4-24-2491/8

(244024002953)Kohtunik Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses) Väärteoasi Margus Keerutaja kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 09.07.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 244024002953, millega Margus Keerutaja tunnistati süüdi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi järgi ja karistati juhtimisõiguse äravõtmiseks 2 kuuks Margus Keerutaja, isikukood 35802286014, xxx kodakondsus, elukoht xxx, töökoht xxx, e-post xxx Menetlusalune isik RESOLUTSIOON VTMS § 120, § 132 p 1, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS: Jätta Margus Keerutaja kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 09.07.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 244024002953 rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 09.08.

1. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 02.08.
2. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 03.09.2024) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. 1/7 MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova koostas 09.07.2024 otsuse väärteoasjas nr 244024002953, mille kohaselt 14.06.2024 kl 15.33 paiku Alutaguse vallas Ida-Virumaal Jõhvi-Tartu-Valga 16-l kilomeetril juhtis Margus Keerutaja mootorsõidukit (BMW registreerimismärgiga XXX) asulavälisel teel kiirusega 127 ± 4 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 33 km/h. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 sätet. Rikkumine on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. KarS § 56 lg 1 alusel määrati isikule karistuseks KarS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. 15.07.2024 registreeriti Viru Maakohtus Margus Keerutaja kaebus kohtuvälise menetleja 09.07.2024 otsusele väärteoasjas
3. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. Isiku tunnistab rikkumist. Tema töötegevus on seotud j juhtimisõiguse olemasoluga. Ta palub mõista talle maksimaalne trahv. Ta oli möödasõidul, mille käigus pidigi kiirust ületama. Ta on AS X juhataja, tema alluvuses on 30 inimest, ta on seotud mitmete projektidega ja seega oluline on just juhtimisõiguse olemasolu. Samuti leiab menetlusalune isik, et ei tohi varasemaid karistusi hakata arvestama iga järgmise karistuse puhul. Ta sai viimase karistuse oktoober-november 2023 ja siis võeti arvesse, et ta on varasemalt karistatud. Korduvalt seda teha ei saa. 23.07.2024 esitas menetlusalune isik kohtule avalduse, et ta soovib kirjalikku menetlust. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasja materjalidega ja esitatud kaebusega kogumis on seisukohal, et otsuse tühistamiseks alust ei ole. Patrullpolitseinik Viktoria Metšenina poolt oli koostatud väärteoprotokoll millest nähtub, et 14.06.2024 kell 15:33 Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Jõhvi-Tartu-Valga maantee 16- ndal kilomeetril Margus Keerutaja juhtis mootorsõidukit kiirusega 127 +/- 4 km/h, suurim lubatud kiirus on antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatut sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h. Antud tegu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Kaebuse esitaja on nõus toime pandud rikkumisega, kuid soovib karistuse muutmist. Kaebaja soovib, et antud teo eest määrataks talle maksimaalne rahatrahv. Kaebaja selgitab ka asjaolu, et meneleja viitas karistuse määramisel kehtetutele ja ära kantud karistustele ning rahatrahvi määramine oleks kõigile osapooltele kasulikum. Siinkohal menetleja kaebajaga ei nõustu ja viitab veelkord, et vastavalt karistusregistri andmetele on isikul 2 kehtivat samalaadset karistust, mis olid toime pandud siis 03.08.2023 ja 23.08.2023 ning kuna karistuse täitmisest ei ole ühte aastat möödunud on antud rikkumised kehtivad. Ning menetleja oma karistusotsuses on õieti viidanud ja põhjendanud oma otsust miks isikut karistati antud juhtumi puhul just juhtimisõiguse äravõtmisega. Samuti isik selgitab, et kiiruse ületamine toimus möödasõidul ning isik oli sunnitud kiirust ületama, kuna sageli lisavad sõidukijuhid kellest mööda sõidetakse kiirust. Möödasõit ei ole liikluses kohustuslik manööver ning antud manööver on ka äärmiselt ohtlik ja seda tehes peab juht olema väga tähelepanelik. Antud manööver muutub veelgi ohtlikumaks kui sellega kaasneb ka kiiruse ületus. Iga juht on teadlik, et kui möödasõidul ilmneb mingi takistus või ettenägematu olukord siis tuleb möödasõit katkestada mitte aga lisada veelgi kiirust. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. 2/7 Kaebusega ei ole lisatud ka täiendavaid tõendeid. Menetleja on juba väärteootsuse koostamise ajal andnud hinnangu menetlusaluse isiku poolt toimepandud teole, isiku suhtumisele ning hoiakutele üldiselt liikluses. Menetlusalusel isikul on kehtivad liiklusalased karistused. Vaatamata varasematele karistustele jätkab isik õigusvastaste süütegude toimepanemist. Arvestades asjaolu, et varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut seadusekuulekamalt käituma määras kohtuvälise menetleia esindaja isikule põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise. Karistusotsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega, mis tulenesid väärteo toimikust ning juhindudes KarS § 56 lg. 1 määrati karistuseks Liiklusseadus § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Rahatrahvid ei ole andnud piisavat mõju ning ka antud juhul isik väga soovib karistuseks rahatrahvi, kuid menetleja leiab, et järjekordselt rahatrahvi määramine ei anna soovitud tulemust. Kohtuvälise menetleja jaoks on tähtis, et isikule määratud karistus mõjutaks isikut seadusekuulekamalt käituma. Menetlusalune isikut karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kuna LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsioon näeb ette juhtimisõiguse äravõtmise võimaluse on kuni 6 kuuni, seega 2- kuuline juhtimisõiguse äravõtmine on sanktsiooni keskmisest määrast ( mis oleks 3 kuud) väiksemal määral. Arvestades süü suurust, isikut, kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist, karistamise eesmärke, et isik ei paneks enam toime uusi liiklusalaseis süütegusid, leiab kohtuvälise menetleja, et määratud karistuse liik ja ka määr on vastavuses süü suuruse, süüdlase isiku ja karistamise eesmärkidega. Menetleja leiab, et 2-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine ei kitsenda isiku töö- ja pereelu põhjendamatult ega ebaproportsionaalselt. Tegemist on lühiajalise juhtimisõiguse äravõtmisega. Perioodil, kui isikult on juhtimisõigus ära võetud, võib isik ja tema pere kasutada ühistransporti, vajadusel tööalasteks sõitudeks tuleb isikul korraldada teise autojuhi kaasamist tööprotsessi. Juhtimisõiguse äravõtmine kui karistuse liik tähendabki isikule ebamugavuste tekitamist ja tema võimaluste kitsendamist, seda eelkõige eesmärgiga isoleerida juht liiklusest teatud perioodiks ja samas anda talle signaali, et tema liikluskäitumine ei ole aktsepteeritav. Samuti kohtuväline menetleja rõhutab, et pannes toime järjekordse kiiruseületamise, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub mingil määral ka isiku ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes. Mistõttu on menetleja seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Kui isik tõesti teeks eelnevatest rikkumistest omad järeldused siis oleks juht liikluses hoolsam ja ei paneks toime uusi liiklusalaseid rikkumisi (ei oleks allutatud ka lühimenetlustele). Iseenesest asjaolu, et menetlusalune isiku sõnade kohaselt tema töö on seotud juhtimisõiguse olemasoluga ei välista see isiku suhtes juhtimisõiguse äravõtmist. Selle kohta on seisukoha öelnud ka Riigikohus lahendis nr 3-1-1-26-10 p 7 milles on öelnud: “Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu“. Eeltoodule tuginedes kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud ning rikutud ei ole menetlusõiguse- ega materiaalõiguse norme. Menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud ning see vastab toimepandud teo raskusastmele. Määratud karistus on selgelt alla sanktsiooni keskmise määra ning kohtuväline menetleja on karistuse määramisel selgelt juhindunud nii seaduses sätestatust kui ka riigikohtu praktikast (RK lahend 3-1-1-59-15). Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palub politsei kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 3/7 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus analüüsib esitatud tõendeid ja tuvastab faktilised asjaolud, seejärel annab kohus faktiliste asjaolude kogumise õigusliku hinnangu. Vastavalt kaebusele, ei vaidlusta menetlusalune isik rikkumise faktilisi asjaolusid. 14.06.2024 kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kasutatu mõõturit LaserCsm 4 LE
4. Mõõdetud kiiruss on 127 km/h, laiendmääramatus on 4 km/h, seega mõõdetuid kiirus on 123 km/h. Lubatud kiirus antud teelõigul, Jõhvi-Tartu-Valga 16-dal kilomeetril, 90 km/h. Isikule tutvustati näitu allkirja vastu. Mõõtmine toimus paigal seistes, pärissuunalisel teel, liikus mitu sõidukit, sõiduk eemaldus patrullsõidukist ja oli möödasõidul. Kohtule on esitatud CD plaat mõõtmise salvestisega, millega kohus on tutvunud. Selle alusel oli võimalik veenduda, et asjaolud, mis on video fikseeritud, on protokolliga vastavuses. Kohus märgib, et tegelikult selle mõõteriista laiendmääramatus on 1 % mõõtevahendi näidust, mitte 4 km/h, nagu on isiku süüdistuses näidatud. Vt taatlustunnistuse ärakiri, mis on väärteotoimikus. Ehk tegelik laiendmääramatus oleks 1,27 km/h ja tegelikult mõõdetud kiirus oleks 125,73 km/h ehk ületamine oleks 35,72 km/h. Samas ei saa kohus muuta süüdistuse sisu raskendades isiku olukorda. Seega lähtub kohus isikule esitatud süüdistuses, mis on kajastatud väärteoprotokollis. Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtub, et ta sõitis protokollis näidatuid aja ja kohas, sooritas sel ajal möödasõitu ja ilmselt ületaski kiirust. Ta on rikkumisega nõus. Tunnistaja A. M., politseinik, andis ütlusi, et 14.06.2024 teostas ta patrullis liiklusjärelevalvet, mõõtsid patrullis kiirust, olles seistes kõrvalteel. BMW sooritas möödasõitu ja tema kiiruseks mõõdeti 127 km/h. Isik, kelleks osutusMargus Keerutaja, tunnistas rikkumist. Seega loeb kohus tuvastatuks, et 14.06.2024 kl 15.33 paiku Alutaguse vallas Ida-Virumaal JõhviTartu-Valga 16-dal kilomeetril juhtis Margus Keerutaja mootorsõidukit (BMW registreerimismärgiga XXX) asulavälisel teel kiirusega 127 ± 4 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 33 km/h. Menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 sätet. Isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Subjektiivses mõttes on menetlusalune isik tegutsenud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, ta teadis, et ta juhtis mootorsõidukit, ületades kiirust, ehk teadis süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Liikudes kiirusega vähemalt 123 km/h, sooviski ta ületada kiirust ehk soovis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. Tahtluse poolest on käesoleval juhtumil oluline, et isik oli möödasõidul ja kaebuse kohaselt pidigi kiirust ületama et manöövrit sooritada. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus seoses selle rikkumisega tuvastanud. Karistus Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 4/7 Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-5813 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse: Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Menetlusalune isik on karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kuna LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsioon näeb ette juhtimisõiguse äravõtmise võimaluse kuni 6 kuuni, on 2-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmisest määrast ( mis oleks 3 kuud) väiksemal määral. Karistuse kaalumisel kaks peamist momenti- kas karistada siiski rahatrahviga; kui rahatrahviga karistamine põhjendatud ei ole, kas on alust vähendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega ( kuigi isik seda ei taotle). Algul kaalub kohus, kas on põhjendatud karistada isikut rahatrahviga. Selline karistuse liik on LS § 227 lg 2 järgi on ette nähtud seega kohaldamisele võimalik. Selle karistusliigi kohaldamist soodustab asjaolu, et isikul on kindel töökoht ja kindel sissetulek. Isik on varasemalt kiiruse ületamise eest karistatud väärteokorras kahel korral 03.08.2023 ja 29.09.2023 rahatrahvidega ( vt karistrusregistri väljavõte). Rahatrahvid on määratud samalaadse rikkumise eest - kiiruse ületamine. Trahvid on tasutud 03.08.2023 ( ehk karistusandmed aeguvad 03.08.2024) ja 27.09.2023 ( karistusandmed aeguvad 27.09.2024). Riigikohtu praktika kohaselt karistuse mõistmisel võetakse arvesse ka aegunud karistusi ( 4-22-4139/41 p 12, 14). Trahvi summas 120 eurot ja 200 eurot olid tasutud õigel ajal ehk isikul ei ole raskusi karistuse täitmise distsipliiniga ( mis on positiivne), samuti võimaldavad seda piisavad sissetulekud. Ei saa jätta tähelepanuta, et määratud rahatrahvid liiklusalaste süütegude toimepanemise eest ei ole isikut siiski piisavalt mõjutanud hoiduda edaspidi uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Isik ikka jätkab kiiruserežiimi rikkumisega. Samas oli isik alluatud lühimenetlusele kahel korral - 24.04.2024 kohaldati isikule mõjutustrahv summas 40 eurot foori keelava tuöe ajal sõtimise eest LS § 221 lg 1 järgi ning 04.07.2023 kohaldati lühimenetluses mõjutustreahv summas 95 eurot kiiruse ületamise eest LS § 227 lg 1 järgi (ületamine oli 19 km/h). Kui vaadata tegude dünaamikat - juunis 2023 ületamine LS § 227 lg 1 järgi ( 19 km/h), siis kiiruse ületamised august 2023 ja september
5. Aprillis 2024 rikkus isik taas liiklusreegleid, sõites foori keelatud ajal. Kolm esimest rikkumist on kiiruse ületamised ja olid toime pandud lühikese aja kestel, trahvid on tasutud, mis annab aluse arvata, et teatud ajaks olid trahvid mõjuvad viisid isiku käitumise korrigeerimiseks. Aprillis 2024 on toime pandud LS § 221 lg 1 järgi tegu, mille eest kohaldati mõjutustrahv. Selle mõju jäi lühemaks ja juunis 2024 taas rikkus isik kiiruse režiimi. Seega, võib öelda, et isiku seadusevastane tegevus liikluses on muutunud intensiivsemaks ajalises mõttes. On alust juba arvata, et rahalist laadi karistused ja mõjutustrahvid isikut piisavalt ei mõjuta. Sellises olukorras leiab kohus, et kohtuväline menetleja on lõpptulemusena põjendatult leidnud, et nüüd tuleb isikut karistada muu karistusliigi kaudu, mitte rahatrahviga. 5/7 Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja arvestanud süü tunnistamist, mis on õige. See on positiivne, et isik tunnistab süüd. Isik ei väljendanud kordagi isegi sõnalist kahetsust, vaid vastupidi, püüdis selgitada, miks tal oli vaja kiirust ületada – sest möödasõitu pidi ta sooritama, kiirustas koju. Kohus peab isikule selgitama, et juhul kui teine sõiduk liigub sellise kiirusega, et temast möödasõidu sooritamiseks tuleb kiirust ületada, käesoleval juhul 33 km/h võrra, tuleb selline manööver jätta sooritamata. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü suurus on keskmine. Tegemist on ühe teoga, millele vastab üks väärteokoosseis. Isiku poolt toime pandud rikkumise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ning kellelegi kahju ei tekitatud. Seega, toimepandud teole ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Tegemist on ohudeliktidega. Kohtu arvates , kiiruse ületamine mävoovri sooritamisel ( antud juhul möödasõit) suurendab isiku süüd, sest sellisel juhul on rikkumisest tulenev oht suurem, kui seda oleks tavalisel liikumisel teel. Kohus arvestab, et väärteokoosseis on täidetud subjektiivses mõttes otsese tahtlusega. Isiku poolt kiiruse ületamine on 33 km/h, mis LS § 227 lg 2 definitsiooni vinklis (21 km/h kuni 40 km/h) on pigem keskmine või veidi üle keskmise. Kohus arvestab süüdlase isikut. Karistusregistri andmetel on isik varasemalt väärteokorras liiklusalase süüteo ( kiiruse ületamine LS § 227 lg 2 järgi) kahel korral karistatud, ühe korra kohaldatud lühimenetlus ja mõjutustrahv. Kohus ei näe, et isik oleks veel varasemalt liiklusseaduse vastu eksinud ega karistatud ( ehk veel kustunud karistusi isikul ei ole). Samas alates 03.08.2023 on isik juba neljandat korda rikkunud kiiruse ületamise režiimi. Sellises valguses on loogiline jõuda järeldusele, et isikut on mõistlik nüüd mõjutada just juhtimisõiguse piirangu kehtestamisega- võtta karistusena juhtimisõigus, algul lühikeseks perioodiks. Arvestades süü suurust (alla keskmise), isikut, kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist, karistamise eesmärke, et isik ei paneks enam toime uusi liiklusalaseis süütegusid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse liik ja ka määr on vastavuses süü suuruse, süüdlase isiku ja karistamise eesmärkidega. Karistuse kergendamiseks kohus aluseid hetkel ei näe. Juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks on ettenähtud sanktsiooni raames ( kuni 6 kuud) alla keskmise määra. Sellise määra sisse jääb konkreetse isiku süü suurus ( keskmine), üks kergendav asjaolu (kahetsus) ja süüdlase isik ( varasemalt karistatud liiklusalaste samalaadsete väärtegude toimepanemise eest). Kohus leiab, et 2-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine ei kitsenda isiku töö- ja pereelu põhjendamatult ega ebaproportsionaalselt. Tegemist on lühiajalise juhtimisõiguse äravõtmisega. Perioodil, kui isikult on juhtimisõigus ära võetud, võib isik ja tema pere kasutada ühistransporti, tööalasteks sõitudeks tuleb isikul korraldada teise autojuhi kaasamist tööprotsessi. Kohus möönab, et äriühingu juhatajal, kelle alluvuses on 30 töötajat üle Eesti, võib olla tungiv vajadus liikuda Eestis piisavalt kiiresti ja kõige mõistlikum variant selleks ongi sõiduki kasutamine. Juhtimisõiguse äravõtmine kui karistuse liik tähendabki isikule ebamugavuste tekitamist ja tema võimaluste kitsendamist, seda eelkõige eesmärgiga isoleerida juht liiklusest teatud perioodiks ja samas anda talle signaali, et tema liikluskäitumine ei ole aktepteeritav. Lühiajaliselt võib menetlusalune kaaluda autojuhi tööle võtmist, see on võimalik ja mõistlik ega tekita isikule ülemääraseid väljaminekuid ega ebaproportsionaalseid ebamugavusi. P 9 lahendis 4-23-1826 on Riigikohus osutanud sellele, et „juhtimisõiguse äravõtmine ei kujuta endast karistust, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel (vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-6-17, 6/7 p 17).“ Süüdlasel ei ole alust arvata, et liiklusväärtegude toimepanemisel on temale kohaldatavaks karistusliigiks alati rahatrahv. Sama lahend: „
6. Kohtupraktikas on selgitatud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Rahatrahvi kohaldamine on end üldjuhul ammendanud ega täida eripreventiivset eesmärki olukorras, kus menetlusalusele isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. (Vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p-d 1619.) Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus isik ei taju kiirusepiirangu rikkumisest tulenevat ohtu ja teda on varem sarnase rikkumise eest karistatud, õigustavad eripreventiivsed kaalutlused juhtimisõiguse äravõtmist (RKKK 02.12.2014, nr 3-1-1-77-14, p 13).“ Kohus märgib, et kohtupraktikas on jõutud seisukohtadele, et korduvate liiklusrikkujate puhul sõltuvalt asjaoludest on aktuaalne kaaluda juhtimisõiguse äravõtmist, arvestades seejuures karistuse eesmärke ja muid KarS § 56 asjaolusid. Igal juhul ei tohi karistus olla ebaproportsionaalne tehtule ega kitsendada isiku era- ja tööelu põhjendamatult. Margus Keerutaja puhul sellist ebaproportsionaalsust kohus ei näe. KOHTU MEETMED Margus Keerutaja kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 09.07.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 244024002953 tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 09.07.2024 otsus väärteoasjas nr 244024002953 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7