Obsah (14)

§ 168§ 409§ 412§ 163§ 663§ 651§ 456§ 463§ 667§ 654§ 171§ 177§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 22.08.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-7556 Kohtua

) § 168 lg-te 4 ja 5 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leidis, et tema nõue oli kohtusse 2 2-23-7556 pöördumise ajal sissenõutav ning kostjal puudus õigus keelduda hageja nõude täitmisest. Asjaolu, et kostja täitis hageja nõude pärast hagi esitamist osaliselt ning võttis selles osas hagi ka õigeks, välistab vähemalt selles osas vaidluse hagi põhjendatuse üle. 4. 24.10.2023 seisukohas märkis kostja, et seoses hagist loobumisega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja pöördus kohtusse nõudega, mis ei olnud sissenõutav. Kostja teostas kohtumenetluses kinnipidamise garantiiaja tagatise katteks ning tarbetu õigusvaidluse pidamise asemel tasus hagejale lõpparve jäägi, millest oli maha arvatud garantiiaja tagatis ja eelnevalt hagejale esitatud leppetrahvinõue. Menetluskulude kandmise otsustamiseks on vajalik lahendada vaidlus sisuliselt. Sealhulgas tuleb anda hinnang sellele, kas ja millises ulatuses oli hageja nõue hagi esitamise ajal sissenõutav. Kui hageja nõue ei olnud hagi esitamise seisuga sissenõutav ning muutus sissenõutavaks pärast kostja poolt garantiiaja tagatise katteks rahalise kinnipidamise (3% lepingu hinnast) tegemist, siis tuleb kohaldada

§ 168lg-t 6.

Eelviidatud küsimused (hageja nõude sissenõutavus hagi esitamise ajal) on asja sisulise menetluse küsimus ning märgitud küsimused saab lahendada asjas tehtavas lõpplahendis. Seega tuleb menetluskulude küsimuses võtta seisukoht lõpplahendis.

1. 25.10.2023 määrusega lõpetas maakohus tsiviilasja menetluse nõude 9366,25 euro osas seoses hagiavaldusest osalise loobumisega. Maakohus märkis, et tsiviilasja menetlusse jääb hagi kostja vastu 30.06.2022 töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 10 760,39 euro, kahju 1050 euro ja viivise saamiseks.
2. 22.02.2024 toimus kohtuistung, kus lepiti kokku järgmise kohtuistungi toimumise aeg 28.05.2024 kell 10.
3. Nimetatud kohtuistungi toimumise aeg oli kooskõlastatud hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Raul Ainlaga, kellele edastati ka kohtukutse, mille ta sai AET kaudu kätte 08.03.
4. Vandeadvokaat Raul Ainla teatas 18.03.2024, et tema esindusõigus hageja esindamiseks on lõppenud. Hageja edastas kohtule 27.05.2024 e-kirja, millise kohaselt „Kahjuks ei saa me homme kohtunikku esindada. Meil on sunnitud homme istungist loobuma“. 28.05.2024 toimus kohtuistung, kuhu hageja seaduslik ega lepinguline esindaja ei ilmunud. Kostja palus jätta esitatud hagiavalduse läbi vaatamata. Maakohtu määrus ja põhjendused
5. Harju Maakohtu 28.05.2024 määrusega jäeti hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata 30.06.2022 töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 10 760,39 euro, kahju 1050 euro ja viivise saamiseks. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6. Maakohus jättis tulenevalt

§ 409

lg 1 p-st 1 hagi läbi vaatamata ning märkis, et

§ 412lg-s 1 sätestatud asjaolusid ei esine.

Kuivõrd hagiavaldus jääb läbi vaatamata seetõttu, et hageja seaduslik esindaja ei ilmunud 28.05.2024 toimunud kohtuistungile, tuleb menetluskulud jätta selles osas hageja kanda kooskõlas

§ 168lg-ga 2.

9. Kohus on 25.10.2023 kohtumäärusega lõpetanud tsiviilasjas nr 2-23-7556 menetluse nõude 9366,25 eurot osas seoses hagiavaldusest osalise loobumisega. Hageja esitas hagist osalise loobumise avalduse seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja põhinõude selles osas rahuldanud. Kooskõlas

§ 168lg 4 ja 5 tuleb nimetatud nõudega seotud menetluskulud jätta kostja kanda.

Antud juhul ei saa kohaldada

§ 168

lg-t 6, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on tuginenud oma vastuses sellele, et on enda 09.03.2023 tehtud avaldusega tasaarvestanud hageja veel sissenõutavaks mitte muutunud lõpparve (hageja arve nr 2304012) 9600 euro ulatuses. Kostja on tuginenud seega asjaolule, et 3 2-23-7556 hageja poolt esitatud vaidlusalusest arvest nr 2304012 oli 9600 eurot tasaarvestatud kostjapoolse avaldusega juba selle arve väljastamisel. Hagejal oli kostja hinnangul seega õigus põhinõude katteks saada kostjalt 9366,25 eurot, mille kostja tasus 29.06.2023, ehkki oli seisukohal, et hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja ei ole väitnud, et perioodil hageja poolt vaidlusaluse arve väljastamisest kuni kostja poolt selle osalise tasumiseni oleks õiguslikus või faktilises olukorras midagi muutunud. Seega saab teha järelduse, et kostja oleks vaidlusaluse arve võinud osaliselt tasuda juba selle esitamisel ja hageja 11.04.2023 nõude saamisel. Hagejal oli põhjust kohtu poole pöörduda ning

§ 168lg-t 6 kohaldada ei saa.

10. Kokkuvõttes tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuivõrd hageja on ligikaudu poole ulatuses loobunud algselt esitatud nõudest kostjapoolse tasumise tõttu. See, et hageja esindaja 28.05.2024 kohtuistungile ei ilmunud, tingis ligikaudu teise poole ulatuses nõude läbi vaatamata jätmise. Seega on mõlemal poolel tekkinud vastaspoole suhtes menetluskulude nõue võrdses suuruses ja põhjendatud on jätta menetluskulud menetlusosalise enda kanda (analoogia

§ 163lg-ga 1).

Määruskaebus

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda ning teha asjas uus määrus, millega jätta kõik kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja palus jätta määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda.
2. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 168

lg-t 6 ning jättis hagist osalise loobumisega seoses kantud menetluskulud ebaõigesti kostja kanda. Hageja esitas kohtusse nõude, mis ei olnud muutunud sissenõutavaks, kuna hageja oli jätnud täitmata oma kohustused. Töövõtulepingu järgi tekkis maksekohustus alles pärast töö vastuvõtmist, töö vastuvõtmiseks tuli sõlmida lõppakt ning enne seda kõrvaldada töös puudused ja koos lõppaktiga esitada pangagarantii. Hageja neid kohustusi ei täitnud. Kostjal oli õigus hageja täitmata kohustuste tõttu keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest (VÕS § 111 lg 1). Kostja ei pidanud aga mõistlikuks pidada arve osalise tasumise küsimuses õigusvaidlust, mistõttu võttis kostja hagi osaliselt õigeks 9366,25 euro ulatuses. 13. Isegi kui asuda seisukohale, et maakohus jättis

§ 168

lg 6 õigesti kohaldamata ning kostja peaks

§ 168

lg 4 ja 5 alusel kandma hageja menetluskulud (hageja poolt loobutud nõudega seonduvalt), on maakohus ebaõigesti hinnanud menetluskulude jaotust. Maakohus leidis ekslikult, et hageja kõigist menetluskuludest ligi pool on seotud loobutud nõudega. Maakohus eksis seeläbi ka järeldusega, et hageja kanda jäävad ja kostja kanda jäävad menetluskulud on võrdses suuruses, mistõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Valdav osa menetluskuludest tekkis seoses menetlusse jäänud hageja nõude menetlemisega. Menetluse edasine käik 14. Hageja vastust määruskaebusele ei esitanud. 15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

4 2-23-7556 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Kooskõlas

§ 651

lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Menetlusosalised ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause (koosmõjus

§ 463lg-ga 2) alusel jõustunud.

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas

§ 667

lg 2 esimese lause alusel tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud 44,23% ulatuses kostja kanda ja 55,77% ulatuses hageja kanda. Kostja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 18. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Kostja leiab, et maakohus jättis ebaõigesti hagist osalise loobumisega (9366,25 eurot) seotud menetluskulud kostja kanda. Kostja hinnangul pöördus hageja kohtusse nõudega, mis ei olnud sissenõutav. 20.
3. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole vaidlustanud seda, et läbi vaatamata jäänud nõudega (kokku 11 810,39 eurot) seotud menetluskulud jäeti

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Ringkonnakohus nõustub, et maakohus on õigesti jätnud need menetluskulud hageja kanda. 20.2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis õigesti, et seoses hagist osalise loobumisega tuleb menetluskulud

§ 168

lg 4 ja 5 alusel jätta kostja kanda.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Viidatud sätetest tuleneb, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (vt RKTKm 10.06.2020, 218-17703, p 11.2 ja seal viidatud kohtupraktika). 20.3. Kostja leiab, et hageja esitas kohtusse nõude, mis ei olnud muutunud sissenõutavaks. Hageja leidis, et tema nõue oli kohtusse pöördumise ajal sissenõutav ning kostjal puudus õigus keelduda hageja nõude täitmisest. Ringkonnakohus nõustub kostjaga iseenesest selles, et hageja nõude sissenõutavus hagi esitamise ajal on asja sisulise menetluse küsimus, millele tuleb anda hinnang asja sisulisel lahendamisel ja tõendite hindamisel. Käesoleval juhul ei ole maakohus menetluse käigus tuvastatud seda, et hageja oleks pöördunud kohtusse nõudega, mis ei olnud selle esitamise ajal sissenõutav. Seega, kuivõrd kostja rahuldas hageja nõude 9366,25 euro ulatuses menetluse kestel, tuleb eeldada, et hageja pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult. Lisaks nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust

§ 168

lg 6 kohaldamiseks.

§ 168

lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui kostja pidas 5 2-23-7556 põhjendatuks, et hagejal on õigus põhinõude katteks saada kostjalt 9366,25 eurot, siis oleks ta saanud vastava summa tasuda hagejale juba 11.04.2023 hagihoiatuse saamisel ning hagejal oleks puudunud vajadus vastava summa saamiseks kohtusse pöörduda. 21. Kuigi ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et seoses hagist osalise loobumisega on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda, on maakohus

§ 163lg 1 analoogia korras kohaldamisel ringkonnakohtu hinnangul eksinud.

21.1. Käesoleval juhul on menetluskulude jaotuse aluseks

§ 168

lg 2 (hagi läbivaatamata jätmise osas) ja § 168 lg-d 4 ja 5 (hagist loobumine kostja poolt nõude rahuldamise tõttu). Kuna menetluskulud jaotatakse erisätte alusel, puudub vajadus menetluskulude jagamiseks

§ 163lg 1 alusel analoogia korras.

Kuna läbi vaatamata jäänud nõue ja nõue, millest loobuti, ei olnud sama suured (s.o 50%/50%), ei olnud põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine. 21.

1. Praegusel juhul esitas hageja nõude kokku 21 176,64 euro saamiseks (töövõtulepingust tulenev võlgnevus 20 126,64 eurot + kahjunõue seoses õigusabikuludega 1050 eurot). Kostja rahuldas vastavast nõudest menetluse kestel 9366,25 eurot (44,23 %) ja hageja loobus vastavas osas hagist. Ülejäänud nõude osas, s.o 11 810,39 euro ulatuses (55,77%), jättis maakohus hagi läbi vaatamata. Seetõttu tuleb jätta menetluskulud 44,23% ulatuses kostja kanda ja 55,77% ulatuses hageja kanda. 21.
2. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse osas maakohtu määruse ja teeb vastavas osas uue määruse, milles märgib erineva menetluskulude jaotuse proportsiooni.
3. Kuna määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb määruskaebemenetlusega seoses kantud menetluskulud jagada võrdeliselt määruskaebuse rahuldamise ulatusega (

§ 171lg 1, 163 lg 1 teine alternatiiv).

Maakohtu määruse kohaselt jäid menetluskulud kummagi poole enda kanda, kuna maakohtu hinnangul olid nõue, millest hageja loobus kostjapoolse täitmise tõttu, ning nõue, mis jäi läbi vaatamata, kuna hageja ei ilmunud istungile, ligikaudu samas suuruses. Maakohus märkis, et seega on mõlemal poolel vastaspoole suhtes tekkinud menetluskulude nõue võrdses suuruses. Seega sisuliselt lähtus maakohus 50%/50% põhimõttest. Ringkonnakohus jättis rahuldamata kostja peamise taotluse – jätta kõik kostja menetluskulud hageja kanda – ning rahuldas kostja määruskaebuse vaid osas, mis puudutas menetluskulude protsentuaalset jaotust, leides, et kostja peab kandma maakohtus kantud kuludest 44,23% (mitte pool, nagu maakohus sisuliselt määras). Seega rahuldatakse kostja määruskaebus vaid umbes 5% ulatuses ning vastavalt tuleb jagada ka menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt jäävad määruskaebemenetluse kulud 95% ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses hageja kanda. 23. Arvestades seda, et ringkonnakohus muudab esimese astme menetluskulude jaotust, siis tuleb kindlaks määrata poolte menetluskulude rahaline suurus. Maakohus määrab

§ 177

lg 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. 24. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse

§ 696

lg 1 ja

§ 178lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 6