1-23-3609/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juuni 2024.a. Jõhvi Kohtuasja number 1-23-3609 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Ingrid Koddo Olga Nõmmemees Anu Toluk (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 18.06.2024 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Sergei Kostritsõn tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Kostritsõn, isikukood 35712020073, viibib Viru Vanglas Kaitsja Advokaat Igor Belugin Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Sergei Kostritsõn tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Igor Belugini taotlus Sergei Kostritsõnile riigi õigusabi osutamise eest tasu 253,52 eurot. Välja mõista Sergei Kostritsõnilt kriminaalmenetluse kulud 253,52 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Sergei Kostritsõnil tasuda kaitsjatasu ositi 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV Pank EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700020290 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 07.06.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Kostritsõni tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Kostritsõn tunnistati süüdi Harju Maakohtu 14.06.2023.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning mõisteti liitkaristuseks KarS § 65 lg 1 alusel 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 26.11.2022 ja lõpp 24.07.
2. Kinnipidamisasutuses Sergei Kostritsõn kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisjärgselt soovib asuda elama ühiselamusse aadressil xxx. Kinnipeetaval on xxx ja xxx kutse. Riigikeele oskus xxx tasemel. Tegu on xxx, kes hakkab vabanedes saama xxx. Tema õde on valmis teda vabanemisel materiaalselt toetama. Isikul on võlgnevusi 25734 eurot ja vabanemisfondis xxx eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad 2 õde, õetütar ja sõbranna. Isiku sõnul tal tutvusringkonnas oli varasemalt kriminaalkorras karistatud isikud, kuid käesolevalt nendega enam ei suhtle. Isik pani viimase kuriteo toime alkoholijoobes. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Alkoholijoobes võib käituda vägivaldselt. Kinnipeetava sõnul on käesoleva vangistuse ajal hakanud jumalat uskuma ning peale vangistust hakkab kirikus käima ja elama seaduskuulekat elu. Väidetavalt on kinnipeetaval soov muutuda, kuid kindlasti vajab selleks kõrvalist tuge. Kinnipeetav on mitmel korral viibinud kriminaalhooldusel ning rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Kinnipeetav on karistatud 27 korda, millest 5 on kehtivat, vanglas viibib
3. korda. Kuritegude põhjuseks olnud kehv majanduslik seis ja nõrk toimetulekuoskus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38%. Viru Vangla toetab Sergei Kostritsõni tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sergei Kostritsõn soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja toetab oma kaitsealust ning palub ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et Sergei Kostritsõni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on ta ära kandnud 1/
4. Täiendavalt on isik nõus elektroonilisele valvele allutamisega, mida kohus arvestab täiendava garantii võimalusena. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Kostritsõnil on 5 kehtivat kriminaalkaristust, kokku on karistatud
5. korral. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. 2 Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Sergei Kostritsõnil on vabanemisel olemas elukoht ühiselamus ning sissetulek xxx näol. Harju Maakohtu 14.06.2023 otsusega oli Sergei Kostritsõn süüdi mõistetud sissetungimisega ja süstemaatises varguses. Selle eest mõistetud karistus – 6 kuud vangistust loeti kaetuks Tartu Maakohtu 28.03.2023 otsusega mõistetud 2 aasta 8 kuu vangistusega. 28.03.2023 otsusega oli Sergei Kostritsõn süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 8, 9; § 4231 , § 266 lg 2 p 1 järgi. Lisaks oli Sergei Kostritsõn mõistetud süüdi varguste toimepanemises Pärnu Maakohtu 10.06.2020, Harju Maakohtu 29.11.2018 ja Viru Maakohtu 28.11.2019 otsustega. Kõik kehtivad karistused on eelkõige varguste toimepanemise eest. Varasemalt on karistatud auto ärandamise, röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kohus leiab, et Sergei Kostritsõni vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus leiab, et arvestades Sergei Kostritsõn kuriteo toimepanemise asjaolusid (süstemaatilised vargused), karistuste rohkus, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Varasemad karistused ei ole teda positiivselt mõjutanud ning ta jätkab uute kuritegude toimepanemist. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ja tema varasem elukäik näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk keskmisest suurem. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 24.07.2025, ärakandmiseks on üle 1 aasta 1 kuu vangistuse. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu on isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamata. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. 3 Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samuti on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Individuaalse täitmiskava on Sergei Kostritsõn täitnud võimaluste piiril. Tal puudub töökohustus, kuid ta ise soovib vanglas töötada. Tööle pole teda määratud, kuna puudub töövõimelisuse hinnang. Ta on läbinud riskipõhised vestlused majanduslikust toimetulekust, probleemilahendusoskusest ning suhtumisest ühiskonda. Toimumata on veel vabanemiseelne nõustamine. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Sergei Kostritsõni suhtes ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed eeldused täidetud. Kuna isiku suhtes esinevad positiivsed asjaolud ei ole kunagi olnud motivaatoriks asuda elama seadusekuulekalt, ei maanda need ka praegusel ajal sellisel määral uute kuritegude toimepanemise riski, mis kaaluks üle Sergei Kostritsõnist tuleneva ohu. Sergei Kostritsõni puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kohus ei näe põhjust vabastada ta vangistusest enne tähtaega ja määrata kriminaalhooldusele. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimusel elektroonilise valve alla, kuna isik ise on nõus ka sellega. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leiab kohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. 4 Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergei Kostritsõni vabastamisega temale Harju Maakohtu 14.06.2023 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 5