KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 23.08.2024 Kohtuasja number 1-23-1192 Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 12.07.
- a määrus Rainis Pikksööda elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu 38303146516) Teine määruskaebemenetluse pool prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Rainis Pikksööt (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 12.07.
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Tartu Maakohtu 24.03.
- a otsusega tunnistati Rainis Pikksööt süüdi KarS § 213 lg 2 p 1, § 1572 lg 1, § 199 lg 2 p 9 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 ja 2 ja § 68 lg 1 sätestatut kohaldades liitkaristusega 3 aastat 7 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmine algas 24.03.2023 ja lõpeb 03.11.
- Tartu Vangla esitas 06.06.2024 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav Rainis Pikksööda elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
- Tartu Maakohtu 12.07.
- a määrusega jäeti Rainis Pikksööt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kuigi formaalsed alused süüdimõistetu vabastamiseks on olemas, pole materiaalsed eeldused täidetud. 1
- Kohus tõi positiivsete asjaoludena välja, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta täidab individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, on osalenud majandusabitöödel ja AS Eesti Vanglatööstuses keevitajana ning käesolevalt töötab järelevalveta väljaspool vangla territooriumi KM Element OÜ puidutööstuses puusepana. Viimati nimetatud tööandja on kinnitanud, et Rainis Pikksöödale võimaldatakse töökohta ka vabanemisel. Avavanglas võimaldatud järelevalveta liikumistega seoses probleeme ei ole olnud. Sotsiaalprogrammis Õige Hetk näitas Rainis Pikksööt üles motiveeritust ja head analüüsivõimet. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht, kus on tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks täidetud. Teisalt tõi maakohus välja, et Rainis Pikksööta on kriminaalkorras karistatud 13-l korral, millest 11 karistust on arhiveeritud ning ta kannab hetkel viiendat vangistust. Kõikide, ka käesolevaks ajaks kustunud, kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus, grupi mõju, soov saada materiaalset kasu ja ükskõikne suhtumine kehtivatesse reeglitesse. Kesise sissetuleku ja ka sissetuleku puudumise tõttu hakkas tegelema varavastaste kuritegudega. 09.05.2024 seisuga on vangla andmetel tasumata nõudeid summas 39 314,01 eurot, vabanemisfondis on 585,39 eurot. Lähedastega eriti ei suhtle, sõpru ei ole, tutvusringkond on väike ning enda sõnul eelistab olla üksi. Kõike eelnevat kogumis hinnates leidis kohus, et Rainis Pikksööda katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilist valvet kohaldades ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ülalkirjeldatud positiivsed tegevused ja muutused ei veennud kohut selles, et süüdimõistetu hoiakud ja elustiil on just käesoleva vangistuse tulemusena muutunud piisavalt selleks, et vabanedes läbida nõuetekohaselt katseaeg koos kõigi kriminaalhoolduse juurde käivate tingimustega ning elada edaspidi õiguskuulekalt. Kuigi käesoleva karistuse kandmisel vanglas ei saa Rainis Pikksöödale midagi ette heita, ei ole kohtul kujunenud tema eelnevat elukäiku ja probleeme arvestades veendumust, et suhteliselt lühikese aja jooksul vanglatingimustes toimunud muutused on püsivad. Määruskaebus
- Maakohtu määruse vaidlustas 26.07.
- a määruskaebusega Rainis Pikksööt, kes palub määruse tühistada ning ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Rainis Pikksööt leiab, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuivõrd on jäetud põhjendamata, miks vabastamise kasuks rääkivad asjaolud võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua kinnipeetava vabastamist. Määrusest ei selgu ka, mis peaks motiveerima süüdimõistetut hästi käituma, kui seda käitumist ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvestata. Rainis Pikksööt toob välja, et on end karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud ja täitnud individuaalset täitmiskava. Distsiplinaarkaristused puuduvad ja sotsiaalprogrammis osalemise tagasiside on positiivne. Asjaolu, et ta viibib alates 18.09.2023 avavanglas ja liigub järelevalveta väljaspool vanglat lubatud kohtades näitab samuti, et karistus on oma eesmärke täitnud. Resotsialiseerumise võimaluste puhul tuleb arvesse võtta, et süüdimõistetul on olemas eluase, töökoht ning tema suhtlusringis puuduvad isikud, kes teda negatiivselt võiks mõjutada. Rainis Pikksööt suhtleb oma lähedastega, kuid mitte eesmärgiga, et neilt materiaalset abi saada. Veel märgib Rainis Pikksööt, et maakohtule olid esitatud ebaõiged andmed tema vabanemisfondi suuruse kohta. Tema vabanemisfondis oli 15.05.
- a seisuga 1682,64 eurot ja praeguseks juba 2023,10 eurot. Tasumata nõuete osas ei ole kohus välja toonud positiivse asjaoluna seda, et kinnipeetav on vangistuses oldud aja jooksul tasunud üle 5000 euro oma võlgnevustest. Maakohus on viidanud ka Rainis Pikksööda luhtunud kriminaalhooldusele, kuid tegu on juba kustunud karistuse kandmise ajal määratud kriminaalhooldusega. Rainis Pikksööt märgib veel, et vastupidiselt kohtumääruses märgitule ei ole ta tegelikult käesoleva vangistuse ajal saanud psühhiaatrilist ravi. Süüdimõistetu peab vajalikuks ringkonnakohtu tähelepanu pöörata ka asjaolule, et maakohtus videosilla vahendusel 2 toimunud kohtuistungit segasid kusagilt kostuvad lärm ja kolistamine, mistõttu ei kuulnud Rainis Pikksööt kohtunikku ja viimane teda. Kuna kohtunik ei kuulnud vahepeal süüdimõistetu selgitusi, võeti Rainis Pikksöödalt ära võimalus oma mõtetest, plaanidest ja eesmärkidest rääkides kohtuniku sisetunnet mõjutada vabastamise kasuks.
- Kokkuvõtvalt leiab süüdimõistetu, et kuigi tema varasem elukäik on olnud kuritegelik, siis viimase vangistuse ajal on ta muutnud rahulikumaks ega otsi enam probleeme. Oma käitumisega on ta kinnitanud tööharjumust ja seadusekuulekust. Vangla usaldust tema vastu näitab avavanglasse paigutamine. Ka prokurör toetab tema vabastamist. Vabaduses on tal tugi Nelipühi koguduse poolt, kus kaebaja käib jumalateenistustel. Rainis Pikksööt leiab, et edasine karistusaeg ei täidaks enam tema taasühiskonnastamise vaid üksnes ühiskonna kindlustamise eesmärki. Viimast saab saavutada ka süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile ja lisakohustustele. Ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et teda vabastataks karistuse kandmisest, vaid muutuks lihtsalt karistuse kandmise viis. Rainis Pikksööt lubab suhtuda katseaga ja sellega kaasnevatesse kohustusse täie tõsidusega. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Rainis Pikksööda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
- KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. See säte annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi (RKKKm nr 1-15-2671/174, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 8).
- Vaidlust ei ole selles, et Rainis Pikksööda puhul on täidetud elektroonilise valve kohaldamisega ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Samuti räägivad tema vabastamise kasuks mitmed asjaolud. Ta vanglas käitunud õiguskuulekalt, osalenud sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ ja selle jätkuvestlusel ning töötanud majandusabitöödel ja AS Eesti Vanglatööstuses keevitajana. Alates 18.09.2023 on paigutatud avavanglasse ja töötab puidutööstuses KM Element OÜ ehituspuusepana. Sotsiaalprogrammi läbides näitas Rainis Pikksööt üles motiveeritust ning analüüsis avatult ja põhjalikult enda karistuseelset käitumist ja tuleviku plaane. Praegune tööandja on Rainis Pikksööda tööga rahul ja talle pakutakse töökohta ka peale vabanemist. Avavanglas järelevalveta liikumistega vahejuhtumeid ei ole täheldatud. Vabaduses on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Eelnevale tuginedes ei kahtle ringkonnakohus, et Rainis Pikksöödal on vabaduses võimalused igapäevaseks normaalseks eluks olemas. Samas on see vaid üks mitmest tegurist, millest tuleb lähtuda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Vaidlustatud määruses on Rainis Pikksööda 3 vabastamise üle otsustamisel aluseks võetud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud ning põhjendatud, miks ei saa teda vabastada, vaatamata tema kasuks kõnelevatele asjaoludele. Kohtukolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigustatult, et esineb alus kahelda, kas süüdimõistetu hoiakud ja elustiil on just käesoleva vangistuse tulemusena muutunud piisavalt selleks, et vabanedes läbida nõuetekohaselt katseaeg koos kõigi kriminaalhoolduse juurde käivate tingimustega ning elada edaspidi õiguskuulekalt.
- Ringkonnakohus ei nõustu Rainis Pikksööda etteheitega selle kohta, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuivõrd on jätnud põhjendamata, miks vabastamise kasuks rääkivad asjaolud võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua kinnipeetava vabastamist. Maakohus on nõustumisväärselt põhjendanud, et kuigi vanglatingimustes viibides inimese hoiakud tihti tõesti muutuvad, vähemalt mõtetes ja sõnades ning tekib soov vabanedes enda elustiili muuta, siis paraku see väga paljudel juhtudel ei õnnestu. Rainis Pikksöödale on varasemalt korduvalt antud võimalusi enda mõttemaailma ja käitumise muutmiseks, kuid neid võimalusi ta kasutanud ei ole. Nimelt on Rainis Pikksööta kriminaalkorras karistatud kokku 13 korral (neist 11 karistust arhiveeritud) ja ta kannab reaalset vangistust viiendat korda. Seega näitab süüdimõistetu varasem elukäik selgelt, et korduv karistatus ja vangistuse kandmine ei ole Rainis Pikksöödale mingit mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi. Vastupidi, uute samalaadsete kuritegude toimepanemine pärast reaalset vangistust annab selge signaali selle kohta, et varasematest menetlustest ja karistustest ei ole järeldusi tehtud.
- Rainis Pikksööt on esitanud väljavõtte selle kohta, et tema vabanemisfondis on juba oluliselt suurem summa kui maakohtu määruses märgitu ning ta on vähendanud tema vastu esitatud nõuete summat. Kolleegiumi hinnangul on kiiduväärt, et süüdimõistetu on otsustanud oma võlgnevusi tasuda ja panustab selle kõrvalt ka enda vabanemisfondi, mis kindlasti aitab tulevikus õiguskuuleka elu elamisele vabaduses kaasa. Samas ei saa ignoreerida asjaolu, et isik on valdavalt toime pannud varavastaseid süütegusid ning kõikide kuritegude soodusteguriks on mh olnud soov saada materiaalset kasu.
- aasta alguses läbi viidud jätkuvestluses on Rainis Pikksööt isegi avaldanud, et suurimaks riskiteguriks on jätkuvalt majanduslik toimetulek. Ta soovib elada tavalist ja rahulikku elu, kuid samas peab oluliseks ka head majanduslikku toimetulekut. Enda sõnul ei ole see tal võimalik, kuna rahalised nõuded on väga suured ja järele jääv elatis on liialt väike, et tagada endale normaalne elu. Ringkonnakohtu hinnangul, arvestades Rainis Pikksööda võlgnevuste summat ja varasemat elukäiku, esineb endiselt suur uute samaliigiliste kuritegude sooritamise oht.
- Vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole Rainis Pikksööda vangistus oma eesmärke veel täitnud, puudub põhjus maakohtu määruse tühistamiseks. Süüdimõistetu saab vangistuses jätkata töötamist, talle pakutakse vabanemiseelset nõustamist ja aidatakse luua ja säilitada sotsiaalselt olulisi kontakte väljaspool vanglat, sh abistatakse suhete taastamisel lähedastega. Järjepidav töötamine ja seeläbi oma võlgnevuste vähendamine ja vabaduses majanduslikuks toimetulekuks tugeva aluse loomine aitavad Rainis Pikksöödast tulenevaid kuritegelikke riske vähendada enne järgmise ennetähtaegse vabanemise taotluse esitamise võimaluse avanemist.
- Vastuseks Rainis Pikksööda küsimusele, et mis peaks motiveerima süüdimõistetut hästi käituma, kui seda käitumist ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvestata, märgib kolleegium, et ennekõike teeb süüdimõistetu otsuse oma käitumist ja elu muuta enda jaoks. Motivatsioon seadusekuulekalt käituda, kuritegude toimepanemisest hoiduda ja ka 4 majanduslikus mõttes oma elu järje peale saada peab olema tema enda jaoks läbimõeldud ja töö selle saavutamise nimel järjepidev. Kui asjaolu, et süüdimõistetut alles kolmandiku karistuse ärakandmise järel veel ei vabastata tema motivatsiooni kõikuma lööb, näitab see üheselt ainult seda, et süüdimõistetu ei olnudki veel valmis vabaduses õiguskuulekat elu elama ja tehtud muutused ei olnud püsivad. Rainis Pikksööda käitumine vangistuses on olnud kiiduväärt, kuid tema varasem elukäik ei võimalda veel ringkonnakohut veenda selles, et temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on piisavalt väike. Rainis Pikksöödal on võimalus karistuse edasisel kandmisel jätkata kohtutele vastupidise tõestamist.
- Seoses videosilla vahendusel toimunud maakohtu istungil kostunud taustamüraga märgib ringkonnakohus, et kuigi on kahetsusväärne, et istungi toimumist segas kohati väline lärm, esines seda vaid teatud hetkedel. Samuti kui kohtunik süüdimõistetut ei kuulnud, andis ta sellest märku ja palus süüdimõistetul oma jutus paus teha. Kolleegiumi hinnangul ei võetud Rainis Pikksöödalt lärmi tõttu võimalust oma mõtetest, plaanidest ja eesmärkidest rääkida ning esinenud müra ei mõjutanud kuidagi ka maakohtu otsustuse tegemist.
- Kokkuvõttes ei teinud maakohus Rainis Pikksööta vabastamata jättes kaalutlusviga – süüdimõistetust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht ei ole piisavalt maandatud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, tuleb jätta Tartu Maakohtu 12.07.
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5