3-22-287/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 12.07.2024, Tallinn Haldusasja number 3-22-287 Haldusasi OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi kaebus Tallinna linna vastu alusetult saadu tagastamise ja intressi nõudes, alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes ühes viivisenõudega Menetlusosalised Kaebaja – Osaühingu MRP Linna Liinid (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp, esindaja vandeadvokaat Marit Toom Vastustaja – Tallinna linn Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 01.04.2024 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi määruskaebus rahuldamata.

2.Jätta Tallinna Halduskohtu 01.04.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 01.04.2024 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3.

Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 6, § 124 lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna linn ja OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) sõlmisid riigihanke tulemusena 31.10.2014 sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu (ATL), millega määrati kindlaks vedaja kohustus korraldada ajavahemikus 01.04.2015 kuni 31.03.2022 tasu eest avalikku liinivedu tellija 3-22-287 määratud Tallinna ühtse piletisüsteemi bussiliinidel tellija tellitud mahus ja lepingus toodud tingimustel. ATL p 10.1 nägi ette, et kõik lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel ja juhul kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud korras Harju Maakohtus. OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) maksis 31.10.2014 ja 04.11.2014 Tallinna linnale deposiiti kokku 700 000 eurot.

2.Tallinna Transpordiamet edastas 24.01.2019 OÜ-le MRP Linna Liinid (pankrotis) avalduse, millega ütles ATL p 8.3 alusel lepingu alates 01.02.2019 üles ja keeldus ATL p-s 6.13 sätestatud ettemakse tasumisest ajavahemiku eest, mis algab 01.02.2019. Tallinna Transpordiametile oli 14.01.2019 selgunud, et OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) busside liisinguandjad on temaga sõlmitud liisingulepingud üles öelnud. Vastuseks järelepärimisele teatas OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) 16.01.2019 kirjas, et tal ei ole õnnestunud jõuda liisinguandjatega kokkuleppele ja palus ATL alates 01.02.2019 lõpetada. 23.01.2019 kirjas kordas ta, et bussidest ilmajäämise tõttu pole tal võimalik täita lepingust tulenevaid kohustusi. Linn luges neid kirju teadeteks selle kohta, et vedaja lõpetab alates 01.02.2019 ATL-i täitmise. Avalike liinide teenindamata jätmisel rikub vedaja mh ATL p-des 1.1, 3.2.2 ja 3.2.4 sätestatut, mis on ATL p-i 8.3 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 kohaselt käsitatav lepingu olulise rikkumisena. Tegemist on lepingu sedavõrd olulise rikkumisega, et selle tõttu ei või vedaja mõistlikult eeldada lepingu jätkamist. VÕS § 117 lg 1 annab neil asjaoludel aluse lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist.

ATL p 8.3 võimaldab sellises olukorras nõuda tellijal leppetrahvi 500 000 eurot.

3.Tallinna Transpordiamet saatis 05.02.2019 OÜ-le MRP Linna Liinid (pankrotis) leppetrahvi nõude, milles nõudis ATL p 8.3 alusel leppetrahvi 500 000 eurot, tasaarvestas selle OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) antud tagatise tagastamise nõudega ning keeldus tagatise tagastamisest täies ulatuses (st leppetrahvi summale vastavas osas ning ulatuses, mis ületab leppetrahvi). Linn oli OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) lepingu rikkumise tõttu sunnitud alates 01.02.2019 tellima sõitjateveo avaliku teenindamise teenust teiselt vedajalt, mis tähendas linna jaoks teenuse märkimisväärset kallinemist. Teenuse maksumuse vahe on käsitatav linna kahjuna. Kahju esialgseks suuruseks on vähemalt 6 579 517 eurot. Osas, milles tagatis tekkinud kahju ei kata, esitab linn kahju lõpliku suuruse selgumisel kahjunõude.

4.OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) esitas 13.02.2019 Harju Maakohtule hagi Tallinna linna vastu rahalise kohustuse ja viivise nõudes, paludes linnalt välja mõista deposiidi 700 000 eurot, 2019. a jaanuari eest saamata jäänud tasu 26 418,93 eurot ja viivise. Harju Maakohus jättis 07.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-2378 hagi läbi vaatamata, sest tegemist on halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega (määrus jõustus 23.10.2019).

5.OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) loovutas 11.11.2019 TartEst OÜ-le kõik ATL-st tulenevad nõuded. TartEst OÜ loovutas 29.11.2019 samad nõuded edasi OÜ-le Pro Fiksum, kes esitas 13.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks tagastada deposiiti makstud 700 000 eurot koos viivisega (haldusasi nr 3-19-2347). Tallinna Halduskohus jättis 01.07.2020 määrusega OÜ Pro Fiksum tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas haldusasja menetluse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.09.2020 määrusega OÜ Pro Fiksum määruskaebuse rahuldamata (määrus jõustus 19.01.2021).

6.11.09.2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-1413 kuulutati välja OÜ MRP Linna Liinid pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp. Viitega sellele, et polnud üheselt selge, kas 11.11.2019 ja 29.11.2019 nõuete loovutused on kehtivad, siis juhuks, kui need on kehtivad, loovutas OÜ Pro Fiksum 31.01.2022 nõuded OÜ-le MRP Linna Liinid (pankrotis) tagasi.

7.OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) pankrotihaldur M. Krupp esitas 04.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna vastu 700 000 euro suuruse kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Kaebaja esitas 14.04.2022 kaebuse täienduse, milles taotles kaebuse nõuete muutmist 2(9) 3-22-287 selliselt, et kohus võtaks lisaks juba esitatud kahju hüvitamise nõudele menetlusse alusetu rikastumise nõude riigivastutuse seaduse (RVastS) § 22 lg 1 ja § 24 lg 2 alusel, samuti intressinõude RVastS § 23 p 1 alusel. Kaebuse täiendusest nähtub, et kaebaja soovib esitada alternatiivnõude selliselt, et esimeseks alternatiiviks oleks alusetult saadu tagastamise nõue ja teiseks alternatiiviks kahju hüvitamise nõue.

8.Tallinna linn esitas 09.05.2022 vastuse kaebusele, milles taotles mh menetluse lõpetamist kaebetähtaja ületamise tõttu või alternatiivselt seetõttu, et esitatud on korduv kaebus.

Kaebuses esimese alternatiivina esitatud alusetu rikastumise nõue (kohustamiskaebus) ei ole tähtaegne. Vastustaja keeldus kaebaja nõutava summa tagastamisest selge sõnaga 05.02.2019 kirjas. Haldusasjas nr 3-19-2347 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2020 määruse p-s 15 on tuvastatud, et kohustamisnõue tuli esitada halduskohtule 30 päeva jooksul, arvates 05.02.2019 kirja kättesaamisest. Toimikust ei selgu, millal täpselt OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) Tallinna linna 05.02.2019 kirja kätte sai, aga see pidi toimuma enne 13.02.2019, kui OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) esitas hagiavalduse maakohtule. Seetõttu luges ringkonnakohus 05.02.2019 kirjast teadasaamise ajaks 13.02.2019. Kaebaja pöördus halduskohtusse 13.12.2019, s.o rohkem kui 30 päeva pärast kirjast teada saamist. Jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) ei ole 05.02.2019 keeldumise osas tähtaegselt esitanud kohustamis- ega tühistamiskaebust. Arvestades haldusasjas nr 3-19-2347 tuvastatut, ei saa kohustamiskaebus olla tähtaegne. Tallinna Halduskohus märkis samas asjas 01.07.2020 määruses, et linna keeldumine nähtus selgesti 05.02.2019 kirjast, seega oli linna otsustus teada ning kaebajal või tema õiguseelnejal tulnuks õigeaegselt astuda samme oma õiguste kaitseks. Tallinna linn on vastuseks kaebaja 31.01.2022 kirjale selgitanud, et kaebaja taotlus on juba varasema haldusaktiga lahendatud ning see muutmisele ei kuulu. Seega saab pidada 05.02.2019 kirja haldusaktiks, millega lahendati väidetavast alusetust rikastumisest tulenev nõue RVastS § 24 lg 1 tähenduses.

Kuna kaebaja ei vaidlustanud seda 30 päeva jooksul, ei ole kohustamiskaebus tähtaegne ning menetlus tuleb selle nõude osas lõpetada.

Ka kahju hüvitamise nõude osas on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja selgitused on vastuolulised. Kaebaja nõutab erinevatel õiguslikel alustel ühe ja sama summa (tagatise) tagastamist. Kuna vastustaja keeldus tagatise tagastamisest 05.02.2019 kirjaga, keeldus ta sama kirjaga ka raha tagastamisest kahjuhüvitisena ning kaebaja pidanuks RVastS § 18 lg 2 alusel pöörduma hüvitamisnõudega kohtusse 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Sõltumata selles, kas kaebus on tähtaegne, on tegemist korduva kaebusega HKMS § 43 tähenduses. Kaebaja ei eita, et tema õigusjärglane on kohustamiskaebusega haldusasjas nr 3-19-2347 kohtu poole pöördunud ning jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et kaebus ei olnud tähtaegne. Ka kahjunõude osas on tegemist korduva kaebusega, kuna kaebaja nõudis sama raha tagastamist haldusasjas nr 3-19-2347.

9.Tallinna Halduskohus luges 28.11.2022 määrusega kaebuse nõueteks alusetult saadu tagastamise nõude (RVastS § 22 lg 1) ja intressi tasumise nõude (RVastS § 23 p 1) ning alternatiivnõudeks kahju hüvitamise nõude ühes viivisenõudega ning jättis rahuldamata Tallinna linna taotlused menetluse lõpetamiseks.

Kohtud on haldusasjas nr 3-19-2347 lugenud kohustamisnõude hilinenult esitatuks, aga piirdusid seejuures üksnes 05.02.2019 kirjaga seonduva tühistamis- ja kohustamisnõude tähtaegsuse hindamisega HKMS § 46 lg-te 1 ja 2 alusel. Kohtud käsitasid linna 05.02.2019 leppetrahvi nõuet haldusaktina, mida kaebajal tulnuks vaidlustada, kuid ei analüüsinud kaebetähtaega seoses alusetu rikastumise nõudega. Asjakohastele RVastS sätetele ei ole tuginetud ka kohtumäärustes.

Ebaõige on vastustaja arvamus, et linna 05.02.2019 kirja näol on tegemist RVastS § 24 lg-s 1 sätestatud haldusaktiga. Tallinna linn esitas selle kirjaga OÜ-le MRP Linna Liinid (pankrotis) 500 000 euro suuruse leppetrahvi nõude ning sama kirjaga tasaarvestas OÜ MRP Linna Liinid 3(9) 3-22-287 (pankrotis) tagatise tagastamise nõude oma leppetrahvi nõude ja kahjunõudega. Tegemist oli linna ühepoolse tegevusega lepingu lõpetamisel, kaebaja ei olnud linnale esitanud RVastS § 22 kohaselt alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. Küll aga saab RVastS §-i 22 alusel esitatavaks nõudeavalduseks pidada kaebaja 31.01.2022 esitatud taotlust, mille esitamisele kehtib RVastS § 24 lg 2 kohaselt kolmeaastane tähtaeg, arvates päevast, millal õigustatud isik sai või pidi nõudest teada saama. Kui lugeda, et kaebaja pidi nõudest teada saama vastustaja 05.02.2019 kirjaga, on 31.01.2022 nõue esitatud tähtaegselt. Lisaks linnale esitatud taotlusele pöördus kaebaja kohtusse 04.02.2022, seega on ka nõue kohtusse esitatud tähtaegselt. Esialgses kaebuses esitas kaebaja küll ainult kahju hüvitamise nõude, kuid täiendas kaebust hiljem alusetu rikastumise nõudega, seega tuleb alusetu rikastumise nõue lugeda tähtaegseks HKMS § 49 lg 1 kohaselt.

Ka kahju hüvitamise nõue on esitatud tähtaegselt (RVastS § 17 lg 1). Kuivõrd kaebaja ei olnud esitanud linnale kahju hüvitamise nõuet, ei saa linna 05.02.2019 kirja pidada taotluse kohta tehtud haldusaktiks RVastS § 18 kohaselt, mida kaebaja pidanuks sama paragrahvi lg-s 2 tulenevalt vaidlustama halduskohtus 30 päeva jooksul. Küll tuleb asuda seisukohale, et kaebaja sai kahju tekitamisest teada hiljemalt linna 05.02.2019 kirja järel, millest alates hakkas kulgema ka kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg. Kaebus kahju hüvitamise nõudes on esitatud kohtule 04.02.2022, seega tähtaegselt. Ka 10.07.2022 määruses haldusasjas nr 3-19-2347 on halduskohus eristanud kaebuses esitatud nõuet kahju hüvitamise nõudest ning nentinud, et kui tegemist oleks kahju hüvitamise nõudega, oleks kaebus tähtaegne (vt määruse p 26). Praeguses kaebuses esitatud nõuded erinevad haldusasjas nr 3-19-2347 esitatud nõuetest, seega ei ole tegu korduva kaebusega.

10.Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.03.2023 määrusega rahuldamata Tallinna linna määruskaebuse ning muutmata Tallinna Halduskohtu 28.11.2022 määruse osas, millega jäeti rahuldamata vastustaja taotlus lõpetada menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus nõustus kaebaja ja halduskohtuga, et vastustaja ei ole 05.02.2019 kirjaga lahendanud OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) esitatud alusetust rikastumisest tulenevat nõuet ega kahju hüvitamise nõuet. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) oleks enne 05.02.2019 Tallinna linnale sellekohaseid taotluseid esitanud või üleüldse nõudnud tasutud tagatise tagastamist. Seda ei nähtu ka 05.02.2019 kirja sisust. Tallinna Transpordiameti 05.02.2019 kirjas on osutatud 24.01.2019 OÜ-le MRP Linna Liinid (pankrotis) esitatud lepingu ülesütlemise avaldusele ning OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) poolsele lepingu olulisele rikkumisele tulenevalt liinide teenindamise lõpetamisest, mida arvestades nõuti OÜ-lt MRP Linna Liinid (pankrotis) leppetrahvi ja jäeti OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) tasutud tagatis täies ulatuses tagastamata, tasaarvestades selle linna leppetrahvi nõude ja kahjunõudega.

Nimetatud kirjast ei ilmne, et Tallinna linn oleks sellega lahendanud OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) taotlust deposiiti tasutud tagatise tagastamiseks. Seetõttu ei ole alust ka väita, et linn oleks selle kirjaga lahendanud sellesama tagatisega seotud alusetust rikastumisest tulenevat või kahju hüvitamise nõuet. Järelikult ei pidanud kaebaja nende nõuetega kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul 05.02.2019 kirja kättesaamisest alates (HKMS § 46 lg 2 ja RVastS § 18 lg 2).

Kahju hüvitamise nõudele kohaldub 30-päevane kaebetähtaeg juhul, kui kaebaja on enne kohtusse pöördumist esitanud kahju hüvitamise nõude haldusorganile ning haldusorgan on jätnud selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata (nt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, p 12). Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja esitatud alusetu rikastumise nõue ja alternatiivne kahju hüvitamise nõue on esitatud tähtaegselt. Kuna asjaolust, et Tallinna linn ei tagasta OÜ-le MRP Linna Liinid (pankrotis) makstud tagatist, sai OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) teada Tallinna linna 05.02.2019 kirjast, võib 05.02.2019 kirjast teadasaamise hetke pidada ka ajaks, mil kaebaja sai teada avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tulenevast nõudest või kahju tekkimisest. Kaebaja esitas vastustajale taotluse tagastada alusetult saadud 700 000 eurot 31.01.2022, järelikult RVastS § 24 lg-s 2 sätestatud 3-aastast kaebetähtaega järgides. Kaebaja 4(9) 3-22-287 esitas sellega seoses korduvad pöördumised 09.03.2022 ja 29.03.2022 ning vastustaja lahendas taotluse 06.05.2022. Kuna kaebaja esitas praeguses asjas esialgse kaebuse halduskohtusse 04.02.2022, on ta seega nimetatud nõudega pöördunud kohtusse tähtaegselt (HKMS § 49 lg 1).

Tallinna linn esitas Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2023 määruse peale määruskaebuse, mille Riigikohus jättis 05.09.2023 määrusega menetlusse võtmata.

11.OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) pankrotihaldur M. Krupp esitas Tallinna Halduskohtule 28.12.2022 kaebuse täienduse, soovides täiendada kaebust 05.02.2019 leppetrahvi nõudmise otsuse tühistamise nõudega. Alternatiivselt on leppetrahvi nõue tühine või õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja taotles vajadusel kaebetähtaja ennistamist.

12.Tallinna linn palus 05.10.2023 seisukohas jätta kaebaja 28.12.2022 taotlused kaebuse täiendamiseks ja kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Tegemist on korduva kaebusega, kaebus ei ole tähtaegne ja kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus.

13.Tallinna Halduskohus jättis 01.04.2024 määrusega rahuldamata kaebaja 28.12.2022 taotluse kaebuse täiendamiseks (resolutsiooni p 1), luges OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) 28.12.2022 kaebuse täienduse mittetähtaegselt esitatuks (resolutsiooni p 2) ja jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3).

Ei saa nõustuda, et tähtaja ennistamise põhjuse äralangemist tuleks lugeda alates 13.12.2022, mil vastustaja esitas määruskaebuse 28.11.2022 määruse peale ning käsitles seal kaebaja hinnangul esimest korda 05.02.2019 leppetrahvi nõuet haldusaktina. Kaebaja võõrandas nõude 11.11.2019 TartEst OÜ-le ja viimane loovutas omakorda 29.11.2019 nõude Pro Fiksum OÜ-le, kes esitas 13.12.2019 halduskohtule kohustamiskaebuse Tallinna linna vastu (haldusasi nr 3-19-2347).

Halduskohus luges kaebuse mittetähtaegseks ning lõpetas menetluse. OÜ Pro Fiksum esitas määruskaebuse, mille ringkonnakohus jättis 11.09.2020 rahuldamata. Ringkonnakohus tuvastas, et kaebaja täiendas 09.06.2020 asjas nr 3-19-2347 oma kaebust nõudega tühistada Tallinna linna 05.02.2019 kiri (HKMS § 37 lg 2 p 1), kuid see nõue oli esitatud tähtaega rikkudes, nagu ka esialgne kohustamisnõue. Ringkonnakohus leidis, et kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus, sest halduskohtusse oleks pidanud pöörduma hiljemalt 23.10.2019, mil jõustus Harju Maakohtu 07.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-2378 hagi läbi vaatamata jätmise kohta. Harju Maakohtu määruse järgselt oli selge, et vaidlus tuleb lahendada halduskohtus ning langes ära mõjuv põhjus, mis takistas kaebajal halduskohtusse pöördumast. Jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et nõude omandanud OÜ Pro Fiksum ei pöördunud tühistamiskaebusega õigel ajal halduskohtusse.

Asjaolu, et haldusasjas nr 3-19-2347 oli menetlusosaliseks OÜ Pro Fiksum, mitte OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis), ei mõjuta eeltoodut, sest nõude loovutamisega läksid sellest tulenevad õigused ja kohustused vaidlustamise osas üle nõude uuele omanikule, samamoodi pidi OÜ MRP Linna Liinid OÜ (pankrotis) arvestama, et nõude tagasi loovutamisel kehtivad OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) suhtes kõik varasemad nõude vaidlustamisega seotud õiguslikud tulemid. Alust kaebetähtaega ennistada ei anna ka kaebaja väide, et talle ei olnud arusaadav, et tegemist on haldusaktiga, kuivõrd sellel puudus vaidlustamisviide.

Tsiviilasjas nr 2-19-2378 oli hagejaks OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis). Harju Maakohtu 07.10.2019 määruse tegemise ja ka selle jõustumise ajal (23.10.2019) ei olnud OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) veel nõuet loovutanud ja oli seega nõude omanik hetkel, kui kohustamis- ja tühistamiskaebuse (sh kaebetähtaja ennistamise) tähtaeg saabus. Kaebajal on olnud nii tsiviilasjas nr 2-19-2378 kui ka edaspidi esindajaks professionaalsed õigusteadmistega isikud, kaebajale pidi juba tsiviilasjas nr 2-19-2378 menetlust lõpetava määruse jõustumise järgselt olema selge, et pöörduda tuleb halduskohtusse, sh taotleda tähtaja ennistamist.

Kaebaja alternatiivseks nõudeks on tuvastada 05.02.2019 haldusakti tühisus. Ka selle nõude esitamise tähtaeg on möödunud, sest HKMS § 46 lg 5 kohaselt võib tuvastamiskaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest 5(9) 3-22-287 arvates. Alust tähtaja ennistamiseks eelpooltoodud põhjustel ei esine. Lisaks tuleb arvestada HKMS § 45 lg-st 2 tulevate kaebeõiguse piirangutega tuvastamiskaebuse esitamisel. Kaebaja pidanuks oma õiguste kaitsmiseks pöörduma õigeaegselt kohtusse tühistamisnõudega ja tähtaja ületamine ei anna alust hilisemaks tuvastamiskaebuse esitamiseks. Puuduvad asjaolud, mis tooksid kaasa leppetrahvi nõude tühisuse (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2).

Väär on kaebaja väide, et 05.02.2019 leppetrahvi nõue ei ole haldusakt ning seda tuleb käsitada võlaõigusliku nõudekirjana. 05.12.2019 leppetrahvi nõue vastab HMS § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti tunnustele, selles on välja toodud viited lepingu punktidele, millest tuleneb õigus leppetrahvi arvestamiseks, ning nõutava leppetrahvi summa ja põhjendused, mis tingisid sellises ulatuses leppetrahvi määramise. Kaebetähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata. Sisuliselt on tegu korduva taotlusega, mis ei ole HKMS § 43 lg 1 p 2 järgi lubatav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 14. OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) pankrotihaldur M. Krupp palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 01.04.2024 määrus ja saata asi halduskohtule tagasi 28.12.2022 kaebuse täienduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Tallinna linna 05.02.2019 kiri sisaldab nelja erinevat teadet, toimingut või tahteavaldust: 1) linn nõuab leppetrahvi; 2) linn nõuab kahju hüvitamist; 3) linn tasaarvestab deposiidi tagastamise nõude oma leppetrahvi nõudega ja kahju hüvitamise nõudega; 4) linn keeldub deposiidi tagastamisest.

Haldusaktina on nimetatud teadetest või tahteavaldustest seni käsitatud vaid linna lõppjäreldust ehk deposiidi tagastamisest keeldumist, muid 05.02.2019 kirjas tehtud linna tahteavaldusi (st neid, millega linn õigustas ja põhjendas deposiidi tagastamisest keeldumist) on seni käsitatud võlaõiguslikena. Leppetrahvi nõue, kahju hüvitamise nõue ning tasaarvestus olid ka linna enda arvates võlaõiguslikud toimingud ning omasid võlaõiguslikku tähendust. Leppetrahvi nõudele, kahjunõudele ning tasaarvestusele ei omistatud seni haldusakti tähendust. Neid asjaolusid ei ole halduskohus arvestanud. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebetähtaja ennistamise taotlust on kohtud juba lahendanud. Haldusasjas nr 3-19-2347 on lahendatud vaid küsimust sellest, kas tähtaegselt on vaidlustatud deposiidi tagastamisest keeldumist kui haldusakti. Ei saa eirata seda, et linn ise on senini pidanud oma 05.02.2019 kirjas esitatud leppetrahvi nõuet võlaõiguslikuks, mitte haldusaktiks. Ka linn ise on haldusakti tähenduse senini andnud vaid 05.02.2019 kirjas sisalduvale lõppjäreldusele ehk deposiidi tagastamisest keeldumisele.

Õigusriigi põhimõtetega ei ole kooskõlas see, et haldusakti andja ei pea aru saama sellest, mis osa tema kirjast on haldusakt, ei pea lisama asjaomaseid vaidlustamisviiteid ja põhjendusi ega järgima vormistamisnõudeid, ei pea oma hilisemates seisukohtades selgelt väljendama, mis osa tema kirjast on haldusakt, aga eraisik peab kõigest aru saama ning tegema vaidlustamiseks tähtaegselt vajalikud toimingud.

Eirata ei saa ka seda, et kogu segadust ei oleks olnud ning kaebetähtaja ületamist ei oleks toimunud, kui linn oleks algusest peale (st juba ATL-s) õigesti kajastanud seda, kuidas ja millal tuleb tema tegevust vaidlustada. Kogu vastutus haldusorgani eksimuste ning eksitamiste eest pannakse kaebajale. Õiguspärane ja õiglane lahendus saab olla vaid üks nendest variantidest:

-05.02.2019 kirjast omistatakse haldusakti tähendus vaid kirja lõppjäreldusele, s.t deposiidi tagastamisest keeldumisele (nagu seni on tehtud) ja kirjas sisalduvad muud linna tahteavaldused (sh leppetrahvi nõue) omavad võlaõiguslikku tähendust. See omakorda tähendaks, et kaebaja kahjunõude ning alusetu rikastumise nõude rahuldamise eelduseks ei ole eelnev leppetrahvi nõude kui haldusakti tühistamine, vaid leppetrahvi nõude olemasolu saab hinnata praeguse vaidluse käigus, nagu hinnatakse leppetrahvi nõude olemasolu võlaõiguslike vaidluste puhul;

6(9) 3-22-287

-kui leppetrahvi nõudele omistada tagantjärgi haldusakti tähendus, tuleb haldusakt selles osas lugeda tühiseks või võimaldada kaebajal taotleda selle tühistamist, ennistades kaebetähtaja.

Kaebaja jääb selles osas oma 28.12.2022 kaebuse täienduses toodud seisukohtadele.

Asjaolu, et haldusorgan hakkab kolm aastat pärast alusetu ja olematu leppetrahvi nõude kohta nõudekirja esitamist nimetama leppetrahvi nõuet haldusaktiks, ei saa muuta alusetut ja olematut leppetrahvi nõuet kehtivaks. Üksnes see, et lepingulises suhtes antakse nõudele aastaid hiljem haldusakti tähendus, ei saa tekitada kehtivat nõuet olukorras, kus võlaõiguslikult selline nõue ei kehtiks. Selline ebaõiglane ja õigusvastane situatsioon ei saa kehtima jääda.

15.Tallinna linn ei esitanud vastust määruskaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 16. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus, millega kohus keeldus kaebuse muutmisest, on lõppjäreldustes õige, kuid selle põhjendusi tuleb täiendada alljärgnevate põhjendustega.

Määrus tuleb tühistada kaebetähtaega puudutavas osas.

17.Riigikohtu praktika kohaselt on kaebuse täiendamine uue nõudega käsitatav kaebuse muutmisena, mistõttu tuleb selle lubatavust hinnata kaebuse muutmise normistiku alusel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.03.2015 määrus asjas nr 3-3-1-87-14, p 13, 22.11.2010 otsus asjas nr 3-3-1-62-10, p 16).

18.HKMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. Juhul kui samade poolte vahel on sama nõude kohta jõustunud kohtulahend, ei oleks sama nõude uuesti esitamine lubatav (HKMS § 43 lg 1) ja sel põhjusel ei ole ka kaebuse muutmine lubatav (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.03.2015 määrus asjas nr 3-3-1-87-14, p 17.1). Seega tuleb asjas kõigepealt kindlaks teha, kas kaebuse muutmise taotluses esitati korduv kaebus. Kui see on nii, siis pole alust hinnata kaebetähtaja küsimust ega kaaluda menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu.

19.Siinses asjas tuleb hinnata nõude kattuvust OÜ PRO FIKSUM nõudega haldusasjas nr 319-2347. Kaebuse alus ja ese on sama, kuid erinevad on kaebajad. Mõlema haldusasja kaebajad langevad siiski kokku, kuna nad on üksteise eriõigusjärglased (HKMS § 30). Kaebaja loovutas 11.11.2019 kõik ATL-st tulenevad nõuded TartEst OÜ-le. TartEst OÜ loovutas 29.11.2019 samad nõuded edasi OÜ-le PRO FIKSUM, kes loovutas need omakorda 31.01.2022 tagasi OÜle MRP Linna Liinid (pankrotis). Õigusjärglane omandab õiguseellase õiguslikud positsioonid, sh menetluslikud. HKMS § 177 lg 5 sätestab, et jõustunud kohtuotsus (põhimõte laieneb HKMS § 178 lg 3 järgi ka määrusele) kehtib ka isiku kohta, kes on saanud pärast kaebuse esitamist menetlusosalise õigusjärglaseks. Kui õigusjärglus on tingitud eseme omandamisest, ei kehti otsus õigusjärglase kohta, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või kaebuse esitamisest. Praegusel juhul ei ole kahtlust, et kaebaja oli nõude tagasi loovutamise ajal teadlik linna vastu esitatud nõuetest.

20.Asjaolu, et pankrotihaldur osaleb pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 2 ja § 541 lg 1 kohaselt pankrotivaraga seotud vaidlustes poolena pankrotivõlgniku asemel, ei tähenda, et pankrotivara huvides halduri nimel esitatavatele nõuetele ei laieneks HKMS §-s 43 sätestatud korduva kaebuse kohta käivad piirangud. Vastupidine tõlgendus rikuks oluliselt õiguskindluse põhimõtet, kuna võimaldaks haldusaktide sisuliselt tähtajatut ning korduvat vaidlustamist. Kui pankrotivõlgniku nõude kohta on enne tema pankroti väljakuulutamist jõustunud kohtulahend, saab pankrotihaldur 7(9) 3-22-287 pankrotivara huvides esitada kahju hüvitamise ja tagasivõtmise nõudeid, arvestades pankrotiseaduses sätestatud tähtaegu.

21.OÜ PRO FIKSUM esitas haldusasjas nr 3-19-2347 09.06.2020 kaebuse täienduse, milles palus tühistada Tallinna Transpordiameti 05.02.2019 kiri nr 1.-5/19/9-1, juhul kui kohus peab seda haldusaktiks. Tallinna Halduskohus luges 01.07.2020 määrusega kaebuse esitatuks tähtaega rikkudes ning jättis kaebetähtaja ennistamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis OÜ PRO FIKSUM määruskaebuse 11.09.2020 määrusega rahuldamata ning Riigikohus jättis 19.01.2021 OÜ PRO FIKSUM määruskaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et haldusasjas nr 3-19-2347 taotleti 05.02.2019 kirja tühistamist üksnes osas, millega vastustaja keeldus tagatise tagastamisest. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määruste põhjendustest ei nähtu, et kaebuses oli taotletud ja kohus oli menetlenud 05.02.2019 kirja (kui haldusakti) üksnes osalist tühistamist. Ringkonnakohus märgib, et Tallinna Transpordiameti 05.02.2019 kiri nr 1.-5/19/91 kandis pealkirja „Leppetrahvi nõue“ ning see tervikuna käsitles leppetrahvi nõudmist ja sellega seotult tagatise tagastamata jätmist (linn arvas tagatise leppetrahvi katteks tasaarvestuse teel).

Kirjas oli resolutsioon märgitud paksus kirjas järgmiselt: „Arvestades eeltoodut Tallinna linn: 1. nõuab käesolevaga lepingu punkti 8.3 alusel Osaühingult MRP Linna Liinid leppetrahvi summas 500 000 eurot. Tallinna linn tasaarvestab leppetrahvi nõude Osaühing MRP Linna Liinid antud tagatise tagastamise nõudega; 2. keeldub Osaühing MRP Linna Liinid poolt tasutud tagatise tagastamisest täies ulatuses (st leppetrahvi summale vastavas osas ning ulatuses, mis ületab leppetrahvi).“ Kuna halduslepingust tuleneva leppetrahvi nõudmine (resolutsiooni p 1) oli haldusakt, sai resolutsiooni p-s 2 tehtud otsustuse tühistamise nõue olla eesmärgipärane juhul, kui ühtlasi tühistatakse resolutsiooni p 1. Vastasel korral jäänuks leppetrahvi nõue kui haldusakt kehtima ja oleks olnud täitmiseks kohustuslik ning edasistes menetlustes mittevaidlustatav tema võimalikule õigusvastasusele vaatamata (HMS §-d 60 ja 61). Kaebaja märkis oma 09.06.2020 kaebuse täienduses (p 14) ka ise, et esitab tühistamisnõude juhuks, kui kohtu hinnangul takistab võimaliku haldusakti kehtima jäämine kohustamiskaebuse rahuldamist. Samuti märkis ta (p 13), et Tallinna linna 05.02.2019 kirja sisuks on (eelkõige) leppetrahvi nõue ja Tallinna linna avaldus vastastikuste nõuete tasaarvestuse kohta.

Eelnevast järeldub, et praeguses asjas kaebuse muutmise taotluses esitatud nõue on HKMS § 43 lg 1 p 2 mõttes korduv ja kaebuse muutmine polnud seega lubatav.

22.Tallinna Transpordiameti 05.02.2019 kirja tühisuse või õigusvastasuse tuvastamise nõuded pole lubatavad. Juhul kui kirjas sisalduv haldusakt leppetrahvi nõudmise kohta on tühine, saab halduskohus selle asjaolu kindlaks teha põhinõude (alusetu rikastumine ja kahju hüvitamine) lahendamise raames (HKMS § 4 lg 4). Seetõttu puudub vajadus seda eraldi nõudena menetleda.

Samamoodi ei ole põhinõude lahendamiseks vajalik enne või eraldi tuvastada haldusakti õigusvastasust (HKMS § 38 lg 4 ja § 45 lg 2). Haldusakti tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamise nõuded ei oleks seega lubatavad ning HKMS § 49 tulenevalt ei saa kaebust nendega täiendada.

23.Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 on seega lõppjäreldustes õige. Ringkonnakohus täiendab siiski selles osas määruse põhjendusi.

24.Kuivõrd kaebuse muutmine polnud lubatav, ei saanud halduskohus otsustada kaebetähtaja ennistamise üle ja määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 tuleb seetõttu tühistada.

25.Ringkonnakohus märgib siiski, et isegi juhul kui eeldada, et nõuete loovutamine polnud kehtiv ning OÜ MRP Linna Liinid (pankrotis) ja OÜ PRO FIKSUM vahel polnud õigusjärglust, siis oleks 04.02.2022 esitatud kaebus vastustaja 05.02.2019 kirja peale ilmselgelt mittetähtaegne ja puuduksid mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks, nagu on leidnud siinses asjas halduskohus ning nagu on leidnud kohtud haldusasjas nr 3-19-2347. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et halduslepingu alusel nõutavat leppetrahvi on kohtupraktikas haldusaktiks peetud juba alates Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2019 otsusest asjas nr 3-17-1329 ja asjaolu, et vaidlusalune 8(9) 3-22-287 ATL on haldusleping, on üheselt selge alates Riigikohtu erikogu 20.04.2020 määrusest asjas nr 3-19-2347. (allkirjastatud digitaalselt) 9(9)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.