KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 08. august 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-15-4356 Tsiviilasi S M kohustustest vabastamise menetlus Menetlust

) § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

1. Viru Maakohtu 15.02.
2. a kohtumäärusega algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

§ 175kohaselt.

1. Võlgnik esitas kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulas kohtuistungil võlgniku ära vande all.
2. Kohus on küsinud võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldajad AS xxx ja xxx OÜ on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamine tuleb jätta kohtu otsustada. Võlausaldaja xxx AS on seisukohal, et võlgnik tuleb jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata, kuivõrd võlausaldaja hinnangul on võlgnik olnud võimeline tegema väljamakseid võlausaldajatele, kuid võlgnik pole väljamakseid teinud ja seega on võlgnik käitunud menetluse kestel süüliselt.
3. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi, mis tulenevad

§-st 173, ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (

§ 175lg 2).

Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega peab kohus järgnevalt hindama, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning kas esineb kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos, seega puudub

§ 175lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

4 14. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. 15.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Riigikohus on selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (Riigikohtu lahend 30.10.2019. a, nr 2-11-24696, p 19). 16. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud erinevates ettevõttetes, kuid olnud periooditi ka töötu. 08.07.2021. a istungil avaldas võlgnik, et on menetluse jooksul väga palju haige olnud, mistõttu on tal olnud palju ebaõnnestumisi. Kohtu hinnangul on võlgnik menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsinud. Kohus on teinud päringud Töötamiste registrisse, millest nähtub, et võlgnik on töötanud erinevatel töökohtadel. Võlgnik on korduvalt kohtule selgitanud, et tema tervislik seisund ei võimalda töötada täistööajaga. 17.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 18. Kohus leiab, et võlgnikule ei saa ette heita, et ta oleks rikkunud teavitamiskohustust. Võlgnik on olnud kohtule kättesaadav ja osalenud ärakuulamisel. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks varjanud menetluse kestel tulusid või vara. 19.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule.

§ 173

lg 4 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

§ 173

lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma 5 tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sama sätte lg 6 kohaselt on võlgnik kohustatud pool pärimise teel saadu väärtusest usaldusisikule üle andma.

1. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet järgmistele sissetulekutele: sotsiaaltoetustele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (punkt 3); Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks (punkt 5); töövõimetoetus (punkt 61) ja rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses (punkt 9).
2. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud erinevas suuruses töötasu. Võlgniku esitatud tõenditest nähtub, et võlgnik on periooditi saanud miinimummäära piiresse jäävat töötasu, ent kohati on võlgniku töötasu kohati ulatunud kuni ca 1 600 euroni kuus. Aruannete ja võlausaldajate seisukohtade kohaselt on võlgnik teinud võlausaldajatele xxx ASile 20.02.
3. a väljamakse summas 100 eurot ja xxxk AS-ile 08.12.
4. a summas 5 eurot. Võlausaldajate nõuded moodustavad kokku aga 40 457,19 eurot. Seega on võlgnik menetluse kestel tasunud nõudest 0,26%. Siiski nähtub võlgniku esitatud aruannetest ja konto väljavõtetest, et võlgnik on saanud töötasu üle miinimummäära
5. aasta jaanuarikuus,
6. aasta novembri- ja detsembrikuus,
7. aasta märtsikuus,
8. aasta juuni ja juulikuus ning alates
9. aasta aprillist kuni
10. aasta septembrikuuni (v.a
11. a oktoobrikuu ja
12. a mai, juuli ja augustikuu). Võlgniku
13. aasta keskmine netokuupalk moodustas 671,64 eurot, 2022.aastal 656,25 eurot. Samuti on võlgnik saanud menetluse kestel tulumaksutagastust. Võlgnikul muu vara puudub.
14. Võlausaldaja xxx AS on enda esitatud seisukohas esile toonud, et võlgnik on saanud pärandi, millelt oleks võlgnik pidanud tegema väljamakseid. Võlgnik selgitas kohtule, et ta ei ole menetluse kestel saanud pärandit. Kohtu hinnangul on võlgnik ekslikult märkinud aruande tabelisse pärandina saadud vara lahtrisse ülekanded lähedastelt. Vastavad ülekanded nähtuvad ka võlgniku pangakonto väljavõtetelt. Seega ei ole kohtu hinnangul aruandes pärandi lahtisse märgitud summad saadud pärimise teel, kohtul puudub teave muu pärimise kaudu saadud vara kohta, mille väärtusest poole oleks võlgnik pidanud üle andma usaldusisikule.
15. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses rikkunud

§ 173lõigetes 3-5 ettenähtud võlgniku loovutuskohustust.

1. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). 6
2. Kohus leiab, et võlgnik on oma tegevusega rikkunud

§ 173lg-s 3 sätestatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel käitunud vähemalt raskelt hooletult ja jätnud olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole. Võlgnikule on menetluse kestel selgitatud kohustust tasuda võlgnevusi. Võlgnik ei ole menetluse kestel tasunud võlausaldajate nõudeid, kuid saanud tulu, mille arvelt oleks võlgnik pidanud tegema väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik ei ole kohtule esile toonud põhjendusi selle kohta miks tal ei olnud võimalik nõudeid võlausaldajate ees täita. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevus. 26.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 27. Kohus jätab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 28.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohus määras usaldusisiku ülesandeid täitma võlgniku enda ning kohustas võlgniku esitama kohtule igal aastal aruande usaldusisiku kohuste täitmise kohta. Usaldusisik on kohtule esitanud lõpparuande ja kohus loeb

§ 172lg 4 toodud kohustuse täidetuks.

Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb võlgnik usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses vabastada. 29. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 175lg 7). Menetluskulud 30. Kooskõlas Ts

MS § 172 lg 1 ja lg 7, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes 7 avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kohus leiab, et kuna võlgnik jättis võlgadest vabastamise menetluses enda kohustused täitmata ja kohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast, on asjaolusid arvestades õiglane jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.
2. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tuvastas, et võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 8