aruandlust reisi kulutuste üle.
  3. V. Caşulischii selgitas, et teda polnud töö sisust teavitatud – ta sõitis G. Salumetsaga kaasa üksnes töö saamiseks. Pärast viimasega kohtumist tasus kõige eest G. Salumets. Taolisi ütluste paikapidavust kinnitab V. Caşulischii telefoni Meizu M6T vaatlusprotokoll, millelt nähtub, et V. Caşulischii sai juhiseid ööbimise, liikumise ja kohvri soetamise osas kuni
  4. aprillini
  5. Pärast seda ta enam konkreetseid korraldusi ei saanud. Muu hulgas on kontaktisik V. Caşulischiile kirjutanud: „Sa oled samuti aegajalt selles protsessis, kirjuta. Et meil oleks side“ – seegi näitab, et V. Caşulischii polnud organiseerija rollis. Kui V. Caşulischii pidi sõitma Berliini, sai ta G. Salumetsalt teada, et keegi tuleb pakki üle andma. Brüsseli bussijaamas pandi pakk tema kohvrisse ettekäändel, et see (kohver) on suurem. V. Caşulischii eeldas, et raha ja dokumendid anti talle plaaniväliselt. Polnud ka täpseid juhiseid, kellele tuleb pakk üle anda – tema ülesanne oli lihtsalt Narva tulla. Üheaegselt ta G. Salumetsa ja Maksimiga (kontaktisikuga) ei suhelnud. Viimane kirjutas V. Caşulischiile, et detaile jagab G. Salumets. Toodu näitab, et n-ö tööandjaga suhtles G. Salumets. Samuti kontrollis viimane V. Caşulischii liikumist ning andis asjade käigust organisaatoritele aru.
  6. Ka G. Salumetsa abikaasa S.S. a mobiiltelefonis olevad vestlused V.P. iga osutavad, et just G. Salumetsal lasus vastutus narkootilise aine Narva jõudmise eest: V.P. oli huvitatud, et süüdistatavate valduses oleva „veosega“ midagi ei juhtuks.
  7. Tõendatud on seegi, et G. Salumets pani narkootilise aine V. Caşulischii kohvrisse. V. Caşulischii selgitas, et tema kohvrisse pandi ruudukujuline pakend, mida ei hoitud sangadest. Kuigi G. Salumets kirjeldas esmalt, et pakk pandi kohvrisse kahe käega, andis ta hiljem selle kohta vastuolulisi ütlusi. Seetõttu pole G. Salumetsa ütlused järjepidevad. Seevastu tundus V. Caşulischiile, et just G. Salumets pani paki tema kohvrisse. Kuna muus osas mäletab V. Caşulischii paki üleandmist võrdlemisi detailselt, on tõenäoline, et paki asetas V. Caşulischii kohvrisse G. Salumets. Sellele viitab ka V. Caşulischii selgitus, et tema viibis võõra mehega kohtumise ajal pisut eemal. Ka asjaolu, et G. Salumets ei osanud võõra inimese välimust kirjeldada, näitab, et viimane pidi paki üle andma just G. Salumetsale – vastasel juhul oleks G. Salumets jõudnud võõrast tähele panna. Süüdistatavate ütlusi kõrvutades saab järeldada, et esmalt andis võõras meesterahvas koti üle G. Salumetsale, kes pani selle V. Caşulischii kohvrisse.
  8. V. Caşulischii nägi, kuidas pakk tema kohvrisse pandi. Pakki puudutas ta Riias, vaadates seal kilekoti sisse: nähes seal krõpse, sõlmis ta koti kinni, et sellest midagi välja ei paiskuks. Kui G. Salumets pakkus võimalust kotis olevasse pakendisse sisse vaadata, kartis ta, et tegu on 3
(11)kontrolliga ning ta keeldus sellest. Kilekotilt, mille sisse olid pandud krõpsupakid, keeksipakk ja eraldi pakendatud narkootiline aine, saadi DNA-d, mis on pärit enam kui ühelt isikult: sellest segaprofiilist eristati DNA, mis langeb kokku V. Caşulischii DNA-profiiliga. V. Caşulischii sõnul oli ta teadlik, et pakk tuleb üleandmiseks toimetada Narva.
  1. Seega tegutsesid süüdistatavad ühiselt ja kooskõlastatult. V. Caşulischii vedas enda kohvris pakendit, milles oli kokaiin, ning soovis selle kolmandatele isikutele üle anda. Narkootilist ainet valdas ka G. Salumets, kontrollides selle liikumist. Et süüdistatavatele jagas juhiseid keegi kolmas isik, kinnitavad nende telefonide vaatlusprotokollid, millelt nähtub, et n-ö kontaktisik on end olukorraga püsivalt kursis hoidnud. Pärast süüdistatavate kinnipidamist on ta olnud huvitatud „veose“ kättesaamisest. Seega kinnitavad kogutud tõendid, et lisaks süüdistatavatele käitlesid narkootilist ainet veel teisedki tuvastamata isikud.
  2. G. Salumets ja V. Caşulischii väidavad, et nad ei teadnud, et pakis oli narkootiline aine – väidetavalt said nad sellest teada alles pärast kinnipidamist.
  3. G. Salumetsa sõnul leidis ta Telegrami grupi kaudu tööd, mille sisuks oli saata inimest, kes toimetab lubatud koguses raha ühest kohast teise. Niisugune versioon pole aga veenev, kuna ainuüksi töö korralduslikud asjaolud on kahtlustäratavad. G. Salumetsa sõnul esitas ta väidetavale tööandjale üksnes (enda) arvelduskonto numbri ja nime, tööandja oma kontaktandmeid ei avaldanud. Sedagi, kes saatis kontole raha, G. Salumets ei teadnud. Päev enne Brüsselisse minekut anti talle sularahas 500 eurot – selle tõi toonitud klaasidega sõidukis inimene ning ulatas selle akna kaudu kõrvalises kohas sõnagi lausumata üle. Brüsseli bussijaama tõi paki samuti tundmatu inimene – kontaktisik keelas selle inimesega suhelda. Pole eluliselt usutav, et inimene nõustub kirjeldatud asjaoludel töötama, saamata aru, et asi on kahtlane. Ehkki G. Salumetsa väidab, et muid andmeid ta tööandjale enda kohta ei andnud, oskas kontaktisik kohe pärast süüdistatavate kinnipidamist kontakteeruda G. Salumetsa abikaasaga, teades isegi seda, et viimane on hiljuti „numbri teinud.“
  4. G. Salumetsa ütlused on vastuolulised ka lennupileti soetamisse puudutavas. Tähelepanuväärne on seegi, et kuigi G. Salumetsa selgituste kohaselt tasus ta reisi kestel kulutuste eest Revoluti arvelt kontaktisiku saadetud raha eest, ei ole ta Revoluti konto väljavõttega oma versiooni kinnitanud.
  5. Pärast kinnipidamist kontaktisiku poolt G. Salumetsale saadetud sõnumid näitavad, et Brüsseli reis ei olnud esmane kokkupuude nende vahel. Kontaktisik kirjutas G. Salumetsale: „See kord (этот раз) sa /…/ vastutusest ei pääse /…/. Sa pead mõistma, kuidas seekord (в этот раз) kõik lõppeb.“ G. Salumets suhtles kontaktisikuga märtsi alguses,
  6. märtsil
  7. Juba
  8. märtsil 2023 selgitas G. Salumets abikaasale, et ta sõitis raha järele. Ka
  9. märtsil 2023 on G. Salumets sõitnud mingi sularaha järele.
  10. V. Caşulischiil tekkis n-ö tööandjaga kontakt alles märtsi lõpus. V. Caşulischii selgitas, et ta sai tööandjaga tuttavaks
  11. märtsil
  12. Esialgse plaani järgi pidi ta tulema Narva läbi Ukraina ning Poola, kuid see ei õnnestunud, sest
  13. märtsil 2023 saadeti ta Poola piiril tagasi. Sellest, et Brüsselis antakse midagi üle, esialgu juttu ei olnud. V. Caşulischii sõnu kinnitavad tema vestlused ja dokumendid.
  14. Prokuröriga nõustuvalt tõdes maakohus, et G. Salumetsa telefoni vaatlusel tuvastatud vestluses kasutajaga Robot räägitakse narkootiliste ainete käitlemisest.
  15. aprilli 2023 vestlusest nähtub, et G. Salumets on kirjutanud kasutajale Robot, et tema saabub ülehomme, aga: „See homme õhtul 4
(11)on sinu rapsak. Mind seal ei ole, nii et see sama, ole valmis /…/ Seal tuleb sinul tõsine rapsak, kuupalk“.
  1. aprillil 2023 kell 11.34 kasutaja Robot poolt saadetud vastusest nähtub, et ta sai midagi kätte, millest G. Salumets lubab tal endale võtta 20 ning ülejäänu viia tema abikaasale. Samal päeval kirjutab G. Salumets uuest „rapsakust“.
  2. aprillil 2023 pidi G. Salumets Brüsselist saadud pakiga Narva jõudma. Samuti on G. Salumets manitsenud vestluskaaslast Telegrammi sagedamini kontrollima. G. Salumetsa väide, et sõna „rapsak“ tähendas Soomest sõiduki Eestisse toimetamist, ei ole eluliselt usutav, kuivõrd vahetult enne seda, kui G. Salumets kõnealuse sõnumi Robotile saatis, oli ta ostnud bussipiletid Riiast Eestisse. Kirjeldatud vestluse põhjal saab järeldada, et G. Salumets räägib narkootiliste ainete käitlemisest. G. Salumetsa poolt öeldu, et ta läheb Brüsselisse vorstide järele, viitab samuti narkootiliste ainete järele minemisele.
  3. G. Salumets pani KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetult.
  4. Ka V. Caşulischii on töö sisu kirjeldades andnud vastuolulisi ütlusi. Arvestades tema konspireeritud suhtlust väidetava tööandjaga, paki kohvrisse panemise ja transportimisega seotud asjaolusid, samuti versiooni, et ta kordagi paki sisu ei kontrollinud, pidi ta vähemalt möönma, et pakis võivad olla narkootilised ained. Seega pidas ta süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist võimalikuks. Seega pani V. Caşulischii KarS § 184 g 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toime kaudse tahtlusega.
  5. KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse, keskmiseks karistusmääraks on üheksa aastat vangistust. Süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet 1200 korda suuremas koguses võrreldes sellega, mille eest saab isiku KarS § 184 alusel vastutusele võtta. Kokaiin on teadaolevalt ohtlik narkootiline aine ja tekitab kergesti sõltuvust. Kuriteol oli piiriülene mõõde – narkootilised ained toimetati Brüsselist läbi Berliini ja Riia Eestisse. Võrreldes riigisisese narkodiilerlusega oli selline tegu tõsisem ja suurema süüga. Süüdistatavad käitlesid kokaiini selle edasiandmise eesmärgil, mis on ohtlikum kui narkootikumi valdamine enda tarbeks. Raskendavaks asjaoluks on omakasu eesmärk. Ehkki süüdistatavad tegutsesid kaastäideviijatena, käitles G. Salumets – erinevalt V. Caşulischiist – kokaiini kavatsetult. Seetõttu peab neile mõistetav vangistus olema erinev. Võttes arvesse, et G. Salumetsa on varem kriminaalkorras karistatud, tuleb talle mõista kuueaastane vangistus. V. Caşulischii puhul tuleb arvestada seda, et tema pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Kuna V. Caşulischii asus G. Salumetsaga ütlusi kooskõlastama, ei ole ta siiski toimunust enese jaoks õigeid järeldusi teinud. Seetõttu tuleb talle mõista viieaastane vangistus. Kuivõrd V. Caşulischiil ei ole Eestis elu- ega töökohta ning tema ainsateks kontaktideks on isikud, kelle eestvedamisel pani ta toime narkokuriteo, kujutab ta vabaduses ohtu Eesti ühiskonnale. Seetõttu tuleb talle KarS § 54 lg 1 alusel mõista lisakaristuseks riigist väljasaatmine koos 4 aasta ja 6 kuu pikkuse sissesõidukeeluga. Apellatsioonid
  6. G. Salumetsa kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev esitas Viru Maakohtu
  7. jaanuari 2024 otsuse peale apellatsiooni, taotledes G. Salumetsa õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et G. Salumets pole sooritanud KarS § 184 lg 2 p-s 1 sätestatud kuritegu, põhjendades seda seisukohta nii.
  8. Asjaolu, et G. Salumets ja V. Caşulischii tegutsesid ühiselt ning lähtusid kontaktisiku juhistest, ei näita, et nad oleksid teadnud, et nad veavad narkootikumi – süüdistatavad arvasid, et nad transpordivad sularaha. G. Salumets saatis V. Caşulischiit, kuna viimane polnud varem Eestis käinud. Ka V.P. ja S.S. a vahel toimunud kirjavahetus kinnitab, et G. Salumetsal polnud aimu, et ta peab saatma isikut, kelle valduses on narkootiline aine. Pole tähtsust, kumb süüdistatavatest paki 5
(11)V. Caşulischii kohvrisse pani, kuna selle väljanägemise põhjal polnud aru saada, et tegemist on narkootilise ainega.
  1. Ehkki töö spetsiifika võis G. Salumetsa jaoks tunduda kahtlane, ei saa selle pinnalt järeldada, et ta oleks teadnud, et tema ülesandeks on vedada narkootilist ainet. Sarnasel viisil võib olla korraldatud ka sularaha Euroopast Venemaale viimine. G. Salumets oli pikka aega töötu ning tal on kolm last. Seetõttu nõustus ta kirjeldatud asjaoludel töötama, st sularaha ühest kohast teise vedama. Lennupiletite soetamisega seonduvad asjaolud ei anna alust väita, et G. Salumetsa ütlused oleksid ebausaldusväärsed.
  2. Pole teada, kas G. Salumetsa sõidud
  3. märtsil 2023 ja
  4. märtsil 2023 olid seotud kontaktisikuga. Isegi, kui G. Salumets oleks varem selle kontaktisikuga suhelnud, ei saa sellest järeldada, et süüdistatavad vedasid narkootikumi teadlikult. Sellele ei viita ka asjaolu, et G. Salumets nimetas V. Caşulischiit „meie firma töötajaks“.
  5. Kohus analüüsis G. Salumetsa ja Roboti-nimelise kasutaja vahel toimunud vestlusi ning leidis, et nad rääkisid omavahel narkootiliste ainete käitlemisest. Taoline järeldus on aga vastuolus KrMS § 3051 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt saab kohtuotsus rajaneda üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditel, mille kohta on saanud pooled oma arvamust avaldada. Kohus ei teinud kindlaks, kuidas menetlusosalised G. Salumetsa ja Roboti vahel toimunud vestluste sisu tõlgendavad. G. Salumets pidas vestlustes kasutatud sõna „rapsak“ all silmas Soome sõiduki järele minemist. Ühtlasi ei ole menetlusosalised avaldanud arvamust, mida pidas G. Salumets silmas, öeldes M. ile, et ta läheb Brüsselisse vorstide järele. Vestluses ei esine ühtegi asjaolu, mis näitaks, et vorstide järele minemise näol oli tegemist narkootikumide käitlemisega.
  6. Maakohtu otsuse vaidlustas ka V. Caşulischii, paludes ringkonnakohtul end õigeks mõista ning vahi alt vabastada. Ühtlasi taotleb V. Caşulischii alusetult vahi all viibitud aja eest süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist – 20 234 euro ulatuses. V. Caşulischii selgitab, et kohver, millest leiti narkootiline aine, polnud tema oma – selle ostis talle G. Salumets. Pakk pandi tema kohvrisse, kuna G. Salumetsa kohvris polnud piisavalt ruumi. V. Caşulischii arvas, et pakis on sularaha. V. Caşulischii pole narkootikumidest juttu teinud ega andnud nõusolekut nende vedamiseks. Ehkki G. Salumets organiseeris reisiga seonduvat, ei kooskõlastanud ta oma kavatsusi V. Caşulischiiga. Juhtunu üksikasjadest sai V. Caşulischii teada alles uurimise kestel. Enne Brüsselisse minekut andis V. Caşulischiile korraldusi eeldatav tööandja, kelle nimi oli Maksim. Sel ajal polnud V. Caşulischii G. Salumetsaga kontaktis. Maksimi sõnul pidi G. Salumets aitama V. Caşulischiil Narva jõuda. V. Caşulischii ei oska öelda, kas Maksim teadis midagi Brüsselist saadud pakist. Tööandja selgitas V. Caşulischiile, et G. Salumets annab talle korraldusi – temalt nõuti vaid ausust. G. Salumets rääkis V. Caşulischiile, et pakis on raha ning pakkus võimalust pakki sisse vaadata. V. Caşulischii keeldus sellest, arvates, et pakis on sularaha. V. Caşulischii toonitab, et ta ei vedanud kokaiini tahtlikult – teda kasutati lihtsalt ära.
  8. märtsil 2024 täiendas V. Caşulischii enda apellatsiooni, märkides, et tema pole püüdnud G. Salumetsaga seotud asjaolusid varjata ega viimast kaitsta. V. Caşulischii väidab, et ta ei kuulu ühtegi grupeeringusse. Tema kui Moldova kodaniku teada on narkootikumidega tegelemine Moldovas ja Ukrainas häbiväärne. Kohtus ütluste andmisel ette tulnud kõhklused olid tingitud sündmustest möödunud ajavahemikust – kõik detailid ei ole tal enam meeles. Küsimustele vastas ta siiralt ega püüdnud midagi varjata. Samuti on ta teinud menetlejatega koostööd. V. Caşulischiile ei äratanud tööga seotud tingimused kahtlust, kuna ta arvas, et tööpakkuja soovis vältida paberimajandust ja sellega kaasnevaid finantskulutusi. V. Caşulischii kahetseb juhtunut ning palub saata end tema kodumaale. 6
(11)
  2. aprillil 2024 esitatud seisukohas palus prokurör jätta Viru Maakohtu
  3. jaanuari 2024 otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Kohtukolleegium leiab, et Viru Maakohtu
  5. jaanuari 2024 otsus tuleb jätta muutmata ning selle peale esitatud apellatsioonid rahuldamata. Apellandid kordavad enamjaolt maakohtule esitatud väiteid, mille osas on esimese astme kohus juba seisukoha võtnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, mistõttu ei pea nende kordamist KrMS § 342 lg 3 p-le 1 tuginedes vajalikuks. Apellatsioonides välja käidud argumentidele vastab kolleegium lühidalt järgmist.
  6. Vaidlust ei ole süüdistuse sisuks oleva sündmustiku objektiivsetes asjaoludes. G. Salumets ja V. Caşulischii kohtusid teineteisega Brüsselis, kus nad kolmanda isiku juhiseid järgides võtsid ühelt neile võõralt inimeselt ühe kilekoti. Selle sisse oli pandud brikett, mis kaalus 981,7 grammi ja milles oli 805 grammi kokaiini. Saadud koti paigutasid nad V. Caşulischii kohvrisse. Seejärel sõitsid nad Brüsselist bussiga Berliini ning sealt Riiga, jäädes sinna ööbima.
  7. aprillil 2023 jõudsid nad Eestisse, misjärel pidas politsei nad Tallinnas kinni. V. Caşulischii kohvrist leiti märgitud kokaiinibrikett. Süüdistatavad ei eita, et nad tõid Brüsselist saadud paki teadlikult Eestisse. Küll aga väidavad nad, et neil polnud aimu, et tegu on narkootilise ainega – enda sõnul arvasid nad, et kotis on hoopis sularaha. Taoline kaitseväide kolleegiumi ei veena.
  8. Esmalt pole usutav, et narkootikumide käitlemist kureeriva n-ö kontaktisiku huvides olnuks kulleritena tegutsevaid G. Salumetsa ja V. Caşulischiit transporditavast kaubast (ning sellega seonduvatest eripäradest) mitte informeerida: jättes kullerid veetava kauba osas (piisaval määral) valgustamata, eksisteerinuks tõsiseltvõetav risk, et kullerid hakkavad kauba vastu huvi tundma ning vaatavad järele, millega on tegemist. Nähes seal ettekujutatud asja (sularaha) asemel narkootikumi, võinuks vedajates tekkida hirm, mis päädinuks tööotsa nurjumisega: kullerid oleks võinud aine minema visata või sellega õiguskaitseorganite poole pöörduda. Mõlemal juhul oleks organiseerija jaoks realiseerunud kardetuim risk – väärtuslik narkootiline aine oleks hävinud. Kirjeldatud mõttekäigu paikapidavusele viitab kontaktisiku käitumine: ta korraldas aine transportimise kahe mehe (st mõlema süüdistatava) abil ning hoidis neil aktiivselt silma peal, paludes end toimuvaga kursis hoida. Kaotades
  9. aprillil 2023 süüdistatavatega kontakti, püüdis kontaktisik väga aktiivselt G. Salumetsaga nii otse kui abikaasa kaudu kontakti saada. Kirjeldatud asjaoludel on kolleegiumi meelest loogiline järeldada, et võimalike riskide maandamiseks andis kontaktisik G. Salumetsale ja V. Caşulischiile vähemasti mõista, et veetavaks kaubaks on narkootikum. Pidades veel silmas organisaatori poolt
  10. aprillil 2023 saadetud sõnumit („Raisk, see kord sa vastutusest ei pääse, /…/ “ KrT 2, lk 132), on tõenäoline, et G. Salumets oli varemgi tema heaks töötanud – see annab kinnitust, et G. Salumets oli veetavast lastist teadlik.
  11. Teadliku narkootikumi käitlemise kasuks kõneleb ka G. Salumetsa sõnumivahetus, milles on kasutatud selgelt konspiratiivset suhtlusmaneeri. Nii on G. Salumets Brüsselisse lendamise eel öelnud, et ta läheb sinna „vorstikesi tooma“. Ühtlasi on tema vestlustes läbi käinud sõnad „tort“, „helbed“, „rapsak“ või „kilo ülekaaluga“ (KrT lk 151–152) – taoliste sõnade kasutamine osutab vestluste konteksti arvestades n-ö krüptilise kõnepruugi kasutamisele, millega soovitakse varjata sõnumite tegelikku sisu. Ehkki kaitsja peab võimalikuks, et mõistukõne abil räägiti hoopis sularaha vedamisest, jääb arusaamatuks, miks pidanuks G. Salumets seda varjama – nad liikusid ju V. Caşulischiiga Euroopa Liidu piires, kus sularaha vedamisele pole olulisi piiranguid seatud.
  12. aprillil 2023 teatas G. Salumets kasutajale Robot, et ta sõidab Berliini ning saabub ülehomme. Seejärel toonitab ta: „Lühidalt vaata see homme õhtul on sinu rapsak. Mind seal ei ole, nii et see sama. Ole valmis /…/“ Mainitud „rapsaku“ juurde ütleb ta sõna „kuupalk“ ning märgib: „Isegi 7
(11)tehases sellist /…/ 500.“ Välja toodud fragmendid näitavad, et G. Salumets teadis, millest ta räägib. Kõneldu langeb kokku ka narkootikumi vedamisega – oli ju konkreetselt selle järele Brüsselisse mindud ning välisel vaatlusel meenutas kokaiinibrikett tehases pakitud toodet.
  1. aprillil 2023 kirjutab G. Salumets: „Too, homme tuleb selline rapsakas, et hulluks lähed, raha saad /…/.“ On üldteada, et narkootikumidega kauplemisel on võimalik teenida hõlptulu. Maakohus märkis asjakohaselt, et
  2. aprillil 2023 (ehk „homme“) plaanis G. Salumets Brüsselist saadud pakiga Narva jõuda. Seega nõustub kolleegium esimese astme kohtu seisukohaga, et G. Salumetsa vestlustes räägitakse peaasjalikult narkootikumide käitlemisest, mida on küll mõistukõne abil püütud varjata. Sõltumata kaitsja vastuväidetest, viitab sõna „rapsak“ vestluste konteksti silmas pidades selgelt narkootilise aine käitlemisele, mitte aga G. Salumetsa poolt väidetud viisil sõiduauto Soome viimisele.
  3. Ainetu on G. Salumetsa kaitsja etteheide, justkui oleksid kohtu järeldused vastuolus KrMS § 3051 lg-s 2 sätestatuga. Mõne tõendi osas menetlusosaliste arvamuse välja selgitamata jätmine ei tähenda tuginemist menetluses uurimata jäetud tõenditele. Kaitsjatel oli küllaldane võimalus prokuratuuri poolt esitatud tõenditele vastu vaielda ning nendest ilmnevale informatsioonile oma tõlgendus anda.
  4. Maakohtu hinnangul pidi V. Caşulischii vähemalt möönma, et pakis võivad olla narkootikumid (otsuse p 29). Riigikohus on öelnud, et konstruktsioon „pidi pidama võimalikuks“ ei ole kaudsest tahtlusest rääkides korrektne: vt kriminaalkolleegiumi otsused nr 1-20-3306/139, p 15 ja nr 1-20-6745/88, p
  5. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sama öelda ka puutuvalt – samuti seadusetekstis kasutatavasse – sõnasse „möönma“. Niisugune sõnakasutus – keegi pidi midagi möönma – viitaks justkui sellele, et tegelikult inimene kõnealust asjaolu ei möönnud ehk tahtluse voluntatiivset külge ei esine, st tahtlust polnud. On võimalik, et selline – kohtupraktikas küllaltki levinud – eksimus tuleneb tsiviilõigusest: nt võlaõigusseadus räägib korduvalt sellest, et keegi midagi „teadis või pidi teadma“ (vt nt § 15 lg-d 2 ja 3, § 29 lg 3, § 32 lg 2 jne). Karistusõiguses tuleb seesugust mõisteaparatuuri aga vältida. Sellegipoolest asus maakohus seisukohale, et V. Caşulischiil oli vastav tahtlus olemas: otsuse
  6. punktis märgitakse, et V. Caşulischii sooritas kuriteo kaudse tahtlusega. Niisiis tuleb öelda, et maakohus kasutas lihtsalt ebaõnnestunult terminoloogiat ja leidis, et V. Caşulischii pidas (tegelikult) võimalikuks ja möönis, et brikett sisaldab narkootikume. Sellega nõustub ka ringkonnakohus.
  7. V. Caşulischii selgitab, et ta vaatas Brüsselist saadud kilekoti sisse ning nägi seal krõpsupakke. Samas ei olevat ta julgenud kotis olnud asju lähemalt uurida, kartes, et G. Salumets kontrollib teda. Taoline väide maakohtu seisukohta ei kummuta. Lähtudes sellest, et narkootikum asetses kogu aja V. Caşulischii reisikohvris, oleks ta sobival hetkel saanud sellesse pandud esemeid lähemalt uurida, tehes seda ajal, mil G. Salumets viibis temast eemal – kasvõi näiteks siis, kui G. Salumets käis tualetis või ajal, mil viimane magas. Tõik, et V. Caşulischii seda – vähemasti enda sõnul – ei teinud, annab aluse arvata, et tal oli piisavalt aimu, et tegemist on narkootilise ainega. Viimase kasuks kõneleb seegi, et ainuüksi kilekotti käes hoides oli tajutav kaaluerinevus selles olevate esemete vahel – kui krõpsupakid ning biskviitküpsised on võrdlemisi kerged, siis kokaiinibrikett kaalus peaaegu kilogrammi. Seega oli võimalik juba kilekotti käes hoides tunda, justkui oleks selles kamakas, mis ei sarnane sularahapakile.
  8. Hoolimata V. Caşulischii selgitusest, et narkootikumide käitlemine on nii Moldovas kui Ukrainas taunimisväärne, pole kokkupuude narkootikumidega tema jaoks esmakordne. V. Caşulischii sõnul on ta varasemalt tarvitanud nii oopiumi, metadooni kui heroiini, olles seetõttu kimpus uimastisõltuvusega. Narkootikumide tarvitamisest loobus ta enda sõnul alles
  9. aasta novembris. (KoTo lk 73 pd.) Kuna V. Caşulischii ostis narkootikume tänavadiileritelt, olid tal 8
(11)olemas kontaktid narkootikumide käitlejatega, mis annab aluse püstitada hüpoteesi, et V. Caşulischii võidi värvata just nende vahendusel. Püsiv kokkupuude uimastitega näitab, et V. Caşulischii oli teadlik, kuidas toimub narkootikumide käitlemisahel. Seega on loogiline järeldada, et juba tööga seotud asjaolud sarnanesid V. Caşulischii jaoks narkootikumide vedamisele. Seejuures on V. Caşulischii kohtuski andnud mõista, et (tegelikult) pidas ta võimalikuks, et tema kotis on narkootikum: nii tõdes ta, et tal polnud mingit garantiid, et pakis pole midagi keelatut või ohtlikku (KoTo lk 73). Seda ei lükka ümber ka V. Caşulischii väide, justkui võinuks tavapäratu tööspetsiifika olla kantud tööandja soovist kulutusi kokku hoida. Asjaolusid arvestades tuleb tõdeda, et kauba transport oli organiseeritud n-ö narkomuula tööle omasel viisil: selle asemel, et leida moodus väidetava sularaha paigutamiseks pangaarvele või konverteerida see krüptorahaks ning liigutada seda virtuaalsel teel ühest kohast teise, oli aine vedu läbi mõeldud ning korraldatud võrdlemisi kulukalt.
  1. Ringkonnakohtu meelest võimaldavad olemasolevad kaudsed tõendid järeldada, et väljaspool mõistlikku kahtlust pidas V. Caşulischii (vähemalt) võimalikuks, et transporditavaks kaubaks on suur kogus narkootilist ainet.
  2. Toodud argumentidel saab nõustuda süüdistusversiooniga, mille kohaselt käitlesid G. Salumets ja V. Caşulischii kokaiini tahtlikult. Kaitseversioon, justkui arvanuks nad, et veoseks on sularaha, näib olevat kokkulepitud kattevari (legend), millega süüdistatavad püüavad enda tegevust karistusõigusliku vastutuse vältimiseks selgitada.
  3. Ringkonnakohus on maakohtuga päri selleski, et G. Salumets ja V. Caşulischii käitlesid suures koguses kokaiini kaastäideviijatena: nad transportisid narkootikumi Brüsselist Eestisse kahekesi. V. Caşulischii roll seisnes narkootikumi vedamises – narkootikum oli tema kohvris ja tema viis seda endaga kaasa. G. Salumets oli aga ühenduses n-ö kontaktisikuga, kes organiseeris narkootikumi kättesaamise (Brüsselis) ning andis süüdistatavatele korralduse see Eestisse tuua. Veel valvas G. Salumets V. Caşulischii järele, korraldas liikumist ning pidas kontaktisikuga sõnumivahetust. Seega käitlesid süüdistatavad narkootikumi ühiselt ja kooskõlastatult. Nende eesmärgiks oli Brüsselist saadud aine Eestisse toimetada.
  4. G. Salumets ja V. Caşulischii moodustasid grupi ka tuvastamata isikuga, kes andis neile juhiseid narkootilise aine kättesaamiseks, organiseeris transpordiga seonduvat ning korraldas aine Eestisse toomise. Kuigi süüdistatavad olid seotud tuvastamata isiku juhtnööridega, andsid nad aine käitlemisse arvestatava panuse: ilma nendeta poleks kokaiin Eestisse jõudnud. Üksmeelsele tegutsemisele ilmestab võrdlemisi kõnekalt G. Salumetsa poolt öeldu, et ta tuleb (Eestisse) koos „meie firma töötajaga“, kellena pidas ta silmas V. Caşulischiit.
  5. Järelikult talitas maakohus veatult, kui kvalifitseeris süüdistatavate teo KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.
  6. Eelnevat kokku võttes jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  7. jaanuari 2024 otsuse KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Rahuldamata jääb ka V. Caşulischii taotlus kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks – tulenevalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg 1 p-st 1 tuleks kriminaalmenetluses alusetu vabadusevõtmisega tekitatud kahju hüvitamine kõne alla vaid tema õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 199 lg 1 p-s 1, 2 või 5 sätestatud alusel.
  8. Lõpetuseks võtab kolleegium seisukoha kaitsjate tasutaotluste osas. 9
(11)
  1. G. Salumetsa lepinguline kaitsja vandeadvokaat S. Politšev palub jätta menetluskulud riigi kanda. Kuna ringkonnakohus esimese astme kohtu otsust ei muuda ning jätab S. Politševi apellatsiooni rahuldamata, jäävad kriminaalasja menetlemisega seotud kulud KrMS § 185 lg 2 kohaselt G. Salumetsa kanda.
  2. Ka V. Caşulischii taotleb apellatsioonis menetluskulude riigi kanda jätmist, tuues muu hulgas välja, et ta koostas apellatsiooni kaitsja abiga. Sellega seonduvalt esitas tema kaitsja vandeadvokaat I. Belugin taotluse riigi õigusabi tasu kulude ja suuruse kindlaksmääramiseks.
  3. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kriminaalmenetluse seadustik, riigi õigusabi seadus ega selle § 21 lg 3 alusel
  4. juulil 2016 vastu võetud justiitsministri määrus nr 16 “Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi Advokaaditasu kord) ei näe ette piirangut, mille kohaselt saaks riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määrata tasu ja hüvitada kulud vaid juhul, kui kaitsja ise esitab kriminaalasjas apellatsiooni. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et menetluskuluks saab KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes lugeda ka sellist põhjendatud ja vajalikus ulatuses määratud kaitsja tasu ning kulu, mis ei seondu üksnes kaitsja poolt apellatsiooni esitamisega, vaid ka süüdistatava enda apellatsiooni esitamisega ja selleks riigi õigusabi korras määratud kaitsja abi kasutamisega. Seda seepärast, et lähtuvalt KrMS §-st 318 on apellatsiooni esitamise õigus nii süüdistataval endal kui ka tema kaitsjal. Kui süüdistatav esitab ise apellatsiooni, võib tal tekkida vajadus saada sellega seoses õigusteenust. Kui süüdistatavale on määratud riigi õigusabi korras kaitsja ning ta selle kaitsja abi kasutab, on kaitsjal õigus saada selle eest tasu ja vajadusel kuluhüvitist. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks ei peaks sellist tasu ja kuluhüvitist lugema põhjendatud ning vajalikus ulatuses menetluskulu hulka. Sisuliselt ei ole ju vahet, kas apellatsiooni esitab süüdistatav ise vastavalt kaitsja juhistele või teeb seda kaitsja – mõlemal juhul on kaitsja osutanud õigusteenust ning sellega seoses on tal tekkinud õigus saada teenuse eest tasu ja vajadusel kuluhüvitist. Kui süüdistatavale lisaks esitab sellisel juhul apellatsiooni ka kaitsja, tuleb vaid arvestada, kuivõrd on apellatsioonide koostamiseks kulunud õigusteenuse maht kattuv. Kattuvas osas ei saaks kaitsjale määrata tasu ja kuluhüvitist suuremas summas, kui oleks põhjendatud ühe apellatsiooni esitamise puhul ning seega ei saaks kattuva osaga seonduvat tasu ja kulu lugeda ka menetluskulu hulka.
  5. Kuna V. Caşulischii esitas ringkonnakohtule apellatsiooni, mida ta veel hiljem täiendas, ei teki viidatud küsimust kulude kattuvusest. Järelikult tuleb hinnata üksnes seda, kas määratud kaitsja toimingud V. Caşulischiile õigusteenuse osutamisel olid vajalikud ning kas nendega seoses küsitud tasu ja kulu on põhjendatud ning vastavuses Advokaaditasu korras sätestatuga.
  6. Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramise taotluses märgib kaitsja, et tal kulus
  7. jaanuaril 2024 kaitsealusega vestlemiseks 12 minutit, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamiseks 7 minutit ning
  8. jaanuaril 2024 peetud telefonivestluseks 1 minut. Kohtuotsusega tutvumiseks kulus kaitsjal 30 minutit, vestlusteks V. Caşulischiiga
  9. ja
  10. jaanuaril 2024 ning
  11. veebruaril 2024 aga 6 minutit.
  12. märtsil 2024 kestis kohtumine kaitsealusega 225 minutit – sellel ajal tutvustas ta V. Caşulischiile otsust ning aitas tal apellatsiooni koostada. I. Belugin taotleb tasu ka
  13. märtsil 2024 Viru Vanglasse sõitmiseks (48 km) kulutatud aja eest. Kirjeldatud toimingute eest taotleb kaitsja tasu 384,80 eurot, millele lisandub käibemaks 84,66 eurot. Samuti palub kaitsja hüvitada sõidukulud Narvast Viru vanglani summas 28,80 eurot, millele lisandub käibemaks 6,34 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja toiminguid V. Caşulischiile õigusteenuse osutamisel saab pidada vajalikeks ning põhjendatuks. Ka küsitud tasu ja kuluhüvitis on vastavuses Advokaaditasu korras sätestatuga. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada ning lugeda taotletud riigi õigusabi tasu ja kulu menetluskulu hulka. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 järgse 10
(11)lahendi, tuleb see menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause kohaselt V. Caşulischiilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.