← Eesti

2-24-3406/9

Obsah (9)§ 331§ 475§ 476§ 477§ 173§ 172§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Vaker Määruse tegemise aeg ja koht 16.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-3406 Tsiviilasi Tallinna kohtutäituri Elin Vil

) § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.

§ 331

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. 2

(5)Kohus võttis 18.04.2024 määrusega Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse ettepaneku alusel hagita menetlus kohustatud isiku trahvimiseks täiteasjas nr 022/2023/8423 menetlusse ja määras puudutatud isikule tähtaja (14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest) vastamiseks. Puudutatud isik sai kohtumääruse koos kohtutäituri ettepanekuga kätte 19.04.2024. Puudutatud isik esitas 03.05.2024 taotluse vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 10.05.2024, mille kohus rahuldas. Puudutatud isik esitas 10.05.2024 pärast tööpäeva lõppu, 10.05.2024 kell 22.19 uue taotluse tähtaja pikendamiseks. Kohus jättis taotluse 13.05.2024 rahuldamata. Samal päeval, so 13.05.2024 esitas puudutatud isik vastuse. Seega esitas puudutatud isik oma vastuse kolm päeva hiljem määratud tähtajast. Kohus asub seisukohale, et puudutatud isiku poolt hilinemisega esitatud menetlusdokument tuleb võtta asja materjalide juurde, sest selle hilisem esitamine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist, ja võtab asja lahendamisel arvesse. 2.

§ 475

lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.

§ 476

lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS § 179 lg 2 kohaselt kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Hagita menetluses on avaldajaks sissenõudja ja puudutatud isikuks võlgnik. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse.

  1. Harju Maakohtu 09.01.2023 kohtumäärus tsiviilasjas 2-22-2466 resolutsiooni punkti 2.3 kohaselt on lapse isal Xl alates 01.06.2023 esimese kolme kuu jooksul õigus rääkida lapsega Qga iga nädal videokõne (Skype, Viber vms) vahendusel esmaspäeviti ja kolmapäeviti kella 19.00-st kuni kella 20.00-ni. Videokõne tegemise juures võib vajadusel viibida kolmas isik (lapsele lähedane isik, eelistatult lapse ema Y), videokõne kestvusel tuleb igakordselt arvestada lapse sooviga ning lapse isa kohustub kaks päeva enne videokõne toimumise päeva lapse emale teada andma e-kirja või sõnumite (SMS, Skype, Viber, Messenger vms) teel küsimused/teemad, millest lapsega vesteldakse. Määruse punkti 2.4 järgi on lapse isal Xl alates 01.09.2023 lisaks videokõnede teel suhtlemisele õigus veeta lapsega Qga aega iga kuu ühel nädalavahetusel reedel peale kooli kuni pühapäeva õhtuni selliselt, et kohtumiste juures võib viibida ka lapse ema Y ning kohtumised on ilma ööbimiseta, lapse isa arvestab lapse väljakujunenud päevarütmi (kool, trennid, üritused vms) ning kohtumised toimuvad Eesti Vabariigis. Reedene kohtumine toimub kella 17.00-st kuni kella 20.00-ni, laupäevane kohtumine toimub kella 11.00-st kuni kella 20.00-ni ja pühapäevane kohtumine toimub kella 11.00-st kuni kella 19.00-ni. Kohtumise kuupäevaalgusest ja kohtumispaigast teavitab lapse isa lapse ema ette e-kirja või sõnumite (SMS, Skype, Viber, Messenger vms) teel vähemalt üks kuu. Tulenevalt määrse punktist 2.5 on lapse isal Xl õigus lapse sünnipäeval (v.a 16.04.2023), enda sünnipäeval (v.a 28.01.2023) ja isadepäeval lapsega Qga videokõne (Skype, Viber vms) vahendusel suhelda väljaspool käesoleva määruse punktides punktides 2.3.-2.
  2. reguleeritud suhtluskorda selliselt, et lapse isa kohustub kaks päeva enne videokõne toimumise päeva lapse emale Yle ette teada andma e-kirja või sõnumite (SMS, Skype, Viber, Messenger vms) teel videokõne toimumise kuupäevast. Tuginedes eeltoodule ei nõustu kohus puudutatud isiku väitega, et alates 01.09.2023 ei ole täpsemalt reguleeritud isa õigust suhelda videokõne teel, sest määruse punktis 2.3 on video teel suhtlemise kord reguleeritud. Täitur on lisanud ettepanekule X e-kirjad puudutatud isikule (dtl 910), milles laps isa on kooskõlas määruse punktiga 2.3 saatnud puudutatud isikule vähemalt kaks päeva enne videokõne toimumise päeva e-kirja teel küsimused/teemad, millest lapsega vesteldakse. Videokõned ei ole aset leidnud ning puudutatud isik ei ole vastuses ka vastupidist väitnud.
  3. Puudutatud isik on selgitanud, et laps ei soovi isaga suhelda. Puudutatud isik ei ole omalt poolt teinud takistusi isa ja tütre suhtlemisel. Täituri ettepanekule on lisatud puudutatud isiku 3

(5)13.02.2024 e-kiri täiturile ja vastus täituri teabenõudele (dtl 18, 21), milles on muu hulgas välja toodud, et laps Q saab kõik isa kõned kätte, aga need ajavad ta närvi ja ta ei taha isaga suhelda, mistõttu ta ei vasta isa kõnedele. Puudutatud isik ei kontrolli lapse telefoni kasutamist, sageli pole teda kõnede ajal ka kodus, kui X helistab Qle, seega oletus, et puudutatud isik takistab isa ja tütre suhtlust, on täiesti vale.
  1. Kohus leiab, et sissenõudja avalduse alusel kohtule tehtud kohtutäituri ettepanek kohustatud isiku trahvimiseks ei ole põhjendatud.
  2. Trahvi määramisel on otsustava tähendusega see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et puudutatud isik takistaks isa ja tütre suhtlust. Kuigi kohtu hinnangul ei ole leidnud tõendamist, et puudutatud isik takistaks suhtluskorra täitmist, ei nähtu, et puudutatud isik ka suhtluskorra täitmisele kaasa aitaks. Kuigi kohtu hinnangul saab esitatu põhjal asuda seisukohale, et lapse ema võib mitte aidata kaasa suhtluskorra täitmisele nt isa poolt eelnevalt e-kirja teel teatatud videokõne toimumise päeval ja ajal ise lapse arvuti avamise ja kõne vastuvõtmise näol, ei suurenda sellekohane puudutatud isiku kaasabi kohtu arvates lapse vanust (13.aastane, dtl 51) arvesse võttes (ema enda poolt kõne alustamine) suhtluse toimimise tõenäosust. Küll aga seaks see lapse igakordselt ebamugavasse olukorda, kus ta oleks sunnitud, kas suhtlema või hakkama põhjendama (vanemale, kellega ta suhelda ei taha), miks ta suhelda ei taha. See süvendaks lapse ja vanema vahelist konflikti. Seda enam, et laps on isale saadetud sõnumis juba väljendanud oma viha ja pettumust isa vastu (dtl 23). Lapsel on õigus suhelda, aga mitte kohustus järjepidevalt selgitada, miks ta seda teha ei taha. Politsei- ja Piirivalveameti 18.04.2024 kriminaalmenetluse nr 24230150470 alustamata jätmise teatisest nähtub, et laps on 08.03.2024 vahetult isaga kohtudes öelnud isale, mida ta soovis isale öelda (dtl 50-53).
  3. Kokkuvõtvale leiab kohus, et sissenõudja esitatud avaldus kohustatud isiku trahvimiseks ei ole põhjendatud ja puudub alus puudutatud isiku trahvimiseks.
  4. Kooskõlas

§ 173lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse.

9.

§ 172

lg 1 esimese lause üldpõhimõtte järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lõike teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel

§ 172

lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt Riigikohtu 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Võttes arvesse, et kohus ei rahuldanud sissenõudja avalduse alusel kohtule tehtud kohtutäituri ettepanekut kohustatud isiku trahvimiseks, sest see ei olnud põhjendatud, jätab kohus menetluskulud avaldaja (sissenõudja) ehk Xi kanda.

§ 174

lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik puudutatud isiku menetluskulud määrata kindlaks mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude 4

(5)suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.