Obsah (4)

§ 29§ 30§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 19. august 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-1673 Tsiviilasi Osaühingu AMC Holding (likvideerimisel)

) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing AMC Holding (likvideerimisel) (avaldaja, võlgnik) esitas
2. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt algatas Tartu Maakohus võlgniku likvideerimismenetluse ja nimetas likvideerijaks L. M. (likvideerija). Määrus jõustus
3. mail
4. Likvideerijale teadaolevalt on võlgnikul varana pangakontol olev raha 11 senti ja kohustusi 1312 euro 84 sendi ulatuses. Võlgniku juhataja suri xxxxxxxxxxxxxxxxx, mistõttu ei ole muud vara võimalik välja selgitada. Võlgnik on maksejõuetu ega suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid.
5. Kohus nimetas
6. veebruari
7. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Urmas Trossi (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ja keelas võlgnikul ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada.
8. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankroti välja kuulutamata, kuna puuduvad vahendid menetluse läbiviimiseks, nõuete rahuldamiseks, samuti puuduvad tagasivõitmise või -nõudmise võimalused. Aruande kohaselt avaldaja asutati
9. juulil 1997 ja põhitegevusalaks olid juriidilised toimingud. Endine seaduslik esindaja ja osanik A. K. suri xxxxxxxxxxxxxxxxx. Likvideerija on L. M. ja osanik M. K. (3835 eurot). Äriühingu majandustegevus on lõppenud, vara puudub ning kohustusi on 1312 eurot 84 senti.
10. Maakohus määras
11. juuni
12. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
13. Maksejõuetuse teenistus ei esita
14. augusti
15. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. 2 KOHTU SEISUKOHT
16. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
17. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Kohus lõpetab

§ 29

lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 29

lg 3 järgi raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. 8.

§ 30

lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi

1. juulil 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita
2. augusti
3. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
4. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (

§ 29lg 8 ls-d 1 ja 2).

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (

§ 29lg 5).

10. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (

§ 150lg 4).

11. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 820 eurot. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu 10 tundi on vajalik ja põhjendatud. 10.1.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole 3 osaühingule Konkurss (registrikood 10023775), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel ei ole äriühing käibemaksukohustuslane. Seega ei lisandu tasule käibemaksu. 10.2. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2).

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub ning ajutise halduri tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, rahuldab kohus ajutise halduri taotluse ja annab võlgnikule ajutise halduri tasu maksmiseks menetlusabi. 10.3. Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri tasuks 820 eurot, mis tuleb hüvitada riigi vahenditest. 12. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 4