1-24-4567 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 12. september 2024, Tallinn, kirjalik menetlus 1-24-4567 (24730000112) Kohtunik Janika Kallin Vaid

§ 120lg 1 ja Kar

S § 214 lg 1 tunnustel. Avalduse kohaselt ähvardas Y X ja proovis väljapressimisega vabaneda oma võlgnevusest. 2. 19.06.2024 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate. Prokuratuur oli seisukohal, et alust kriminaalmenetluseks KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi ei ole. 3. 25.06.2024 registreeriti Riigiprokuratuuris X kaebus. Kaebaja taotles kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise tühistamist ning leidis, et kuriteokaebuses kirjeldatud asjaoludel tuleb Y suhtes alustada kriminaalmenetlust KarS § 120 lg 1 ning KarS § 214 lg 1 tunnustel. Riigiprokuratuuri määrus 4. Riigiprokuratuuri 8. juuli 2024 määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Riigiprokurör nõustus osaliselt abiprokuröri põhjendustega ning pidas vajalikuks lisada järgnevat. 4.1. Kaebaja esitatud materjalidest kajastab kõige objektiivsemalt olukorda salvestis. See võimaldab juba praeguses etapis hinnata, kas kuriteotunnustega tegu on aset leidnud või mitte. 4.2. Kui salvestist kuulata, siis on ilmne, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises sisalduvad viited tsiviilõiguslikule vaidlusele ei ole asjakohased. X ja Y vahelise 30.01.2023 kohtumise ning 12.04.2023 telefonivestluse salvestised kinnitavad, et avaldaja eesmärk ei olnud tsiviilõiguslike erimeelsuste lahendamine kriminaalmenetluse abiga. Otsustamaks, kas on põhjust alustada kriminaalmenetlust, tuleb hinnata, kas Y väljaütlemised sisaldavad endas:

1. a)X tapmise, talle tervisekahjustuse tekitamise või tema vara rikkumise ähvardust;
2. b)kas Xl on põhjust reaalselt karta 1 ähvarduse täideviimist;
3. c)kas Y väites „niipea kui tuleb kohtutäitur, niipea tuleb G“, sisaldub nii punktide
4. a)ja
5. b)kriteeriumitele vastav ähvardus kui ka varalise kasu üleandmise nõue. 4.3. Riigiprokurör nõustus teates toodud seisukohaga, et väidetava ähvardaja sõnu ei saa kontekstist välja rebida. 30.01.2023 toimunud kohtumise salvestisest kohaselt andis kohtumiseks ainest Y teade Xle, et mingi äriühingu omanikud, mille kliendid X on üle võtnud, olevat andnud sellest tuleneva nõude täpsustamata hulgale ukrainlastele, kes tahavad nüüd võlga tagasi. Vestlusest selgub, et võibolla rääkis neile ukrainlastele „sõbrake Jansa“ (kes muu vestluse valguses on ilmselt kuskil kinnipidamisasutuses, kuivõrd X viitab viimase väljasaamisele hea käitumise korral). Samuti nähtub, et kirjeldatud „teema“ olevat alanud juba aastaid tagasi, st enne koroonat, kuid enne Y selle asja vastu huvi ei tundnud, aga nüüd hakkas teda asi huvitama. Küsimusele, kas ähvardus on veenev, ei saa vastata seda lahus vaadates X enda väljendusest, milles ta avaldab Yle nõude olemasolu osas seda, et „noo see on sama hästi et sa ütled, et sul on Bideni vastu mingi nõue“ ehk X peab seda nõuet ebareaalseks. Peale seda, kui X nõude olemasolu võimalikkust ei tunnistanud, üritas Y tuua välja hüplikult ning tihtipeale seosetult muid ühiseid teemasid, mis neid Xga on aastate vältel sidunud (koorma(
6. te)kadumine, võltsarved, väidetav rahapesu, koroona, NATO osalus Ukrainas jne), reageerides igaühe meenutamise peale praalivalt ja viisil, millega Y üritas X veenda oma autoriteetses positsioonis selleks, et demonstreerida oma üleolekut vestluspartnerist. Seda kinnitab ka Y enda selgitus X küsimusele, miks siis nõude esitajad ei pöördu tema poole vaid Y poole: „Sest et mina tean sinu asjadest ja ma olen sinuga koostööd teinud ja selle pärast et “mine räägi ära“. See eelnev koostöö, millele Y viitab, seisnebki ilmselt eelnevas aastatepikkuses tutvuses ja ühises äri ajamises, millest Y on enese sõnade järgi teinud endale ülestähendusi X võimaliku ebakorrektse käitumise osas (salvestised jne) ja 30.01.2023 kohtumisel üritas siis Xle oma ülekaaluka teadmisega muljet avaldada. Kuulates salvestisi ja toetudes kogu kriminaalmenetluslikule kogemusele, nähtub riigiprokurörile, et Y ei pidanud ise tekitama seoses ukrainlaste nõudega Xle ei kehavigastusi ega ka teda tapma. Samuti ei ilmne, et Yl oleks olnud mingi tõsiseltvõetav võim selle üle, kas ukrainlased tulevad X järgi või mitte, sest tema enda sõnade kohaselt „need lasevad lihtsalt maha“. Tõesti, raske on aru saada, kas Y mõtles konkreetselt neid ukrainlaseid, kes olevat nõude mingitelt omanikelt üle võtnud või mingit teist gruppi inimesi, kes tal „olid“ pärast neid „Moskva“ tegelasi. Kogu jutust jääb mulje, et Y käitub teatud viisil oportunistlikult omaenda mõjuvõimu suuremana näidates, kui see tegelikult on. Esimene salvestatud kohtumine lõppeb osapoolte vahel puidu/metsatööstusega seotud vestlusega. Peale nimetatud kohtumist X politseisse ei pöördunud. 4.4. Teine kaebaja pool esitatud salvestis kajastab 12.04.2023 X ja Y vahel toimunud telefonivestlust. Kõne sisu vastab juba varasemale kohtumisele, kus esmalt tõi Y välja võimaliku võla/X poolt klientide varastamise täpsustamata omanikelt Ukrainas, seejärel jälle kadunud koormad, sõda Ukrainas ning X rahvuse küsimus. Tunniajase kõne kestel avaldas X korduvalt, et kõne tuleks lõpetada, enam pole mõtet rääkida, kuid sellele vaatamata jätkas X vestlust ja nõustus kõne lõpus Yle teada andma, millal ta saab kokku saada. Pärast telefonivestlust X politseisse ei pöördunud. 4.5. Kaebaja leiab, et ohu esinemine on tema jaoks veenev. Esiteks on viidatud isikule, kelle suhtes on väidetavalt juba vägivalda kasutatud (C) ning teiseks on viidatud Ukraina sõjaväe snaiprile. Kolmandaks, 2024. a aprillis helistati avaldajale varjatud telefoninumbritelt ning selgitati, et „kättemaks on rikaste lõbu“. Kuulates salvestist, avaldab Y tõepoolest 30.01.2023, et sõber Ct nuheldi ning seda „Jansale“ võlgu jäämise eest ning tuvastamata isikute poolt. Viidet sellele, et Y oleks teinud ettepaneku C nuhtlemiseks, oleks olnud ise võlausaldaja või oleks osalenud Cle „ketuka“ andmises, pole. Puutuvalt Ukraina sõjaväe snaiper Gsse, kerkib tema isik ette esmalt mitte võlanõudega ega ka Y poolt nõude täitmata jätmise sooviga, vaid seoses Y ja X vahel tekkinud konfliktiga teemal NATO panus Ukrainas. Riigiprokurör nõustub kaebajaga, et Y on oma väljaütlemistes russofoobne ning agressiivne, samuti X nime, perekonna ning töötajate suhtes ülekohtune ja vaenulik. Samas pole eluliselt usutav, et Ukraina snaiprid tuleksid Eesti Vabariigi territooriumile Y kihutusel X maha laskma. Kaebuse viited X pere ähvardava ohu kohta on kontekstist välja rebitud. Y ütles 30.01.2023, et „praegu oli konkreetne sõnum Wle samamoodi, et sul on nagu valida, et “kas sinu kõige kallim vara 2 jääb nagu alles või ei jää““. Seega annab Y edasi sõnumit, mis anti „Wle“. Lause „see polnud ka siis nali, seal on inimesed, kes tunnevad sinu laste ema või naist, ma ei tea, kas ta on sul naine või ei ole /.. pole minu asi rääkida ja ma ka eri räägi. Aga tundub, et sa oled mõjutatud sealt oma naisest /.. /“ viitab kontekstist nähtuvalt X seisukohtadele ja uskumustele seoses Ukrainas toimuva sõja, koroonapandeemia ja vaktsineerimisega ning viimase naise vaadetele. Y avaldab, et sattus suhtlema inimestega, kes tunnevad X naist ja midagi head sealt ei tulnud ja et see naine oskabki mõjutada inimesi ikka totaalselt hästi ning lisas, et see ei puuduta teda (st Ya). 30.01.2023 kohtumise lõpuks küsib reibas ja sõbralik naishääl peale X familiaarset tervitamist (kes on kaebaja poolt koostatud stenogrammis nimetatud Rks ning millest riigiprokurör järeldab, et tegemist oli kaebajale tuttava naisterahvaga), kuidas lastel läheb ja kas on lasteaias ikka. X vastab, et kaks on haiged ja naisterahvas ütleb, et „noo Y peab eeskuju võtma, ta ei saa ühegagi hakkama“. Eelnevast nähtub, et X ja Y on ka perekonniti omavahel tuttavad ja Y kommentaarid X naise osas pole ka omavahel eelnevalt peetud vestluse raames kuidagi kohatud või väljunud vestluspartnerite tavapärasest suhtlustasandist. Samuti ilmestab X ja Y vahelist suhtlustausta ka salvestiselt kostuv X meenutus, et „Siis me korduvalt rääkisime, et et kuradi õige oleks sellele, et siis kui me kirusime valitsust onju, et õige oleks sellele kajakesele, sellele riigikogule kuradi pomm alla panna. Noh, selliseid sõnu on olnud“. Seega pole ka kaebajale võõras praaliv suhtlusmaneer, milles on avaldanud soovi Eesti Vabariigi peaministrile ja valitsusele pomm all panna. Olenevalt kontekstist oleks ka säärast avaldust saanud peaministri tapmisähvardusena käsitleda. 4.6. Riigiprokurör märkis, et Y poolt kohtumisel ja telefonikõnes kasutatud sõnakasutus ja väljendusviis viitavad mõnel puhul sellele, et esineb võimalus tervisekahjustuse tekitamiseks, samuti võib viidet snaiper Gle käsitleda kui ähvardust X tappa. Arvesse tuleb aga võtta ka seda, kas ähvardus oli X jaoks veenev, sh kas esines alus karta ähvarduse täideviimist. Kuriteokaebusest tuleneb, et peale 12.04.2023 telefonikõnet katkes pooltevaheline suhtlus kuni 2024. aastani, mil aasta alguses Y helistas ning teatas, et X ettevõttel on võlg. 2024. aasta alguses ei pöördunud X endiselt politseisse. Põhjenduseks on kaebaja toonud järgnevad asjaolud: esines põhjendatud hirm, et peale kuriteokaebuse esitamist Y ähvardused realiseeruvad; mõne aja jooksul peale 27.04.2023 e-kirja otseselt ähvardusi teinud, samuti on laekunud Y poolt Xle võla tasumiseks osaliselt rahasummad. 4.7. X poolt ähvarduse tõsiseltvõetavusele räägib vastu väide, mille kohaselt üritas kaebaja politseisse kuriteokaebust esitamata jättes saavutada seda, et ähvardused ei realiseeruks, kuid samas saatis 27.04.2023 Yle e-kirja, milles teatas, et kui ähvardused/väljapressimine peaks jätkuma, saadetakse salvestised koos kuriteoteatega otse prokuratuuri. Kuriteokaebusest, mis esitati X poolt 2024 juunis, nähtub, et kaebaja seostab talle tuvastamata numbritelt tulnud kõnesid Yga, olgugi, et seda ei kinnita muu peale kaebaja arvamuse (kõnedes keegi ei rääkinud). Kuivõrd peale 12.04.2023 pole esitatud kaebaja poolt teavet ega materjale selle kohta, et just Y oleks kaebajat ähvardanud või üritanud jätkuvalt midagi välja pressida, tuleb ähvarduse tõsiseltvõetavust hinnata seisuga 2023. aasta kevad, mil X otsustas hoolimata tungivatest soovitusest mitte politseisse pöörduda (27.04.2023 e-kiri Yle). Seetõttu on raske nõustuda sellega, et X kartis 2023. aastal ähvarduse täideviimist. Keskmisele kõrvaltvaatajale näib eluliselt usutavam see, et kui kedagi ähvardatakse Ukraina julgeolekuteenistuse SBU taustaga inimestega, kes juttu ei mõista ja „lasevad kohe maha“, pöördub isik juhul, kui ähvardus on tema jaoks veenev, politseisse. Tõsi, võib esineda olukordi, mil ähvardatav on ähvarduse esitaja mõju all viisil, et õiguskaitseasutuste poole pöördumine on takistatud (nt on ähvardatav ähvarduse esitajast perekondlikus, majanduslikus või muus sõltuvuses), kuid käesoleval hetkel kaebaja poolt toodud argumentidest säärast seisundit ei nähtu. 4.8. Kuigi Y väljendused ning sõnakasutus nii 30.01.2023 kohtumisel kui ka 12.04.2023 telefonikõnes võisid viidata nii tervisekahjustuse tekitamisele kui ka tapmisele, ei olnud esitatud materjalidest nähtuvalt X suhtes tervisekahjustuse tekitamise võimalus veenev ning tapmisega ähvardamise/väljapressimise puhul pole nimetatud stsenaariumi (Ukraina snaiper G) aset leidmine eluliselt usutav. Viimane väidetav ähvardus leidis aset 2023. aasta aprillis, peale mida ei pidanud X vajalikuks politseisse pöörduda. Peaks Y poolt 2023. aasta sündmustele vastav sarnane muster jätkuma, tuleb kaebajal (juhul, kui ta võimalikke jätkuvaid ähvardusi veenvaks peab) koheselt pöörduda 3 õiguskaitseorganite poole. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine on hetkel menetlejale esitatud teabe ja materjalide alusel seaduslik ja põhjendatud. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele 5. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses palutakse tühistada prokuratuuri otsustused ja alustada kuriteokaebuses kirjeldatud asjaoludel

§ 120lg 1 ja Kar

S § 214 lg 1 tunnustel. 5.

1. Kaebuse esitaja leiab, et kuivõrd kuriteokahtlus on reaalselt olemas, ei ole tegemist pelgalt teoreetilise oletusega, millel puudub igasugune põhistus. Kriminaalmenetluse algatamine kuriteokaebuses märgitud alustel on õigustatud juba tulenevalt legaliteediprintsiibist. 5.
2. Riigiprokuratuur on määruses osundanud, et X ei pöördunud peale 30.01.2023 toimund kohtumist ega 12.04.2023 telefonikõne politseisse. Seadus kuriteoteate esitamiseks tähtaega ette ei näe. Seega on Riigiprokuratuuri viide asjakohatu ning prokuratuur on omistanud liiga suure tähenduse kuriteokaebuse esitamise ajale. Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et kuriteoteate esitamine mõnda aega hiljem viitab hirmu puudumisele. Vastupidi, see näitab, et X võttis ähvardust tõsiselt ning kaalus oma edasised tegevused hoolikalt läbi. Seetõttu palub kaebaja jätta tähelepanuta Riigiprokuratuuri viited selle kohta nagu pidanuks kaebuse esitaja esitama kuriteoteate varem või nagu tähendaks see seda, et kaebuse esitaja ei võtnud tema suhtes tehtud ähvardust tõsiselt. 5.
3. Mis puudutab ähvardamist, siis möönis Riigiprokuratuur, et Y poolt kasutatud sõnakasutus ja väljendusviis viitavad ähvardusele, kuid samas asuti seisukohale, et ähvardus ei olnud veenev. Avaldaja on aga kuriteokaebuses põhistanud oma hirmutunnet asjaoluga, et Y on kasutanud vägivalda ka kolmandate isikute suhtes. Lisaks on Y viidanud korduvalt oma sõbrale Gle, kes on Ukraina sõjaväes tegutsev snaiper. Xl ei ole põhjust arvata, et tegemist oleks tühja ähvardusega, vaid ohu esinemine on tema jaoks veenev. Nii viidati juba isikule, kelle suhtes on väidetavalt vägivalda kasutatud (C) ning ka Ukraina sõjaväe snaiprile. Lisaks helistati
4. a aprillis avaldajale varjatud telefoninumbritelt ning selgitati, et „kättemaks on rikaste lõbu“. Ähvardaja ei pea seejuures ähvardust selgesõnaliselt välja ütlema. Oluline on, et ähvardaja sõnakasutus või väljendusviis ning muud asjaolud (nt tema varasem käitumine) kogumis annaksid aluse koosseispärase kahju tekitamist eeldada (RKKK 1-19-1849/43, p 25). 5.
5. Käesoleval juhul on Y öelnud avaldajale selgelt, et niipea kui tuleb kohtutäitur, tuleb G. Nimetatud ähvardus sarnaneb oma sõnastuselt oluliselt kriminaalasjas nr 3-1-1-167-03 esitatud sõnakasutusele, mille Riigikohus luges ähvarduseks. Ka viide kolmandale isikule (C) ning temaga toimunule annab alust arvata, et ähvardaja käitumine kogumis annab aluse koosseisupärase kahju tekitamist eeldada. 5.
6. Asjakohatu on Riigiprokuratuuri väide nagu ei oleks eluliselt usutav, et Ukraina snaiper tuleks Y kihutusel Eestisse X maha laskma. Riigiprokurörile ei ole teada Y suhe Gga, G kodakondsus ning tema võimalus reisida Eesti ja Ukraina vahet. Seega puudus Riigiprokuratuuril alus sellise järelduse tegemiseks ning selleks, et ähvarduses kirjeldatud stsenaariumi aset leidmine poleks eluliselt usutav. 5.
7. Viidet kõige kallima vara alles jäämisele ei saa antud kontekstis tähelepanuta jätta isegi siis, kui see oli mõeldud edastamiseks Wle, sest näitab ära, milliste isikutega tegemist on, millised on nende kavatsused ning tegutsemisviis. See näitab hoopis, et selliseid ähvardusi on kasutatud ka kolmandate isikute suhtes, ähvardusel on sisu ning seda on alust karta. Seega on avaldaja põhistanud veenvalt, millistel asjaoludel tugineb tema tõsiseltvõetav hirm ning milles seisneb reaalne ähvarduse tegu. Seega tuleb alustada Y suhtes kriminaalmenetlust KarS § 120 lg 1 tunnustel. 5.
8. Seoses väljapressimisega on Riigiprokuratuur üksnes märkinud, et kaebuses kirjeldatud stsenaariumi aset leidmine ei ole eluliselt usutav. Muus osas ei ole Riigiprokuratuur väljapressimise koosseisu esinemist analüüsinud. Kaebustes on selgitatud, miks väljapressimise koosseis on täidetud ning menetlusökonoomia huvides ei pea kaebaja vajalikuks seda korrata. Kaebustes on veenvalt põhistanud, et Y on pannud toime väljapressimise teo, mistõttu tuleb alustada

§ 214lg 2 p 3 tunnustel.

4 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus asub seisukohale, et kaebuses välja toodud asjaoludel puudub alus eelnevate menetlejate otsustuste tühistamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks.
2. Ringkonnakohus leiab eelnevate menetlejatega nõustudes, et kriminaalmenetluse alustamiseks alust pole. Riigiprokuröri asjakohaste seisukohtade üle kordamine vajalik ei ole. Omalt poolt lisab kohus järgmist.
3. Riigiprokurör möönis määruses, et iseenesest võiks teatud juhul lugeda Y sõnakasutusest välja viiteid võimaliku tervisekahjustuse tekitamise või isegi tapmisega ähvardamise kohta. Siiski jõudis riigiprokurör kuriteokaebuse lisana esitatud tõendite pinnalt põhjendatult järeldusele, et Xl puudus küllaldane alus karta ähvarduse täideviimist ehk ähvardus ei olnud veenev. Ringkonnakohus nõustub sellise riigiprokuröri järeldusega kõnesalvestiste kuulamise ja kõnede stenogrammidega tutvumise järgselt. Esimesest kõnesalvestisest kuulduvalt (30.01.2023) toimub kohtumine X ja Y vahel pigem rahumeelse suhtluse vormis. Y küll küsib Xlt väidetava nõude kohta seoses viimase poolt mingi firma väidetava varastamisega/klientide ülevõtmisega. X tunneb selle peale huvi, mis sellega seoses nõue ka olla võiks. X iseenesest ei usu, et tema vastu oleks alust nõudeks, kuid möönab, et tegi tõesti hea diili. Y selgitab, et nõue on üle antud inimestele, kes nalja ei mõista. Y viitab sellele, et sellises olukorras on eelnevalt inimestele (C) peksa antud või seatud ultimaatume (Veiks). Y ei viita kordagi sellele, et tema oleks varasemalt sellise käitumisega kuidagi seotud olnud, seda soosiks ja plaaniks seda X suhtes kasutada. Y edastab eelkõige infot selle kohta, kuidas antud seltskond võib käituda ja hoiatab X, milleks need inimesed võimelised on, kui et ähvardab. Kusjuures X tundub teadvat, millest jutt käib (ehk et see ei ole päris tühja koha pealt), ei eitagi mingite äriliste kokkulepete olemasolu ja möönab, et see toimus tema jaoks väga headel tingimustel. Sellises olukorras ei saa päriselt välistada vastaspoolel tegelike nõuete olemasolu, mille sisu ei ole aga teada. Kaebuse esitaja üritab küll näidata Ya ja isikuid, kelle nimel viimane arvatavalt tegutses n.ö kahtlaste tegelastena, millele viitab kaebaja hinnangul ka nende üldine tegutsemise stiil (nt W puhul), kuid kaebaja jätab tähelepanuta, et X on ise aastaid Yga ärilistes suhetes olnud ning vestluse sisust nähtuvalt puutunud ilmselt ka ise Y poolt viidatud isikutega kokku (sest tundub teadvat, kellest ühel või teisel juhul jutt käib). Seni ei ole nende tegutsemise stiil teda takistanud nendega äri ajamast ja suhtlemast.
4. Tõsi, 12.04.2023 kõnesalvestisest kuuldub juba algusest peale Y järsku ja üleolevat suhtlusmaneeri, kus ta kinnitab koheselt, et esindab nõude ülevõtjaid ja nõuab Xlt võla tasumist. Y viitab vestluses m.h tõepoolest ka Gle, kes võib tulla, kui kohtutäitur tema juurde tuleb. Samas väidab Y aga ka seda, et nende varasema ühise äri puhul lasi ilmselt just X tema mingite koormatega üle, kuna ei esitanud talle dokumente koormate kohale toimetamise kohta, kuid tema pidi need koormad kinni maksma. Selles olukorras tuleb taas tõdeda, et isikute omavahelisi ärilisi suhteid ja nõudeid teineteise suhtes ilmestavad rohkemad asjaolud, kui need tõendid, mis on kaebuse esitaja poolt esitatud (laenulepingud, ülekanded). Seega ei ole isikute omavaheliste lepinguliste suhete/kokkulepete valguses võimalik aru saada, millised konkreetsed nõuded neil teineteise suhtes tegelikult ikkagi on. Kuivõrd Y süüdistustes X suunas kõlab (eelkõige 30.01.2023 vestlus) süüdistusi fiktiivsete arvete, offshore firmade ja rahapesu kohta, aga samuti viiteid erinevatele suusõnalistele kokkulepetele erinevate inimestega, mille sisu ei ole teada, ei ole täpselt hoomatav ka see, kas kellelgi võis ka tegelikult esineda seaduslik nõue X vastu ning kas Xl üldse esines tegelik nõue Y vastu. X poolt laenu andmine Yle ja sellest tulenev võimalik nõudeõigus jäävad aastasse
5. a. Y on vestluses kinnitanud skeemi, kus ta tagastas hunnikutes sularaha Xle. X seda väidet vestluses isegi otsesõnu ei eita, kuid soovib päras seda koheselt vestluse lõpetada. Vestlus siiski jätkub. Y kinnitab seejärel Xle, et ta on kõik oma võlad Xle tagastanud ja tal on selle kohta ka videod, kuidas need talle tagasi viidi. Vestlustes X raha tagastamist küll eitab, kuid tähelepanuta ei saa jätta tema teadmist kõne salvestamisest, mistõttu ta ei saanud enda tegutsemise kohta midagi avaldada. Küll aga on selge see, et sõltumata täpselt tuvastamata 5 kokkulepetest ärilistes suhetes, ei tohi keegi kedagi ähvardada (ega välja pressida) ja kui on alus karta ähvarduse täideviimist, tuleb sellele kriminaalmenetluse alustamisega reageerida. Käesolevalt on riigiprokurör vestlustest lugenud välja viiteid (Y välja ütlemistes) võimaliku tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamise kohta. Riigiprokurör ei pidanud aga sellist ohtu veenvaks, s.o et Xl oleks alust karta ähvarduste täideviimist Y või kolmandate isikute poolt.
6. Nõustuda tuleb riigiprokuröriga, et Y käitumise pinnalt tervikuna ei saanud ähvardus X jaoks olla veenev. Puudub igasugune alus arvamuseks, et viited väidetavale C peksmisele kellegi poolt annaks alust seisukohaks, et ka X võidakse peksta nt Y poolt. Esiteks ei ole üldse teada, kas C nimelist isikut on kõnealuste isikute poolt kunagi pekstud, et selles oleks osalenud mingilgi moel ka Y ja seega esineks Xl alus karta sellist käitumist ka tema suhtes. Nõustuda tuleb riigiprokuröriga ka selles, et viited snaiper Gle on samuti üldsõnalised. Ei ole teada, kas selline inimene üldse eksisteerib (sellenimeline snaiper), on väidetavate nõude ülevõtjatega n.ö pundis, on varsemalt midagi sellist teinud ja võiks seda ka X suhtes Ylt saadud korralduse alusel teha. Kindlasti ei saa vestlustest järeldada, et Y oleks n.n Gga otsesõnu seotud ja võiks kuidagi tema käitumist Xga seoses mõjutada. Lisaks, nagu juba eelnevalt välja toodud, ei ole teada X väidetava nõudeõiguse täpne sisu Y suhtes.
7. Ringkonnakohtu hinnangul omab konkreetsete kuriteokoosseisude olemuse valguses tähtsust ka kuriteokaebuse esitamise ajaline faktor. Kuigi iseenesest tuleb nõustuda kaebajaga selles, et kaebuse esitajale ei saa ette heita kuriteokaebuse esitamise aega, s.o et seda ei esitatud vahetult pärast väidetavaid ähvardusi, vaid alles rohkem kui aasta hiljem. Seadus tõepoolest ei näe ette kuriteoteate/kaebuse esitamise tähtaega. Seega kaebuse esitamise aeg ei tähenda seda, et hiljem esitatud kaebus annaks aluse kriminaalmenetluse alustamata jätmiseks. Käesoleval juhul pole seda ka sel põhjusel alustamata jäetud, vaid seetõttu, et esineb kriminaalmenetlust välistav asjaolu. Siiski ei saa tähelepanuta jätta, et X väite usutavus, et tal oli alus karta ähvarduse täideviimist ja selline oht oli tema jaoks veenev, ajas vähenes. Kui isik tunneb vahetult pärast ähvardusi hirmu ning tõesti kardab oma elu ja tervise pärast, on loogiline, et ta pöördub koheselt õiguskaitseorganite poole. Fakt on, et käesolevalt seda ei tehtud. Seejuures ei ole veenev, et X kaalus kuriteokaebuse esitamist pikalt, et õigesti tegutseda ja kartis, et just kaebuse esitamine võib ähvarduse realiseerida. Riigiprokurör viitas õigesti juba
8. a aprillis X poolt Yle saadetud e-kirjale, kus X tõi välja, et tal on koostatud kuriteokaebuse projekt koos kõnesalvestistega, mida ta hetkel ei esita, kuid vajadusel edastab prokuratuuri. See asjaolu kummutab kaebaja sellised väited kuriteokaebuse esitamisega viivitamise põhjuste kohta.
9. Ringkonnakohus märgib ka, et järgmise rohkem kui aasta jooksul pole tuvastatav midagi sellist, mis oleks pidanud
10. a jaanuaris ja aprillis tehtud Y ähvardusi reaalsemaks muutma ja isiku hirmutunnet ses osas veelgi suurendama. Vastupidi, kaebaja kinnitab, et pärast 27.04.
11. a X poolt saadetud e-kirja pole Y otseseid ähvardusi rohkem teinud. Veelgi enam, ta on asunud oma rahalisi kohustusi X ees täitma. Seega ei ole Y oma emotsionaalseid väljaütlemisi kuidagi realiseerima asunud. Vastupidi, nagu ta viimases vestluses 12.04.
12. a lubas, on tõmmanud oma emotsiooni maha, pole rohkem ähvardanud ja on tasunud rahalisi kohutusi X ees. Kaebuse kohaselt muutus ähvardus uuesti reaalseks
13. a alguses, kui Y Xga viimase äriühingu võlgnevuse tõttu ühendust võttis ja eriti
14. a aprillis, kui tuvastamata telefoninumbrilt tehti vaikivaid kõnesid ja ka kõnesid, kus viidati kättemaksule. Need kaebuse väited ei ole hetkel piisavad, et neid Y varasemate väidetavate ähvarduste ja väljapressimisega seostada. Esiteks puuduvad igasugused tõendid kõnede kohta
15. a aprillis. Isegi, kui selliseid kõnesid tehti, ei ole otseseid viiteid sellele, et neid oleks teinud vältimatult Y. Samuti ei ole kaebaja ise otsesõnu väitud, et kättemaksuga ähvardas just Y, see on tema arvamus, et see võis olla Y. Kui vestlustes Y poolt väidetu X käitumise kohta äritegevuse raames on tõsi, võibolla veelgi inimesi, kes pole X tegutsemisega rahul ja soovivad teda sellest teavitada. Igatahes ei ole käesoleval juhul võimalik tuvastada mingeid selliseid uusi asjaolusid, mis Y väidetavad varasemad 6 ähvardused X suhtes reaalseks muudaks ja veenaks ohus, s.t et tal oleks alust karta ähvarduste täideviimist. Seetõttu jäeti kriminaalmenetlus õigesti alustamata ja puudub alus sellise menetlusotsuse muutmiseks.
16. Seoses väljapressimise kuriteokoosseisuga on eelnevad menetlejad ses osas oma põhjendused esitanud (isegi, kui riigiprokuröri põhjendus oli napp). Ringkonnakohus on eelnevalt samuti põhjendanud väljapressimisega seotud asjaolusid. Kuivõrd sellekohased vastuväited kaebuses sootuks puuduvad, ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel täiendavalt peatuda.
17. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
18. juuli
19. a määruse muutmata ja ringkonnakohtule esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7