1-19-4643/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-19-4643 Kohtunik Rita Kulberg Asi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne süüdimõistetu L.T-le lisakohustuse määramiseks Süüdimõistetu L.T (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse taotlus. Määrata L.T-le KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 10.09.2019 otsusega (I kd, tl 22-23) tunnistati L.T (edaspidi L.T) süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 9 kuud. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrati, et L.T-le mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.T 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p -des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 4 alusel vabatahtlikult võetud kohustust pärast kohtuotsuse jõustumist 10 päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi ja esitada uuringute vastused kriminaalhooldusametnikule. Katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10.09.
2. Katseaja kestus on 10.09.2019 – 10.09.
3. Käitumiskontrolli algust arvatakse alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 26.09.
4. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus on 8.10.2020 esitanud kohtule erakorralise ettekande (I kd, tl 30-31), milles taotletakse L.T-le määrata käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Erakorralise ettekande koostamise aluseks on L.T 10.09.2020 veremarkeri CDT normi piire ületav näit (1,5%). Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et L.T on rikkunud vabatahtlikult võetud lisakohustust püsida veremarkeri näiduga normi piires. On ilmselge, et L.T tarvitab alkoholi - seda kinnitavad nii tema enda antud seletused kui alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtud vereanalüüside vastused. Alkoholi tarvitamise keelu määramine on ametniku hinnangul eesmärgipärane, sest see toetab hooldusaluse motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobuda. KarS §-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Erakorralises ettekandes heidetakse L.T-le ette 10.09.2020 veremarkeri CDT normi piire ületavat näitu (1,5%). Synlab vereanalüüsi vastus nr 129822-1 (I kd, tl 35) tõendab, et L.T veremarkeri CDT näit oli 10.09.2020 1,5%. 17.09.2020 seletuses (I kd, tl 36) kirjutas L.T, et tarvitas puhkuse ajal hulgaliselt õlut ja ka viimased 2 nädalat alkoholivaba õlut. Vereanalüüsi vastus ja süüdimõistetu kirjalik seletus kogumis tõendavad, et L.T veremarkeri CDT näit ületas 10.09.2020 lubatud normi piire. Kuna L.T oli teadlik, et tema veremarkeri CDT näidud peavad alates 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %, siis rikkus süüdimõistetu tahtlikult KarS § 75 lg 4 alusel võetud kohustust hoida CDT näit 6 kuu möödumisel esmase analüüsi tegemisest normi piires ehk väiksem kui 1,3%. Erakorralise ettekande ja Synlab vereanalüüsi vastuse nr 78164-1 (I kd, tl 40) kohaselt oli 3.10.2019 L.T veremarkeri CDT näit 4,4%. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõttest (I kd, tl 41) tuleneb, et hooldusalune tunnistas 10.10.2019 kohtumisel alkoholi tarvitamist kaks päeva enne vereproovi andmist. Synlab vereanalüüsi vastuse nr 84111-1 (I kd, tl 42) kohaselt oli 13.11.2019 L.T veremarkeri CDT näit 0,5%. Synlab vereanalüüsi vastuse nr 91406-1 (I kd, tl 43) kohaselt oli 31.12.2019 L.T veremarkeri CDT näit 1,6%. 30.01.2020 seletuses (I kd, tl 44) kirjutas hooldusalune, et jõi jõulude ajal endiste töökaaslastega viina ja õlut. Kuna L.T oli teadlik, et kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja kordusproovide 2