) alusel kinni 10.04.2024 kell 10.10 aadressil Vao keskus, Pargi 5, Väike-Maarja vald. Tartu Halduskohus rahuldas 11.04.2024 määrusega nr 3-24-1062 PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.06.2024 (k.a). Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2024 määrusega jäeti halduskohtu 11.04.2024 määrus muutmata. 6. PPA esitas 03.06.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks
Haldusasjas nr 3-23-2203 on tõendatud, et isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning proovis jõuda Soome, et taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Isiku puhul esineb
Isik oli teadlik, et ta saabus Euroopasse ebaseaduslikult, tal ei olnud saabumisel dokumente ja ta on kohustatud lahkuma kodakondsusjärgsesse riiki, kuid selle asemel jätkas ta ebaseaduslikku viibimist Schengeni alal ning sisenes seadusliku aluseta Eestisse. Isik on kinnitanud, et ta ei kavatse naasta enda kodakondsusjärgsesse riiki. Isik on andnud nii esmasel vestlusel kui ka 13.10.2023 intervjuul vastuolulisi ütlusi endaga seotud asjaolude kohta. Seega on isiku hoiakutest ja käitumisest järeldatav, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, mistõttu esineb tema põgenemise oht (
Isikust lähtuvat põgenemisohtu saab järeldada ka asjaolust, et ta esitas PPA ametnikule võltsitud dokumendi ning korduvalt valeandmeid (
Samuti muutis isik rahvusvahelise kaitse taotleja ankeedi täitmisel korduvalt andmeid koolis õpitud aastate kohta. Kuigi
p 2 käsitleb valeandmete või võltsitud dokumentide esitamist Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemisel, on kohane seda kasutada ka olukorras, kus välismaalasel oli seadusest tulenev kohustus omada viibimisalust riiki sisenemiseks ja riigis 2
23 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise tingimused.
§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes esineva põgenemisohu tõttu tõhusalt kohaldada. Isikul puuduvad sotsiaalsed sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elukohta. Kinnipidamiskeskusest vabastamisel on tõenäoline, et isik hakkaks end ametivõimude eest varjama, et takistada enda dokumenteerimist ja väljasaatmist. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Isiku kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes. 7. PPA täpsustas 05.06.2024 kohtuistungil, et tugineb taotluses
Samuti selgitas PPA, et Berliinis asuv Kongo DV saatkond teatas, et väljastavad istungi toimumise päeva jooksul isikule ajutise reisidokumendi, mis kehtib 6 kuud. Kui rahvusvahelise kaitse raames antud esialgne õiguskaitse lõppeb, on võimalik isik kohe välja saata.
lg-s 1 sätestatud alusele ning seonduvalt põgenemisohuga
p-dele 2 ja 6.
lg-s 1 nimetatud aluste olemasolu, sealhulgas põgenemisohtu, on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamise menetluse raames varem hinnanud Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus. PPA on 03.06.2024 taotluses märkinud, et asjaolud ei ole muutunud. PPA seisukohaga võib nõustuda. Asjaolu, isik on kinnipidamiskeskuses teinud ametnikega teataval määral koostööd ja ei ole Vao keskuses viibimise ajal põgenenud, ei ole ülekantav põgenemisohule laiemas tähenduses. Kõiki tagasipöördumiseks vajalikke dokumente ei ole (veel) olemas ning põgenemisohtu on kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamise menetluses piisavalt hinnatud. Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2024 määruse p-s 9 on selgitatud, et küsimuse all on (eelkõige) 3
PPA on põhjendatult järeldanud, et isiku hoiakutest ja käitumisest nähtuvalt ei soovi ta lahkumiskohustust täita. Haldusasja materjalist ei nähtu, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervise kaitse kaalutlustega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 10. Puudutatud isik palub 18.06.2024 määruskaebuses (täiendatud 21.06.2024) tühistada Tallinna Halduskohtu 06.06.2024 määrus ja jätta uue määrusega PPA taotlus rahuldamata. Isiku hoiakutest ja käitumisest ei saa järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita
Isik ei ole enda käitumisega väljendanud soovimatust täita lahkumiskohustust. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse PPA-ga kohtumisel, mitte pärast kinnipidamist ja kinnipidamise tõttu. Isik ei ole andnud vastuolulisi ütlusi ega esitanud valeandmeid. Isik sattus paanikasse, mistõttu ei suutnud ta kohe meelde tuletada, millistel aastatel ta koolis õppis. Ka ei ole ta varastanud kellegi dokumenti, sest ta ei ole viibinud Hollandis. Põgenemisohtu tuleb hinnata konkreetsest isikust ja olukorrast lähtudes. Puudutatud isik ei põgenenud Vao keskuses viibides. Puudutatud isik on menetluses igati kaasa aidanud. Kohus oleks pidanud kaaluma leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Kinnipidamine on ebaproportsionaalne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates, kui esinevad
lg-s 1 sätestatud alus ja
lg-s 11 nimetatud põhimõtted.
lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada siis, kui
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine on eelkõige lubatud juhul, kui esineb isiku põgenemise oht (p 1), isik ei täida 4
lg 11 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ja kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 14. Põgenemise ohu kindlakstegemiseks ei piisa üksnes mõne
§-s 68 nimetatud asjaolu tuvastamisest, vaid arvestada tuleb ka muid isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Seejuures võib arvesse võtta ka minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist (Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19). 15. PPA leidis taotluses (täpsustatud 05.06.2024 kohtuistungil), et puudutatud isiku puhul esinevad
lg 1 p-des 1 ja 3 nimetatud kinnipidamise pikendamise alused ning põgenemisoht tulenevalt
Halduskohus on sellega Tartu Halduskohtu 15.04.2024 määrusele ja Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2024 määrusele viidates nõustunud. Ringkonnakohus jagab seda seisukohta. Puudutatud isikuga seotud asjaolusid kogumis hinnates on tõenäoline, et vabaduses viibides ei pruugi ta olla PPA-le väljasaatmistoimingute ettevalmistamiseks kättesaadav ning võib väljasaatmise vältimiseks põgeneda. Isiku väidetest ja hoiakutest on üheselt arusaadav tema soovimatus lahkumiskohustust täita (
Soovimatust lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki on isik kinnitanud nii PPA 10.04.2024 küsitlusel, Tartu Halduskohtu 11.04.2024 istungil kui ka Tallinna Halduskohtu 05.06.2024 istungil. Isik on esitanud mitmel korral valeandmeid oma nime ja sünniaja kohta. Seega on täidetud ka
Valeandmete esitamine oma isiku kohta osutab, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt, mis vähendab usaldust, et isik on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Põgenemisohtu ei vähenda see, et isik 28.03.2024‒10.04.2024 Vao keskuses viibides ei põgenenud. Eesti oli puudutatud isiku jaoks transiitriigiks, kuna kinnipidamisel oli ta suundumas Soome. Isikul puudub Eestis elu- ja töökoht, sugulased, sõbrad. Isiku soovi riigist lahkuda võib suurendada ka asjaolu, et ta ei ole enam rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses. 16. Puudutatud isiku kinnipidamist ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks. Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi kaalutlust, mis seda hinnangut kummutaks. Vaidlustatud määrusega ei ole ületatud kinnipidamise maksimaalset lubatud pikkust (
Puudutatud isiku põgenemise ohu tõttu ei ole
lg-s 2 nimetatud leebemad järelevalvemeetmed lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks piisavalt tõhusad.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.