3-24-1830/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2024, Tartu Haldusasja number 3-24-1830 Haldusasi Maivo Kärdi taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-24-1690 Menetlusosalised Taotluse esitaja – Maivo Kärt Menetlustoiming Taotluse lahendamine RESOLUTSIOON Jätta Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD 1. Tartu Vangla kinnipeetav Maivo Kärt (taotleja) esitas 19. juunil 2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles sisaldub viide haldusasjale nr 3-24-1690. Taotleja palub määrata endale riigi õigusabi korras esindaja, kelle vahendusel saaks ta esitada kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) seoses tema väidetavate põhiõiguste ja vabaduste rikkumise ja inimväärikust alandava kohtlemisega riigisiseste kohtute poolt. KOHTU SEISUKOHT 2. Esmalt märgib kohus, et M. Kärdi 19. juuni 2024. a riigi õigusabi taotlus registreeriti kohtus 19. juunil 2024 ning see on menetlemiseks jagatud kohtunik Maria Lõbusale. Kuna asja menetlev kohtunik viibib käesoleval hetkel puhkusel, lahendab vastavalt Tartu Halduskohtu esimehe 5. detsembri 2023. a käskkirjaga nr 11-1/23/29 kinnitatud Tartu Halduskohtu 2024. aasta tööjaotusplaanile riigi õigusabi taotluse selle kiireloomulisuse tõttu kohtunik Sirje Kaljumäe. 3. Kohus mõistab, et M. Kärt on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i haldusasjast nr 3-24-1690 võrsunud vaidluse lahendamiseks. Haldusasjas nr 3-24-1690 esitas M. Kärt kohtule üksnes riigi õigusabi taotluse, milles soovis riigi õigusabi, et pöörduda seoses 3-24-1830 haldusasjaga nr 3-24-1210 EIK-i poole. Halduskohus jättis 5. juuni 2024. a määrusega haldusasjas nr 3-24-1690 taotleja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Määrus on jõustunud Riigikohtu 18. juuni 2024. a määrusega. 4. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. 5. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui:

1. a)kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või
2. b)kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist. 6. Taotleja on haldusasjas nr 3-24-1690 ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud. 7. Riigi õigusabi taotlusest võib järeldada, et M. Kärt ei nõustu sellega, et haldusasjas nr 3-24-1690 ei antud talle riigi õigusabi korras esindajat selleks, et pöörduda EIK-i seoses haldusasjaga nr 3-241210. Taotleja leiab, et sellega on rikutud tema põhiõigusi ja vabadusi ning alandatud inimväärikust. Kohtu hinnangul ei saa haldusasjas nr 3-24-1690 tehtud kohtulahendeid taotleja põhiõiguste ja vabaduste rikkumistega seostada ning seega ei saanud haldusasja nr 3-24-1690 menetlenud kohtud oma tegevusega alandada kaebaja inimväärikust. 8. Kohus peab vajalikuks märkida, et eelnimetatud asja nr 3-24-1210 esemeks oli riigi õigusabi saamine EIK-i pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-24-870 ning haldusasja nr 3-24-870 esemeks omakorda riigi õigusabi saamine EIK-i pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-24-298. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jättis kohus haldusasjas nr 3-24-298 läbi vaatamata M. Kärdi taotluse riigi õigusabi saamiseks EIK-i pöördumiseks, kuna taotleja ei kõrvaldanud kohtu antud tähtajaks taotluse puudusi (mh ei täpsustanud haldusasja numbrit, millega seoses ta riigi õigusabi soovib). M. Kärdi 19. juuni 2024. a taotluse ning eelpool viidatud kohtuasjade põhjal jääb arusaamatuks, kas ja millist õigust peale õiguse riigi õigusabi saada taotleja üldse selle taotlusega kaitsta soovib. Sisuliselt esitab taotleja korduvaid riigi õigusabi taotlusi ning nendega mittenõustumisel järjekordse riigi õigusabi taotluse. Kohus selgitab, et haldusasjas nr 3-24-1690 tehtud lahendiga ei võetud taotlejalt õigust seoses haldusasjaga nr 3-24-1210 kohtusse pöörduda. Taotleja saab oma õiguste rikkumise korral kohtusse pöörduda ka isiklikult, st selleks esindajat omamata. EIÕK art 6 lg-st 1 ega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt ei saa eeldada, et isik peab igal juhul saama EIK-i pöörduda riigi kulul määratud esindaja vahendusel. Seega ei saanud riigi õigusabi andmisest keeldumine praegusel juhul taotleja suhtes tingida EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate 2