Obsah (6)

§ 48§ 44§ 49§ 46§ 8§ 45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 5. august 2024 Tsiviilasja number 2-23-16065 Tsiviilasi Tamara Nik

§-s 46 sätestatud täitemenetluse peatamise alused. Kohtutäituril puudub alus jätta täitemenetlus lõpetamata, kui nõue (hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimine) on täidetud, st kinnisasi on täitemenetluse käigus müüdud sundenampakkumisel, müügitulem on jaotatud ning sissenõudjale üle kantud.

§ 48

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel. Kohtutäituril puudub alus täitetoimingu edasilükkamiseks.

§ 44

kohaselt võib kohtutäitur täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel või täitemenetluse läbiviija vahetumisel. Ühtegi alust ei ole esinenud. Avaldaja nõue ei ole arusaadav. Kui tulevikus esineb mõni alus täitemenetluse jätkamiseks, võib sissenõudja

§ 49

lg 2 alusel pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui selgub, et täitedokumendist tulenev nõue ei ole tegelikult täidetud. Jääb arusaamatuks, kuidas teise kohtutäituri menetluses oleva täitemenetluse raames korraldatud enampakkumise tulemuste vaidlustamine mõjutab täitemenetluse nr 066/2022/1148 lõpetamist. Kohtutäitur jättis põhjendatult võlgniku kaebuse tähelepanuta osas, milles võlgnik vaidlustab mitme täitemenetluse alustamist (iga võlgniku suhtes eraldi). Avaldajale oli täitemenetluse alustamine teada alates täitmisteate kättetoimetamisest

1. aastal. Võlgnik ei ole seda seadusega sätestatud korras ja tähtaja jooksul vaidlustanud. Samuti ei ole selge, kuidas mitme täitemenetluste alustamine (iga solidaarvõlgniku suhtes eraldi) mõjutab täitemenetluse lõpetamise otsuse õiguspärasust.
2. Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja ei nõustu kaebuses esitatud etteheidetega ja need ei anna alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Ebaõige on kaebaja väide, justkui tal puudunuks sissenõudja ees võlgnevus, mistõttu ei olnud sissenõudjal õigust laenulepinguid üles öelda. Põhjendamatu on avaldaja väide, justkui pidanuks kohtutäitur täitemenetluse võlgniku paljasõnalise taotluse alusel peatama. Riigikohus on selgitanud, et täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme 3 kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses (RKTKm 29.09.2015, 3-2-1-95-15, p 20). Sissenõudja nõustub kohtutäituriga, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine iseenesest ei ole täitemenetluse peatamise aluseks. Kohtutäituri
3. oktoobri
4. a otsuse tegemise ajal puudus kohtulahend, mis kohustanuks kohtutäiturit täitemenetlust peatama. Võlgniku taotlus ei ole

§ 46

lg 1 järgi iseenesest täitemenetluse peatamise aluseks ning kui sissenõudja ei taotle täitemenetluse peatamist, siis ka täitemenetluse peatamiseks alus puudub. Lisaks ei kohusta

§ 46lg 2 p 1 kohtutäiturit täitemenetlust peatama.

Sissenõudja nõustub kohtutäituriga, et puuduvad alused täitetoimingu edasilükkamiseks. Vaidlust ei ole, et kinnisasi aadressil XXXXX on enampakkumisel võõrandatud ning kohtutäituri

1. augusti
2. a avalduse alusel on
3. augustil 2023 kinnistusraamatusse sisse kantud uus omanik. Olukorras, kus hüpoteegiga koormatud kinnisasi on võõrandatud ja müügitulem sissenõudjale üle kantud, oli ainuõige kohtutäituri poolt täitemenetluse lõpetamine. Sissenõudja nõustub kohtutäituriga, et avaldaja viited teistele täitemenetlustele on käesolevas vaidluses asjakohatud. MAAKOHTU SEISUKOHT
4. Viru Maakohus jättis
5. veebruari
6. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kaebuse sisust on mõistetav, et avaldaja vaidlustab nii
7. septembri
8. a täitemenetluse lõpetamise otsuse kui ka
9. oktoobri
10. a otsuse, millega täitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri menetluses oli täiteasi nr 066/2022/1148, mille algatamise aluseks on Rakvere notar Katre Pustaku
11. juunil 2007 tõestatud notariaalne dokument nr 4008 ja sissenõudja Luminor Bank AS-i (sissenõudja) täitmisavaldus. Nõude sisuks on võlgnikule kuuluva ja hüpoteegiga koormatud kinnisasja aadressil XXXXXXXX linn realiseerimine. Kinnisasi XXXXX müüdi täitemenetluse käigus sundenampakkumisel. Täitemenetlus nr 066/2022/1148 lõpetati seoses tagatise realiseerimisega avalikul enampakkumisel, nõude rahuldamise ja raha sissenõudjale ülekandmisega. Kohtutäitur tegi
12. septembril 2023 täitemenetluse lõpetamise otsuse. Sissenõudja nõude õiguspärasus või õigusvastasus ning laenulepingute ülesütlemise asjaolud ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Asjakohased ei ole ka viited teise kohtutäituri menetluses oleva täitemenetluse raames korraldatud enampakkumise tulemuste vaidlustamise kohta. Maakohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et täitemenetluse lõpetamine oli põhjendamatu.

§ 8

lg 1 sätestab, et kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Täitemenetluse lõpetamise alused sätestab

§ 48

. Käesoleval juhul on kohtutäitur lõpetanud täitemenetluse

§ 48

lg 1 p 3 alusel (nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisega kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel).

§ 45

kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb 4 arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Vastavalt

§ 46

lg 1 p-le 2 peatab kohtutäitur täitemenetluse muuhulgas kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada. TsMS § 378 lg 1 p 6 näeb ette ühe hagi tagamise abinõuna ette täitemenetluse peatamise, täitemenetluse jätkamise lubamise üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtulahendit või hagi tagamise määrust, mis kohustaks kohtutäiturit täitemenetluse või täitetoimingu peatama täitedokumendi täitmise ajal (enampakkumine toimus

1. juuli 2023 –
2. august 2023, enampakkumise akt koostati
3. augustil 2023 ning kinnistu omandas Viktoria Šikolenko), täitemenetluse lõpetamise ajal
4. septembril 2023 ega ka avaldaja kaebuse lahendamise ajal
5. oktoobril 2023, ei olnud. Kohtute Infosüsteemi andmetel on kohtumenetluses avaldaja ja Vladimir Litvinovi hagi Luminor Bank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 066/2022/731 ja 066/2022/1148 (tsiviilasi nr 2-23-10358). Hagi esitati kohtule
6. juulil 2023 ning hagiavaldusega koos esitati ka hagi tagamise taotlus, milles paluti peatada nimetatud täitemenetlused. Maakohus keeldus
7. septembril 2023 hagi menetlusse võtmisest ja jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas
8. novembri
9. a määrusega maakohtu
10. septembri
11. a määruse ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning hagi tagamise taotluse ja menetlusabitaotluse lahendamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on menetlusse võetud
12. jaanuaril 2024 ja hagi tagamise taotlus rahuldatud samal kuupäeval. Maakohus möönis, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus lõpetada

§ 48

p 4 alusel (vt RKTKo 3-2-1-60-11, p 15), mistõttu võib hagi menetlemise ajal täitemenetluse jätkumise korral hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest täitedokumendi sundtäitmine võib hagi rahuldamise hetkeks olla lõpuleviidud, nt hüpoteegiga koormatud kinnisasi juba müüdud (vt RKTKm 13.01.2016, 3-2-1-161-15). Olenemata eeltoodust puudus kohtutäituril alus jätta täitemenetlus lõpetamata olukorras, kus

§-s 45 ja §-s 46 sätestatud täitemenetluse peatamise alused täitedokumendi täitmise ja täitemenetluse lõpetamise ajal puudusid, nõue (hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimine) oli täidetud, kinnisasi täitemenetluse käigus müüdud, müügitulem jaotatud ning sissenõudjale üle kantud. MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja kaebus. Avaldaja palub jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme, jõudes valele lahendusele, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega avaldaja kaebus rahuldada ning tühistada nii kohtutäituri otsus kaebusele, kui ka täituri esialgne otsus. 5 Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme menetluse juhtimisel. Ühestki maakohtu dokumendist ei ole aru saada, kuidas maakohus plaanib asja lahendada, kas kirjalikus või suulises menetluses. Samuti ei ole maakohus arutanud pooltega, kas eelmenetluse eesmärk on täidetud ning kas selle võiks lõpetada. Maakohus ei ole võimaldanud kaebajal esitada seisukohta puudutatud isikute seisukohtadele. Viimane seisukoht saabus kohtusse
2. veebruaril
3. Maakohus tegi juba
4. veebruaril 2024, st kahe tööpäeva pärast määruse, millega jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Selliselt on maakohus võtnud avaldajalt võimaluse esitada puudutatud isikute seisukohtadele arvamus ning sellega oma õigusi kaitsta. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, andmata menetlusosalistele eelnevalt võimalust menetluskulude nimekirja esitamiseks. Avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas sai kohus üldse menetluskulude jaotuse üle otsustada, kui ei olnud määranud pooltele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Selline kohtupoolne tegevus jätab avaldajale mulje, et kohtul oli juba enne asja lahendamist otsus tehtud, mis ei ole menetlusõiguse normidega kooskõlas. Maakohus on rikkunud ka materiaalõiguse norme.

§ 45

kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldaja leiab, et täitemenetlusega jätkamine on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, olukorras kus ta on täiturit teavitanud, et ta on palunud kohtult sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ja täiteasjade peatamist hagi tagamise korras, kuid kohus ei ole veel avaldaja taotlusi lahendanud. Kuigi hagi tagamise taotlus on kiireloomuline, mis tuleks lahendada viivitamata, lahendas maakohus taotluse alles poolteist kuud peale taotluse esitamist. Selliselt on nii kohus kui ka kohtutäitur jätnud avaldaja ilma efektiivsest õiguskaitsest olukorras, kus kohus on ise välja toonud, et avaldaja hagi võeti siiski lõpuks menetlusse ning ka hagi tagamise taotlus rahuldati.

§ 45

sõnastusest tuleneb, et tegemist on kaalutlusõigusega normiga, mis tähendab, et täituril on õigus ja kohustus kaaluda kõiki asjaolusid ning alles kaalumise järgselt võtta vastu otsus. Ei täituri ega ka maakohtu põhjendustest ei nähtu, et täitur ega ka maakohus oleksid kaalunud

§-s 45 välja toodud asjaolusid. Selliselt on nii kohtutäitur kui ka maakohus oluliselt rikkunud materiaalõiguse normi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda. Kohus võis kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. Avaldaja ei taotlenud enda ära kuulamist. Seega on põhjendamatu avaldaja etteheide, et temale ei olnud aru saada asja lahendamise viis. Menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Seega pidi avaldaja esitama oma menetlusliku positsiooni juba
2. novembril 2023 esitatud kaebuses. Avaldajale anti võimalus ka oma kaebust täiendada ning avaldaja esitas
3. detsembril 2023 täiendava menetlusdokumendi. Ühestki õigusnormist ei tulene kohustust võimaldada avaldajal esitada seisukoht puudutatud isikute seisukohtadele, puudus igasugune vajadus nõuda puudutatud isikute seisukohtadele täiendavat seisukohta ning see ei oleks olnud kooskõlas menetlusökonoomiaga. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sissenõudja ei nõustu avaldaja etteheitega, mille kohaselt kohus ei arutanud pooltega, kas eelmenetluse eesmärk on täidetud ja kas selle võiks lõpetada. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et 6 tegemist on hagita menetlusega. Hagita menetluses on kohtul suurem roll menetluse juhtimisel ja korraldamisel. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et avaldajat esindas professionaalne esindaja, vandeadvokaat. Tegemist ei olnud ka õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega, mille puhul olnuks vajalik pikemat eelmenetlust läbi viia. Avaldaja ei ole mingil moel esile toonud, kuidas need väidetavad etteheited võisid asja lahendamist mõjutada või millistele väidetele või puudutatud isikute seisukohtadele avaldaja soovinuks vastu vaielda. Avaldaja ei saa määruskaebust sisustada teise menetlusosalise õiguste väidetavale rikkumisele tuginedes. Nii kohtutäituri kui ka sissenõudja menetlusdokumentidest on näha, et nad ei kasutanud n-ö välist lepingulist esindajat ning põhjendatud oli eeldada, et neil menetluskulusid ei teki. Menetlusosalised saanuksid esitada menetluskulude nimekirjad koos seisukohtadega.

§ 45kohaldamiseks ei olnud alust.

Nõue oli täidetud, kinnisasi täitemenetluse käigus müüdud, müügitulem jaotatud ning sissenõudjale üle kantud. Täitedokumendi täitmise ajal, täitemenetluse lõpetamise ajal ega avaldaja esitatud kaebuse lahendamise ajal ei olnud kohtulahendit või hagi tagamise määrust, mis kohustaks täitemenetluse või täitetoimingu peatama. Kohtutäituril puudus alus jätta täitemenetlus lõpetamata. Olukorras, kus täitemenetlus tuli seaduses sätestatud alusel lõpetada, ei ole kohane analüüs sellest, kas lõpetamise asemel võiks täitemenetluse peatada. Avaldaja väited, et maakohus ei lahendanud teises tsiviilasjas tema taotlusi piisavalt kiiresti, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Asjaolu, et avaldaja hagi ei võetud menetlusse ning hagi tagamise taotlus jäeti rahuldamata, ei ole kohtutäiturile ega sissenõudjale etteheidetav.

1. Kohtutäitur ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel.
3. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et kohtutäitur või maakohus, lahendades avaldaja kaebust kohtutäituri otsuse peale, oleks pidanud kaaluma täitemenetluse peatamist

§ 45

alusel.

§ 45

alusel saab täitemenetlust peatada või täitmist pikendada või ajatada üksnes kohus, mitte kohtutäitur. Avaldaja esitas maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kohtutäituri täitemenetluse lõpetamise otsuse peale esitatud kaebuse. Avaldaja palus kohtutäiturile ja maakohtule esitatud kaebuses tühistada täitemenetluse lõpetamise otsus ja jätkata täitemenetlust. Avaldaja ei esitanud maakohtule avaldust täitemenetluse peatamiseks

§-s 45 toodud asjaoludel.

1. Seoses määruskaebuse väidetega menetlusõiguse normide rikkumise kohta märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg-st 2 tulenevalt võis kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. 7 Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme sellega, kui ei teavitanud menetlusosalisi sellest, kas plaanib asja lahendada suulises või kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene kohtule hagita menetluses kohustust teavitada menetlusosalisi asja läbivaatamise viisist. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ka sellega, kui ei arutanud menetlusosalistega seda, kas eelmenetluse eesmärk on täidetud ning kas selle võiks lõpetada, ega sellega, kui ei andnud avaldajale võimalust puudutatud isikute seisukohtadele arvamuse esitamiseks. Eelmenetlus TsMS-i
2. ptk mõttes on omane üksnes hagimenetlusele. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene kohustust küsida avaldajalt arvamust puudutatud isikute seisukohtadele. Maakohus on selgitanud välja avaldaja seisukohad asjas oluliste asjaolude kohta. Kohtutäitur jäi avaldaja kaebusele esitatud vastuses
3. oktoobril 2023 tehtud otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäitur kordas vastuses oma otsuses toodud seisukohti, esitamata uusi asjaolusid ja tõendeid. Avaldajal on olnud võimalik juba kohtule esitatud kaebuses nende osas seisukohta avaldada. Ka sissenõudja seisukohas ei ole avaldaja kaebuse ja kohtutäituri vastusega võrreldes midagi uut, mis eeldanuks avaldaja seisukoha küsimist. Avaldaja ei ole ühegi määruskaebuses nimetatud väidetava menetlusõiguse normi rikkumise puhul selgitanud, kuidas see võis mõjutada asja lahendust. Avaldaja ei ole määruskaebuses esile toonud ühtegi faktilist asjaolu, seisukohta või tõendit, mis avaldajal maakohtu väidetavate rikkumiste tõttu esitamata jäi. Maakohus lahendas asja kirjalikus menetluses, seega maakohus oleks TsMS § 176 lg 2 kohaselt pidanud andma enne asjas lahendi tegemist menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Tegemist ei ole aga sellise rikkumisega, mis tingiks maakohtu lahendi tühistamise. Maakohus jättis põhjendatult kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Seega avaldaja menetluskulud maakohtus hüvitamisele ei kuulu.
4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 8