← Eesti

1-19-4643/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2019 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-19-4643 (kohtueelse menetluse nr 192610002

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ken Kiudorf Süüdistatav Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg V.E isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel - eesti keel; keskeriharidusega; töötab x-xxxxx xx-s xxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud Vandeadvokaat Anu Vilt 10. september 2019 RESOLUTSIOON V.E süüdi mõista

§ 424

lg 1 järgi ning karistada vangistusega 9 (üheksa) kuud.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrata, et V.E-le mõistetavat karistust 9 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.E 2 (kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime u ut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel kohustada V.E pärast kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et V.E ei liigtarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10.09.

  1. Käitumiskontrolli algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista V.E-lt menetluskuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot, riigi õigusabi tasu ja kulu 90 (üheksakümmend) eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu 14 (neliteist) eurot riigituludesse. Menetluskuludest riigi õigusabi tasu ja kulu 310,80 euro ulatuses jätta riigi kanda. V.E-lt välja mõistetud menetluskulud (kokku 914 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, tasudes esimese 11-ne osamakse katteks 76,17 eurot ning viimase, s.o 12-nda osamakse katteks 76,13 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99919700044934 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-19-4643). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. CD-R Häirekeskuse kõnesalvestisega jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 10.09.
  4. 2

(4)Süüdistus V.E süüdistatakse selles, et tema juhtis 7.03.2019 kella 18.50 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Riia-Pihkva maantee 215. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxxxxx, olles seisundis, kus etanoolisisaldus tema ühes grammis veres oli vähemalt 2,68 milligrammi. Nimetatud tegevusega rikkus V.E kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani V.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava V.E, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks

§ 424

lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrata, et V.E-le mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.E 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 4 alusel on V.E kohustatud pärast kohtuotsuse jõustumist 10 päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et V.E ei liigtarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule. Kohtu järeldused Süüdistatav V.E kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav V.E tuleb süüdi mõista

§ 424lg 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. 3

(4)Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 400,80 eurot (sh kohtueelses menetluses 90 eurot ja kohtus 310,80 eurot), joobe tuvastamise kulu 14 eurot. Vastavalt poolte kokkuleppele jätab kohus kaitsja tasu ja kulu kohtumenetluses, s.o 310,80 eurot riigi kanda. Käesolevas kohtumenetluses tekkinud kulu (seoses kaitsja ettevalmistusega üldmenetluseks ning osalemisega kohtuistungil) pole olnud tingitud süüdistatavast, mistõttu on põhjendatud sellega seonduv kulu jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud (kokku 914 eurot) tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista. Vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.