← Eesti

1-24-4760/5

Obsah (5)§ 199§ 93§ 211§ 208§ 30

1-24-4760 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-4760 (24274050087) Kohtunik Pavel Gontšarov Va

§ 199lg 1 p 1 alusel.

  1. 17.06.
  2. a registreeriti Riigiprokuratuuris X lepingulise esindaja vandeadvokaat Maksim Greinomani kaebus, milles paluti kriminaalmenetluse lõpetamise määrus tühistada ja menetlust jätkata. Riigiprokuratuuri määrus
  3. Riigiprokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, sh videosalvestistega, kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse ning selle lisadega, asus seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata
  4. Kriminaalmenetlust alustati KarS § 121 lg 1 tunnustel X kuriteokaebuse alusel, mille kohaselt lükkas Y 03.04.2024 kl 9.30 paiku Xt ja ta tundis valu, misjärel X lõpetas Yst tuleneva ründe pipragaasi kasutamisega. KarS § 121 lg 1 kohaselt on karistatav tervise kahjustamise ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kõnealuse kuriteo objektiivne koosseis eeldab suvalise teokirjeldusega tegu, tagajärjena tervisekahjustuse või valu teket ning tagajärje omistatavust teo toimepanijale. Kriminaalmenetluse lõpetamisel on võetud kokku kuriteokaebuses Yle etteheidetud 1

(10)1-24-4760 tegu puudutavate tõendite sisu ja järeldatud, et nende pinnalt ei ole Y poolt X ründamine, ähvardamine ega puutumine tõendamist leidnud. Seega leiti, et puudub koosseisupärane tegu ja kriminaalmenetlus tuleb lõpetada. Pidades silmas in dubio pro reo põhimõtet, taandub küsimus hetkel sellele, kas senises kriminaalmenetluses on tõsikindlalt tõendatud, et Y on Xt löönud või tugevalt tõuganud ja talle seeläbi valu tekitanud, ja kui mitte, siis kas täiendavate menetlustoimingutega oleks võimalik selles osas koguda täiendavaid olulisi tõendeid.
  1. Väljatoodud etteheidetava teo lühikirjeldus ja (olemasolul) väidetav tagajärg: - - 03.04.2024 kuriteokaebuses toob X välja ühe ründe-episoodi: Y olevat Xt tõuganud, misjärel X tundis valu ja kasutas enese kaitseks pipragaasi; 05.06.2024 seletuskirjas toob X välja kolm ründe-episoodi: esmalt olevat talle otsa sõitnud ekskavaatorijuht ja põhjustanud talle valu, seejärel olevat Y teda tugevalt lükanud ja talle seeläbi valu põhjustanud, ja kolmandaks olevat Y teda löönud, misjärel kasutas X enese kaitseks pipragaasi; 17.06.2024 Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses näikse toetuvat pigem ühele ründeepisoodile: Y olevat jõuga Xt lükanud, mida X olevat tundnud löögina, misjärel kasutas X enese kaitseks pipragaasi.
  2. Esmalt selgitas riigiprokurör, et ekskavaatorijuhi (Q) poolt Xle väidetavalt otsa sõitmine ei ole käesoleva kriminaalmenetluse esemeks. 05.06.2024 seletuskirjas väidetud vahepealsele lükkamisele ei nähtu üheltki videosalvestiselt ega muust tõendist ühtegi viidet. Ajaliselt peaks see lükkamine olema nähtav salvestistelt IMG_2888.MOV ja 20240403_093203.mp4, kuid ka neil salvestistel puuduvad igasugusedki viited lükkamisele või muule sarnasele füüsilisele kontaktile. Kuna X 05.06.2024 seletuskirjas esitatud väide on selles osas paljasõnaline ja ka Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses näikse rünnakut seostatavat vaid vahetult pipragaasi laskmisele eelnenud hetkega, jääb vahepealse lükkamise osas seletuskirjas toodud väide käesolevas süüdistuskohustusmenetluses tagajärjetuks. Küll aga keskendutakse järgnevalt väidetavale ründele, mis vahetult eelnes X poolt pipragaasi kasutamisele ja mida on kajastatud kõigis eelnimetatud kolmes dokumendis.
  3. Kaebuses leitakse, et ekskavaatori juht (Q) viibis ekskavaatori kabiinis ja tema vaatevälja olevat blokeerinud tõstetud kopp, mistõttu ei saanud ta vahejuhtumit näha. Samas nähtub Riigiprokuratuurile esitatud kaebusele lisatud salvestiselt, et kui X telefonikaamera esmakordselt pärast väidetavat rünnakut Y poole suunas (IMG_2890 00:11 ehk 11 sekundit pärast väidetavat rünnet), seisab ekskavaatori juht väljas ekskavaatori roomiku peal kallurijuhi kõrval ja tunnistajad vaatavad koos sündmust pealt (vt IMG_2890 00:13). Seda, et tunnistajad seisid ja vaatasid olukorda teineteise kõrval, kirjeldab selliselt ka ekskavaatori juht Q. Isegi kui ekskavaatori juht tõesti viibis ründe ajal ekskavaatori kabiinis ja väljus sealt alles nt pärast X poolt pipragaasi kasutamist (sel juhul olnuks tal videol talletatud vaatluspositsiooni jõudmiseks teoreetiliselt aega maksimaalselt 6 sekundit, st see on äärmiselt ebatõenäoline), puuduks aga endiselt tõsikindel alus arvata, et tõstetud kopp oleks ekskavaatorijuhi vaatevälja blokeerinud: kaebusele lisatud videosalvestiselt on X viibimiskohast vaadatuna näha ekskavaatori kopa kõrvalt ka ekskavaatori kabiini (vt nt X poolt käe tagasi keha juurde toomisel IMG_2890 00:06) ja järelikult olnuks ka teistpidi kabiinist näha lisaks Yle näha X ja seega ka kõnealune väidetav rünnak.
  4. F osas väidetakse kaebuses, et ta ei saanud näha, et X seisis ekskavaatori ette, mistõttu on ta ütlused täielikult ebausaldusväärsed. Asjas ei saa olla vaidlust, et X seisis kohe ekskavaatori ette ja jäi kogu hommikuse vahejuhtumi lõpuni selle tööd takistama (mh nt IMG_2888 alates 00:16). Asjas ei saa ka olla vaidlust, et F nägi, et X seisab ekskavaatori ees ja takistab selle tööd (vt nt IMG_2888 01:10, kus F vaatab otse X telefonikaamerasse samal ajal kui X seisab ekskavaatori ees, ja nt IMG_2888 01:53-02:03, kus X endiselt seisab ekskavaatori ees ja keelab selle taga toimetaval Fl kive ära viia). Kaebuses esitatud etteheide pole seega nõustumisväärne ja see ei sea kuidagi kahtluse 2
(10)1-24-4760 alla F ütluste usaldusväärsust. Kaebusele lisatud videosalvestiselt on mh ka selgelt nähtav, kuidas enne vahejuhtumit liigub kalluri juht Y ja X juures ringi (IMG_2888 03:17; 20240403_093203.mp4 00:57) ja ta viibimine kohe Y ja Q kõrval on jäädvustatud ka vahetult pärast väidetavat rünnakut (vt nt IMG_2890 00:13). Nii on igati usutav, et ka kalluri juht F nägi väidetavat rünnakut ja sellele järgnenud pipragaasi kasutamist vahetult pealt.
  1. Kaebuses leitakse, et videosalvestised IMG_082 ja OOIVN8393 on „vähemasti osaliselt töötlemise märgiga“, sest nende metaandmetes toodud kellaaeg ei kattu sündmuse kellaajaga. Kaebuses ei viidata aga ühelegi sisulisele asjaolule, mis annaks alust arvata, et Y ja tunnistajate esitatud videotes nähtuv ei vasta tegelikkusele. Riigiprokurör ei tuvastanud salvestiste läbitöötamisel ühtegi asjaolu, mis viitaks videote sisulisele töötlemisele. Sealjuures suur osa Y ja X 03.04.2024 hommikusest vahejuhtumist on talletatud paralleelselt mitme isiku, sh kohati kõigi nelja isiku telefonikaameratega. Olukorras, kus kõik esitatud videosalvestised kajastavad juhtunut samamoodi ja salvestistel puuduvad viited nende sisulisele töötlemisele, ei sea kaebuses esitatud abstraktne väide videote võimalikust võltsimisest kahtluse alla neist nähtuva vastavust tegelikkusele.
  2. Kaebuses leitakse, et ka Y ütlused on ebausaldusväärsed: Y väide filmimise tõkestamisest olevat kaebuse kohaselt vale, sest X olevat püüdnud siis hoopis avada Maa-ameti lehekülge ega olevat seetõttu saanud Yt telefoniga filmida. Väide, et X vaatas Maa-ameti lehte ega saanud Yt filmida, ei leia aga esitatud materjalidest kinnitust. X esitatud video IMG_2890.MOV algab paralleelselt väidetava ründega. Alates just sellest konkreetsest hetkest video salvestamiseks pidi X juba enne Y poolt väidetava ründe alustamist olema avanud oma telefonis kaamerarakenduse video režiimil ja vajutama seal salvestamise nuppu (või siis fotorežiimil libistama sõrmega paremale, mis aga toimingule kuluvat aega oluliselt ei mõjuta). Kui aga X oleks ründe hetkel püüdnud endiselt avada Maa-ameti veebilehte nagu väidetakse kaebuses, oleks X videosalvestis alanud pärast väidetavat rünnet, s.o pärast seda, kui X oleks jõudnud asetleidnud rünnet tajuda, reaktsiooninina avada telefonis Maa-ameti veebilehe asemel kaamerarakenduse ja algatanud sealt video salvestamise, s.o hinnanguliselt vähemalt 3-4 sekundit pärast rünnaku asetleidmist. Nii ei riimu kaebusele lisatud video IMG_2890.MOV kaebuses väidetud versiooniga. Kaebusele lisatud video IMG_2890.MOV koosmõjus Y esitatud salvestisega 20240403_933524.mp4 viitab pigem sellele, et kuigi X võis küll esialgu püüda telefonis avada Maa-ameti veebilehte (nt 20240403_933524.mp4 00:00-00:02), siis enne väidetava ründe algust oli X juba avanud telefonis siiski kaamerarakenduse ja pani ka kaamera salvestama (vt X parema käe nimetissõrmega viimane vajutus 20240403_933524.mp4 00:03), millele Y koheselt reageeris parema käe liigutamisega X telefoni poole filmimise takistamiseks (20240403_933524.mp4 00:03), misjärel X liigutas telefoni hoidva vasaku käe Y paremast käest eemale vasakule, ja ütles “jälle tuled mulle kallale kätega või?” (20240403_933524.mp4 00:04; IMG_2890.MOV 00:00-00:01). Nii kinnitab kaebusele lisatud salvestis IMG_2890.MOV samuti Y ja tunnistajate ütlustest nähtuvat versiooni.
  3. Kokkuvõtvalt ei ole Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses toodud väited tõendite ebausaldusväärsuse ja vastuolulisuse kohta põhjendatud. Kuriteokaebusele lisatud X salvestised kinnitavad Y ja tunnistajate ütlustest ja teistelt salvestistelt nähtuvat.
  4. Isegi kui leida, et Y puudutas väidetava ründe raames Xt – kuigi selle väite kinnituseks tõsikindlad tõendid puuduvad –, tuleb silmas pidada, et senise kohtupraktika kohaselt ei saa karistatava teona KarS § 121 mõttes käsitada tegusid, mis seisnevad teise isiku keha vähese intensiivsusega mõjutamises (sh tõukamises), kui sellega ei kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valuaistingut (RKKKo 1-16-10326/51, p 27 koos edasiste viidetega varasemale praktikale). Y telefoniga üles võetud videosalvestise 20240403_933524.mp4 videovoog on ka väidetava ründe hetkel väga stabiilne: telefonikaamera objektiiv kaldub vaid marginaalsel määral vasakule, kuid puudub pea igasugunegi rappumine vmt; ka audiovoog ei sisalda liigutuse 3
(10)1-24-4760 hetke tugevamat krabinat ega muud intensiivsele liigutusele iseloomulikku. Kuigi telefonid üldiselt rakendavad video stabiliseerimise lahendusi, viitab ilma spetsiaalse stabilisaatorita sedavõrd stabiilse ja puhta heliga lõpptulemuse saavutamine (20240403_933524.mp4 00:00-00:04) üheselt, et Y liigutas paremat kätt piisavalt aeglaselt ja väheintensiivselt moel, et sellega ei kaasnenud Y ülejäänud keha, sh telefoni hoidnud vasaku käe märkimisväärset liikumist. See taas riimub Y ütlustega, et filmimise takistamiseks püüdis Y pelgalt panna käe X telefonikaamera ette, s.o teostas parema käega väheintensiivse liigutuse. Isegi kui selle tulemusena Y puudutas Xt, oleks see objektiivselt käsitatav teise isiku väheintensiivse mõjutamisena, millega ei kaasneks tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valu. Seetõttu ei oleks kõnealune tegu senise kohtupraktika valguses endiselt käsitatav KarS § 121 kontekstis koosseisupärase teona (RKKKo 1-16-10326/51, p 27). Ja isegi kui kannatanu oleks selle tulemusena tajunud valu, siis kuna valu poleks sellise väheintensiivse teo puhul objektiivse kõrvalseisja seisukohast käsitatav tüüpilise tagajärjena, ei oleks see tagajärg teo toimepanijale objektiivselt omistatav (samuti RKKKo 1-16-10326/51, p 27). Seega isegi kui leida, et Y siiski puudutas selles olukorras Xt ja – jättes praegu täiesti kõrvale X enda väidete usaldusväärsuse küsimuse – lugeda tagajärjena valu tekkimine tõendatuks üksnes X väidete alusel, ei vastaks juhtum endiselt KarS § 121 objektiivsetele tunnustele.
  1. Kuna asjas on tuvastatud, et tegu ei vasta KarS § 121 objektiivsetele tunnustele, puudub ka alus hinnata, kas see tegu oli tahtlik, õigusvastane ja süüline. Nii pole kriminaalmenetluse lõpetamise seaduslikkuse hindamise seisukohast hetkel oluline, kelle maal kivid asusid ja milline õiguslik hinnang anda nende valdusele ja omandile, kas X võis tol hetkel seal viibida ja kivide äravedu takistada, kas Y provotseeris Xt, kuhu X pipragaasi lasi jne. Eelnev mitteammendav loetelu kaebuses ja selle lisades tõstatatud küsimustest puudutab lõpeks seda, kas Y võis tegutseda hädakaitseseisundis ja kas omakorda hilisem X tegu (pipragaasi kasutamine) on koosseisupärane ja õigusvastane. Nagu aga eelnevalt selgitatud, siis Y tegu ei olnud koosseisupärane, mistõttu ei saa asuda hindama ka selle teo õigusvastasust. X kriminaalvastutuse küsimust aga käesolev kriminaalasi ei puuduta, st ka X vastutuse vaatest pole siinkohal võimalik neid väiteid analüüsima asuda. Sellest tulenevalt jäävad kaebuses esitatud kõnealused etteheited käesoleva asja raames tagajärjetuks.
  2. Eelnevast tulenevalt on riigiprokurör seisukohal, et kriminaalmenetluse lõpetamisel on põhjendatult sedastatud, et koosseisupärase teo toimepanemine ei ole vähemalt senises kriminaalmenetluses kogutud teabe valguses kinnitust leidnud ja kriminaalmenetlus on vähemalt olemasoleva teabe pinnalt põhjendatult lõpetatud.
  3. Kaebuses leitakse, et täiendavalt tuleks üle kuulata „sündmuskohal vahetult olnud tunnistaja“ Z. Z sündmuskohal viibimise tõendamiseks on kaebusele lisatud videosalvestis IMG_2895.MOV. See videosalvestis on tehtud pärastlõunal, mil sündmuskohale oli saabunud politsei, ligikaudu kl 14.30 (salvestise metaandmete kohaselt kl 13:30, kuid kaebusele lisatud salvestiste metaandmetes näivad olema kellaajad ühetunnise nihkega). Käesolev kriminaalmenetlus puudutas aga väidetavalt Y poolt X löömist ja valu tekitamist kl 9.30 paiku. Seda, et Z oleks viibinud sündmuskohal juba hommikul väidetava ründeepisoodi ajal, ei nähtu ühegi ülekuulatud isiku ütlustest. Ka kõigil videosalvestisel, mis puudutavad Y ja X hommikust vahejuhtumit, puuduvad viited Z kohalviibimisele. Pidades silmas, et Riigiprokuratuurile esitatud pärastlõunat puudutaval salvestisel (IMG_2895.MOV) avaldab Z aktiivselt seisukohti kive puudutavates olmeküsimustes, on väheusutav, et Z kohalolek oleks väidetavas vägivallajuhtumis tunnistajatele lihtsalt tähelepanuta jäänud ja et see ei nähtuks või kostuks videosalvestistelt. Sellest tulenevalt pole alust arvata, et Z oleks hommikul kl 09.30 paiku vahetult näinud väidetavat füüsilist rünnet. Kuna aga just selle väidetava ründeakti olemus on hetkel asjas ainus määrava tähtsusega küsimus ning puudub alus arvata, et Z oleks seda vahetult tajunud, ei saa vajalikuks pidada ka menetluse uuendamist Z ülekuulamiseks. 4
(10)1-24-4760
  1. Lisaks taotletakse kaebuses politseiametnik DA ülekuulamist. Kaebuses põhjendatakse taotlust väitega, et politseijaoskond olevat avaldanud, et DA teab seoses 03.04.2024 juhtumiga „kriminaalmenetluslikke tähtsaid konfidentsiaalseid asjaolusid“. Kaebuses ei avata, mida selle all silmas peetakse. Kaebuses viidatakse selles osas vaid kaebusele lisatud Z ja politseijaoskonna kirjavahetusele: e-kirjas Z küsib, mille alusel avaldas DA sündmuskohal hinnangu, et kivide näol on tegemist peremehetu varaga, ja politseijaoskond vastab e-kirjaga, et kuna juhtum on seotud kriminaalmenetlusega, siis teavet ei väljastata. Niisiis tundub, et kaebaja võib olla püstitanud hüpoteesi, et DA võib teada kivide omandiõigust puudutavaid asjaolusid. Eelnevalt on aga selgitatud, et see pole käesolevas asjas hetkel oluline küsimus. Pidades silmas, et politseiametnikud jõudsid sündmuskohale pärast hommikuse vahejuhtumi lõppu, ei anna eeltoodud kirjavahetus alust arvata, et DA saanuks tajuda Y ja X hommikuse vahejuhtumi, eeskätt väidetava ründe asjaolusid. Sellest tulenevalt ei saa pidada ka DA ülekuulamist vajalikuks toiminguks
  2. Lisaks nõutakse kaebuses Y loodud Facebooki grupi postituste väljanõudmist. Kaebuse lisas on selles osas esitatud X seletuskiri, milles kohaselt olevat Y loonud „Facebookis kinnise grupi, kus ta mind ja minu perekonda laimab“ (05.06.2024 seletuskiri). Seletuskirjas viidatakse selles aga vaid Y saadetud e-kirjale, kus Y teavitab XXX külaseltsile Facebooki grupist loomisest, kutsub kõiki esimesele külakoosolekule ja külateedel sõitma alandatud sõidukiirusega. Esitatud materjalid ei anna alust arvata, et XXX külaseltsi Facebooki grupis vahetatud teave võiks anda olulist uut tõendusteavet seonduvalt 03.04.2024 kl 09.30 paiku Y poolt toimepandud väidetava ründe osas. Seega ei ole käesolevas menetluses ja käesolevas tõenduslikus olukorras kõnealuse teabe kogumine vajalik.
  3. Kokkuvõtvalt ei saa käesolevas menetlusfaasis pidada taotletud toiminguid põhjendatuteks. Asjas kogutud teabe kohaselt ei ole süüteosündmuse asetleidmine kinnitust leidnud, mistõttu puudub ka alus jätkamaks kriminaalmenetlust nt seonduvalt teo õigusvastasuse küsimusega. Menetlustoiminguid ei saa teha lihtsalt selle pärast, et neid põhimõtteliselt oleks võimalik teha: selline lähenemine oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega (vt nt TrtRngKm 11.08.2023 1-23-2873, p 14). Kõnealuses asjas on menetlusotsustus langetatud asjassepuutuvate videosalvestiste ja ütluste pinnalt, mida kinnitavad ka Riigiprokuratuurile esitatud kaebusele lisatud täiendavad salvestised, ja täiendavate menetlustoimingute tegemine pole käesolevas asjas vajalik.
  4. Eelnevast tulenevalt on kriminaalmenetluse lõpetamine on olnud põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud materjalid ei kinnita kuriteo tunnustele vastava toimepanemist Y poolt ja puuduvad täiendavad perspektiivikad menetlustoimingud selles osas juhtumi asjaolude täpsustamiseks. Sellest tulenevalt on menetluse lõpetamise otsustus seaduslik ja puudub alus selle tühistamiseks. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
  5. 21.08.
  6. a esitas Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri määrusele X lepinguline esindaja Maksim Greinoman, kes palub Riigiprokuratuuri määrus tühistada ja kohustada prokuratuuri menetlust jätkama.
  7. Vaidlustatud määruses väidab Riigiprokuratuur, et asjas ei saavat olla vaidlust, et F nägi, et X seisab ekskavaatori ees ja takistab selle tööd. Riigiprokuratuuri seisukoht on ebaõige. 17.06.2024 Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse lisa 3 pos 00:08 on näha, et kallurauto seisab eemal, võrreldes ekskavaatoriga nurga taga; pos 00:18 on näha, et X koputab ekskavaatori ust, mida ei avata ning pos 00:40 on näha, kuidas X sai ekskavaatorilt löögi. Alles pos 01:10 on näha, et kallurauto sooritas tagasipöörde ja sõitis ristuval teel mööda. F tuleb kallurauto kabiinist välja pos 01:50, kes enne seda ekskavaatori ees toimuvat näha ei saanud. Seega pos 01:10 ei vaadanud kaamerasse F, nagu arvas Riigiprokuratuur, vaid S. Lisa 4 pos 00:12-00:14 nähtav meesterahvas Y kõrval ei ole Q, nagu ekslikult väljendas Riigiprokuratuur vaidlustatud määruses, vaid F. Q tuli ekskavaatorist välja post 5
(10)1-24-4760 00:17, kui on kuulda ukse klõbinat. Seega on Riigiprokuratuur ajanud segi, kes on kes videosalvestisel ning sellest tingituna sattunud segadusse faktiliste asjaolude tuvastamise osas.
  1. Riigiprokuratuur leidis, et erinev kellaaeg metaandmetes ei tähenda videosalvestise sisulist ebaõigsust. Riigiprokuratuur on jätnud arvestama, et kellaaja erinevus viitab videosalvestise lõikamisele, mis reeglipäraselt viitab soovile varjata konflikti vastaspoolele soodsaid andmeid.
  2. Riigiprokuratuur väidab, et puuduks tõsikindel alus arvata, et tõstetud kopp oleks ekskavaatorijuhi vaatevälja blokeerinud. Kannatanu lepinguline esindaja peab kohatuks sellekohast spekuleerimist – kui kannatanu väidab, et Q vaateväli oli blokeeritud, aga Riigiprokuratuur väidab, et ei olnud, siis

§ 93

lg 1 alusel tuleb viia läbi uurimiseksperiment ning siis ühemõtteliselt kontrollida, kas Ql oli vaateväli või mitte. Uurimiseksperimendi läbiviimine on menetleja pädevuses, kannatanu lepinguline esindaja seda läbi viia ei saa. Sellepärast on vaidlustatud määruse tegemisel Riigiprokuratuur ilmselgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis tingib vaidlustatud määruse tühistamise.

  1. Y kinnitas oma ütlustes, et ei ole Xga läbi saanud. Y nõudis Xlt kiviaia ladumiseks ettevalmistatud kivide äravedu hiljemalt 03.04.2024 ehk nõudis X saabumist sündmuskohta samaks ajaks, kui Y asus ise kive ära vedama, millega meelitas X sündmuskohta konfliktsituatsiooni tekitamiseks. Nimetatu on võrdsustatav (varjatud) ründega (vt Riigikohtu kohtuotsust nr 1-203535/52, p 16). Y enda tunnistuse kohaselt tegi ta füüsilise liigutuse X suunas, kuid eitab löömist. Kriminaaltoimikus olev sündmuse ajal tehtud videosalvestis, mis ei ole kannatanule ega kannatanu lepingulisele esindajale tutvustatud, kuid mille sisu on refereeritud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruses mainib X enne seda vahetult toimunud Y rünnet enda vastu. Samuti on X 03.04.2024 teinud kõne häirekeskusele, milles palub politsei abi, kuna naaber Y on talle kallale tunginud. Ka vaidlustatud määruses on Riigiprokuratuur öelnud: „X juba avanud telefonis siiski kaamerarakenduse ja pani ka kaamera salvestama (vt X parema käe nimetissõrmega viimane vajutus 20240403_933524.mp4 00:03), millele Y koheselt reageeris parema käe liigutamisega X telefoni poole filmimise takistamiseks (20240403_933524.mp4 00:03), misjärel X liigutas telefoni hoidva vasaku käe Y paremast käest eemale vasakule, ja ütles “jälle tuled mulle kallale kätega või?”“. Kohene reageering – instinktivine käe eemale liigutamine ja kohene ütlemine viitavad, et Xt ongi löödud. Nimetatud asjaolusid koostoimes hinnates on Y rünne X vastu veenvalt tõendatud. Sellele vaatamata lõpetati kriminaalmenetlus ilma, et oleks tehtud kõik asjakohased toimingud, mida kannatanu lepinguline esindaja on 17.06.2024 Riigiprokuratuurile esitatud taotluses ka taotlenud.
  2. Kriminaalasjas ei ole üle kuulatatud kannatanut. Kuivõrd seda, kas Y on Xt löönud või mitte ja kas X tundis valu, saab öelda eelkõige X ise, on kannatanu ülekuulamine nii lähtudes üldisest kriminaalmenetlustaktikast kui ka konkreetse kriminaalasja asjaoludest kohustuslik. Vaidlustatud määruses leidis Riigiprokuratuur viitega Riigikohtu otsusele nr 1-16-10326/51, p 27, et tõukamisega kriminaalkorras karistatavat valuaistingut ei kaasne. Riigiprokuratuur on aga jätnud tähelepanuta sama kohtulahendi p 29-30, millest johtuvalt tuleb ründe intensiivsust faktilise asjaoluna hinnata. Ka lühike löök võib olla tugev ja valus. Kuivõrd füüsiline kontakt oli või vähemasti seda ei saa kindlalt eitada, siis tuleb selle intensiivsust või tugevust hinnata, mis eeldab tõendite kogumist – antud juhul kannatanu ülekuulamist – ja seejärel tõendite hindamist, mitte anda faktilisele asjaolule hinnangut tõendeid kogumata. Kohtupraktika peab lubatavaks isiku süüditunnistamist ka vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib muu hulgas olla kannatanu ütlus (Riigikohtu kohtuotsused nr 3-11-104-16, p 10; 1-15-10967/38, p 6; 1-16-9964/36, p 6), kuid sõna-sõna-vastu-olukorras on isikulise tõendiallika usaldusväärsus süüküsimuse lahendamisel otsustava tähendusega (Riigikohtu kohtuotsus nr 1-20-1301/35, p 16), millest johtuvalt on kannatanu ülekuulamine vältimatu.
  3. 05.06.2024 teatas Kuressaare politseijaoskond, et politseiametnik DA teab seoses 03.04.2024 juhtumiga kriminaalmenetluslikke tähtsaid konfidentsiaalseid asjaolusid, mida 6

(10)1-24-4760 Kuressaare politseijaoskond konkreetselt ei nimetanud. Sellele vaatamata ei ole kannatanu lepingulise esindaja teada DAt tunnistajana üle kuulatud. Vaidlustatud määruses spekuleerib Riigiprokuratuur, et DA ei saanud tajuda Y ja X väidetava ründe asjaolusid, vaid avaldas sündmuskohal õiguslikku hinnangut kivide omandiõiguse osas, milline asjaolu on asjassepuutumatu. Kannatanu lepinguline esindaja hinnangul on Riigiprokuratuuri vastuväide otsitud. Kuressaare politseijaoskonna kiri ütleb ühemõtteliselt „antud juhtum on otseselt seotud hetkel läbiviidava kriminaalmenetlusega“ ning kui kivide omandiõigus on asjassepuutumatu, siis järelikult teab DA midagi muud, nagu näiteks Y varasemalt avaldatud teoplaani või motiivi. Kuivõrd Riigiprokuratuur ei tea ei seda, mida DA teab või ei tea ega ka seda, mida pidas silmas Kuressaare politseijaoskond, siis on tegemist asjakohatu spekulatsiooniga. Tõendi kogumise taotluse rahuldamata jätmisel on puhtale spekulatsioonile tuginemine kohatu. Sellepärast tuleb DA tunnistajana üle kuulata.
  1. Sündmuskohal vahetult viibis Z ning seega võib Z teada tähtsustomavaid asjaolusid. Sellele vaatamata ei ole Zt käesolevas kriminaalasjas tunnistajana üle kuulatud. Vaidlustatud määruses leiab Riigiprokuratuur, et keegi tunnistajatest ei kinnita Z viibimist sündmuskohal ja ta saabus sündmuskohta mitte võimaliku kuriteo toimepanemise ajal kl 09.30, vaid kl 14.30 ehk pool päeva hiljem. Kannatanu lepinguline esindaja sellega ei nõustu. Videosalvestisel on näha mitmeid politseinikke ja koppekskavaatori või traktoriga sarnanevat liikurmasinat. Ei ole tõenäoline, et selline politseijõud jääks sündmuskohta viieks tunniks. Seetõttu on ilmne, et Z oli sündmuskohal kas kuriteo toimepanemise ajal või saabus sündmuskohta vahetult pärast seda ning videofaili metaandmed on ebaõiged. Seda, et videofaili analüüsimisel ei saa juhinduda pelgalt metaandmetest, on Riigiprokuratuur vaidlustatud määruses ka ise toonitanud. Kannatanu lepinguline esindaja selgitab, et Z saabus sündmuskohale eeldatavalt Saadu kinnistult, mis asub sündmuskohast u 30 m kaugusel. Z sai toiminut Saadu kinnistu majast kuulda ja näha, mis arvatavasti ajendaski teda kohale tulema. Saadu kinnistul asuva maja vahemaad ja sündmuskoha nähtavust iseloomustavad MaaAmeti veebilehe pilt ja 22.05.2024 Saadu kinnistul asuva maja II korruse rõdult tehtud foto. Vahemaa u 30 meetrit võimaldas Zl tajuda sündmuskohal toimunut. Mida täpselt Z kuulis ja nägi, saab öelda ainult tema ise. Eespooltoodud põhjustel puudub alus lugeda, et Z teadmised oleksid etteteadvalt asjassepuutumatud. Sellepärast on tema ülekuulamine põhjendatud ja vastav taotlus tuleb rahuldada.
  2. 17.06.2024 Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses palus kannatanu lepinguline esindaja välja nõuda Iiri Vabariigi politsei kaudu Facebook operaatorilt Meta Platforms Ireland Limited kinnise grupi, mille on loonud Y, kõik postitused ja võtta need käesoleva kriminaalasja juurde Yt ja tema teo motiivi iseloomustavate andmetena. Antud tõend kinnitab Y vaenu X vastu ja seega kinnitab Q motiivi X ründamiseks. Ka see taotlus jäi ebaõigesti rahuldamata. Vaidlustatud määruses leidis Riigiprokuratuur, et esitatud materjalid ei anna alust arvata, et XXX külaseltsi Facebooki grupis vahetatud teave võiks anda olulist uut tõendusteavet seonduvalt Y poolt toimepandud väidetava ründe osas. Kannatanu lepinguline esindaja selle ei nõustu – on üldteada, et inimesed kipuvad kajastama oma tegevust sotsiaalmeedias. Kuivõrd antud konflikt ei olnud spontaanne, vaid oli Y poolt ette valmistatud, siis isiku sotsiaalmeediapostituste uurimine kuulub iseenesest mõistetavate uurimistoimingute hulka. Oluline on märkida, et antud tõendi hankimine ei nõua erilisi jõupingutusi ega ressursi kulutamist, sest seda väljastatakse politseile õigusabitaotluse alusel. 30.

§ 211

lg 2 sätestab, et kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud.

§ 211lg 2 valguses peab kontrollima ka võimalikke teisi versioone toimunu kohta.

Tallinna Ringkonnakohus on tõdenud, et kohtueelses menetluses tuleks teha kõik võimalik tõendite kogumiseks ning menetleja ei peaks endale ise seadma piiranguid, mida seadus talle ei kehtesta (Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärus nr 1-20-7583/6, p 10.1.). Nimelt on prokuratuur kui kohtueelse menetluse juht teatud mõttes kahetises olukorras – nii peab vastavalt seaduse nõuetele prokuratuur tagama ka selle, et lisaks 7

(10)1-24-4760 süüstavate tõendite kogumisele saaks välja selgitatud ka süüdistatavat võimalikult õigustavad asjaolud (

§ 211lg 2).

Prokuratuur ei saa piirduda üksnes (ühe) süüstava tõendi kogumisega, jättes samal ajal täielikult kontrollimata asjaolud, mis räägivad täiendavalt isiku poolt kuriteo toimepanemise poolt või vastupidi, vastustavad seda (Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsused nr 108- 12274/8, p 5.4.; 1-10-2087/14, p 7). Seega ei saa uurimine keskenduda ainult ühele sündmuste versioonile ja ignoreerida tõendeid, mis seavad selle sündmuste versiooni kahtluse alla, asendades need ebaveenvate õigustustega, et asi on niigi selge ja kannatanu X versiooni sündmuste versiooni kontrollima ei pea. Prokuratuur on

§ 211lg 2 oluliselt rikkunud.

Kannatanu lepingulise esindaja hinnangul jääks kolme isiku ülekuulamine väljaspoole

§ 208

lg 4 p 2 normi eesmärki, mistõttu viidatud kriminaaltoimingute tegemiseks tuleb tagastada asi prokuratuuri kriminaalmenetluse jätkamiseks ja ülalviidatud toimingute tegemiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, esitatud kaebusega ja Riigiprokuratuuri määrusega, asub seisukohale, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 18.07.
  2. a määruse muutmiseks.
  3. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt

§ 30

lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamise puhul saab kohus kontrollida seda, kas olemasolevate tõendite põhjal on alus kellelegi süüdistuse esitamiseks, kuid kohus ei saa prokuratuurilt üle võtta riikliku süüdistusmonopoli kandmist. Seetõttu ei ole kohtu pädevuses ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Kohus võib küll jõuda seisukohale, et otsuse tegemiseks on vajalik ja võimalik koguda täiendavaid tõendeid. Küll aga ei saa prokurörile kirjutada ette seisukohti tõendatuse osas. Sellest tulenevalt ei anna Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks alust ka asjaolu, et kaebaja ei nõustu selles esitatud seisukohtadega, vaid selleks peab olema nt tegemata jäetud mõni asjas tähtsust omav menetlustoiming. 33. Kannatanu esindaja märgib, et riigiprokurör on eksinud videosalvestisel olevate isikute tuvastamisel, st ajanud isikud segi ja seega sattunud segadusse faktiliste asjaolude tuvastamise osas. Samas ei too kaebaja välja, millised asjaolud vaidlustatavas määruses sellest tulenevalt ebaõigesti tuvastatud on või milline on nende mõju riigiprokuröri poolt tehtud lõppjäreldusele. F ja Q asukoht ja liikumine on nähtuvalt Riigiprokuratuuri määrusest oluline selles, kas nad said anda ütlusi toimunu osas ja riigiprokurör on leidnud, et nende ütluseid saab pidada usaldusväärseteks. Kaebuse esitaja ei ole toonud välja, kuidas tema poolt väidetav isikute paiknemine, annaks alust jõuda lõppjärelduses Riigiprokuratuurist erinevale seisukohale. Ringkonnakohus ei nõustu kannatanu esindaja poolt märgituga sellest, et läbi tuleks viia uurimiseksperiment, et selgitada välja, kas Q vaateväli oli piiratud või mitte. Eksperiment ei annaks sellist tõenduslikku informatsiooni, mis kriminaalmenetluse seisukohalt annaks alust praegusest erinevale seisukohale asumiseks, st saaks kinnitada, et toime pandi mõni süütegu ja et sellest tulenevalt oleks alust menetlust jätkata. Vaatamata kaebaja väidetele on Q ise oma ütlustes selgitanud, et väljus kopa kabiinist hetkel, kui Y ja X vaidlesid ning nägi, kuidas X oma jope taskust pipragaasi välja võttis ning seda Yle näkku lasi. Seejuures kinnitas Q, et Y Xt ei rünnanud. Rõhutada tuleb sedagi, et kuigi kaebaja hinnangul ei saanud tunnistaja Q olukorda näha, märgib ta isegi, et F oli Y kõrval, seega tema pidi sündmuseid nägema ja ka tema ütlustest pinnalt ei ole tuvastatav, et leidis aset kuriteokaebuses väidetav kehaline väärkohtlemine. Tunnistajate antud ütlused on omavahel kooskõlas ja samuti on need vastavuses kõikide asjas tehtud videosalvestustega. Seega saab tunnistajate ütlusi pidada usaldusväärseks ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebuses välja toodud asjaolusid, mille pinnalt saaks asuda vastupidisele seisukohale. 8

(10)1-24-4760
  1. Lisaks märgib kaebaja, et Riigiprokuratuur on jätnud arvestamata, et kellaaja erinevus viitab videosalvestuse lõikamisele. Esmalt tuleb välja tuua, et isegi juhul, kui videosalvestisi oleks lõigatud, ei tähenda see iseenesest automaatselt, et see oleks ebausaldusväärne tõend. Küll aga on kaebaja jätnud tähelepanuta riigiprokuröri poolt väljatoodu sellest, et vahejuhtumit on talletatud paralleelselt mitme isiku, sh kohati kõigi nelja isiku telefonikaameratega ning kõik esitatud videosalvestised kajastavad juhtunut samamoodi. Sellekohasele seisukohale kaebaja vastuväiteid esitanud ei ole. Seega kinnitab riigiprokuröri väljatoodu ringkonnakohtu hinnangul, et videofaili ei ole lõigatud või muul viisil sellega manipuleeritud, mistõttu on kaebaja väljatoodu alusetu.
  2. Kaebuses märgitu sellest, et Y meelitas X sündmuskohta konfliktisituatsiooni tekitamiseks, on kaebaja subjektiivne hinnang olukorrale. Sellele seisukohale asumiseks puudub mistahes objektiivne alus. Lisaks on eluliselt usutav, et X kutsuti sündmuskohale seoses teele veetud kivide eemaldamisega, mida ei saa pidada konfliktisituatsiooni tekitamiseks. Isegi kui kaebaja vastav oletus tõele vastaks, oli Xl võimalus sinna kohale mitte minna või sealt enne sündmuste eskaleerumist lahkuda, kuid seda ta ei teinud. Subjektiivne on ka kaebuses toodud käsitlus osas, kus kannatanu esindaja väidab, et rünnaku toimumist saab jaatada selle pinnalt, et olukorras, kus X oma telefoniga Yt filmis ning viimane seda takistada proovis, liigutas X telefoni hoidva käe Yst eemale ja küsis „jälle tuled mulle kallale kätega või?“. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et riigiprokurör on asjakohaselt toonud välja ja viidanud objektiivsetest tõenditest nähtuvale informatsioonile, mis annab aluse arvamuseks, et Yle ei ole alust kehalist väärkohtlemist ette heita ega selle etteheite alusel kriminaalmenetlust jätkata. Kaebaja on esitanud Riigiprokuratuuri seisukohtade ümberlükkamiseks üksnes oletuslikke käsitlusi, kuid mitte objektiivseid andmeid või tõenditest nähtuvat informatsiooni, mis aga ei anna ringkonnakohtu hinnangul kuidagi alust Riigiprokuratuurist erinevale seisukohale asumiseks.
  3. Kannatanu esindaja toob välja, et asjas ei ole kuulatud üle kannatanut X ning märgib, et seda, kas Y on kannatanut löönud ja kas ta tundis valu, saabki öelda üksnes kannatanu ise. Seda on kannatanu aga kuriteokaebuses juba märkinud. Millist täiendavat informatsiooni selles osas saaks X ise avaldada, kaebusest ei nähtu. Kaebaja märgib, et kuna füüsiline kontakt oli, tuleb hinnata ka selle intensiivsust ja seda justnimelt kannatanu ütluste pinnalt. Seejuures on kaebaja aga jätnud tähelepanuta riigiprokuröri poolt asjakohaselt viidatud kohtupraktikas kinnistunud põhimõtte sellest, et isegi, kui kannatanu oleks tajunud valu, siis kuna valu poleks sellise väheintensiivse teo puhul objektiivse kõrvalseisja seisukohast käsitatav tüüpilise tagajärjena, ei oleks see tagajärg teo toimepanijale objektiivselt omistatav. Riigiprokurör ja menetleja ongi asjas kogutud materjalide pinnalt hinnanud nii seda, kas füüsiline kontakt aset leidis kui ka seda, kas objektiivse kõrvalseisja seisukohast võis väidetav rünne tekitada valu. Ringkonnakohtu hinnangul ei annaks kannatanu ülekuulamine täiendavat objektiivset informatsiooni juba seni kogutud andmetele. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei nõustu menetleja ja riigiprokuröri poolt toimunule antud hinnanguga, ei tähenda, et asjas peaks kriminaalmenetlust jätkama.
  4. Kuigi kaebaja heidab riigiprokurörile ette, et viimane on esitanud spekulatiivse seisukoha sellest, mida DA tajuda võis ja seega asub ekslikule seisukohale, et tema tunnistajana ülekuulamine ei ole vajalik, on kannatanu esindaja ise esitanud samuti rea oletusi sellest, mida politseiametnik võis teada. Seejuures pole kaebaja välja toonud ühtegi konkreetset fakti, mis kinnitaks, et DA viibis ründe ajal sündmuskohal ja tajus seda vahetult või omab selle kohta informatsiooni, vaid tugineb oma seisukohas samuti üksnes subjektiivsele oletusele. Seega tuleb nõustuda riigiprokuröriga selles, et kas DA ülekuulamist ei saa pidada vajalikuks toiminguks.
  5. Samuti toob kaebaja välja, et tunnistajana pole üle kuulatud Zt. Riigiprokuratuuri määruses on märgitud, et ühegi ülekuulatud isiku ütlustest ei nähtu, et Z oleks viibinud sündmuskohal hommikul väidetava ründeepisoodi ajal. Ka kõigil videosalvestisel, mis puudutavad Y ja X hommikust vahejuhtumit, puuduvad viited Z kohalviibimisele. Seega on põhjendamatu tema tunnistajana 9
(10)1-24-4760 ülekuulamine. Kuigi kaebaja väidab, et Z viibis u 30 meetri kaugusel ja see vahemaa võimaldas tajuda sündmuskohal toimunut, ei saa jätta tähelepanuta, et seni kogutud materjalide pinnalt ei olnud tegemist intensiivse füüsilise kontaktiga, mida kinnitavad sündmuskohal olnud tunnistajate antud ütlused, seega on raske pidada usutavaks, et tunnistaja, kes võis olla 30 meetri kaugusel, tajus sellise vahemaa tagant detaile, mis võimaldaks vahetult sündmuse juures olnud tunnistajatest anda täpsemaid ja usaldusväärsemaid ütluseid.
  1. Täiesti alusetu on ka kaebaja taotlus Facebooki operaatorilt andmete nõudmiseks. Selles osas nõustub ringkonnakohus täielikult riigiprokuröriga, et pole alust arvata, et XXX külaseltsi Facebooki grupis vahetatud teave võiks anda olulist uut tõendusteavet seonduvalt 03.04.2024 kella 09.30 paiku Y poolt toimepandud väidetava ründe osas. Kaebaja väited sellest, et viidatud grupis avaldatud postitustes õhutab Y vaenu X vastu, mis kinnitab tema motiivi kannatanu ründamiseks, on täiesti alusetud. Puudub mistahes vähimgi viide, et Y selliseid postitusi teeks, aga isegi juhul, kui see nii oleks, jääb selle seos kuriteokaebuses kirjeldatud ründega kaugeks ja otsituks. Seejuures on Riigiprokuratuuri määruses asjakohaselt rõhutatud, et menetlustoiminguid ei saa teha lihtsalt selle pärast, et neid põhimõtteliselt oleks võimalik teha, vaid need peaksid andma kriminaalmenetluse seisukohalt olulist tõenduslikku informatsiooni.
  2. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et riigiprokurör on vaidlustatud määruses analüüsinud põhjalikult kõiki kaebaja väiteid asetleidnud võimaliku kuriteo ja samuti täiendavate tõendite kogumise osas. Ringkonnakohtule esitatud kaebusest ei nähtu midagi, mis annaks alust arvamuseks, et tegemata oleks jäetud mõni vajalik menetlustoiming, mille tulemusel oleks võimalik koguda tõendeid, mis annaks seni tuvastatust täiesti erinevat informatsiooni sellest, mis sündmuskohal toimus. Seega on kriminaalmenetluse lõpetamine põhjendatud ja seaduslik ning puudub alus kohustada seda jätkama.
  3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 208lg-test 1, 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 18.07.2024. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.