ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 ja § 111 lg 1 alusel rahuldamata, sest kaebuse eduväljavaated on äärmiselt kasinad, ning andis kaebajale 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 5 päeva määruse jõustumisest arvates. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.03.2024 määrusega X määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 06.03.2024 määruse muutmata. 3. Tallinna Halduskohus tagastas 28.03.2024 määrusega X kaebuse
Halduskohtu 06.03.2024 määrus jõustus 19.03.2024 ning 3-24-333 kaebajal tuli seega riigilõiv tasuda hiljemalt 25.03.
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 4), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab piisaval määral
§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
6. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks ei ole alust. Vaidluse all ei ole, et X menetlusabi taotlus on jäetud Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2024 määrusega rahuldamata ning kaebaja ei ole halduskohtu 06.03.2024 määruses ettenähtud tähtajaks tasunud seaduse kohaselt nõutavat riigilõivu ega taotlenud ka puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. Kuna olukorras, kus kaebajat ei ole riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud, eeldab kaebusega kohtusse pöördumine riigilõivu tasumist, siis on halduskohus kaebuse
7.
lg-st 1 tulenev riigilõivu tasumise kohustus ei riku PS § 15 lg-s 1 sätestatud põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Riigilõivu tasumise kohustus on sätestatud seadusega ning selle üheks eesmärgiks on tagada menetlusökonoomia, s.o vältida kergekäelistelt esitatud, põhjendamatute, pahatahtlike jms kaebuste menetlemist, mis võiks tuua kaasa kohtusüsteemi suutmatuse pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul. Riigilõivu tasumise nõude üks legitiimseid eesmärke on seegi, et ka menetlusosaline võtaks mõningal määral osa kohtumenetluse kulude kandmisest (nt Riigikohtu 12.04.2016 otsus nr 3-3-1-35-15, p-d 30–33 ja 35; 12.04.2011 otsus nr 3-2-1-62-10, p-d 38, 45). Euroopa Inimõiguste Kohus leidis 29.05.2012 otsuses nr 16563/08, 40841/08, 8192/10 ja 18656/10 (Julin vs. Eesti), et ka maksejõuetu inimese riigilõivust vabastamata jätmine ei riku kohtusse pöördumise õigust, kui kohus on kaebuse perspektiivitust kohaselt põhjendanud (vt p 166). Siinsel juhul on nii halduskohus kui ka ringkonnakohus vastavalt 06.03.2024 ja 19.03.2024 määrustes menetlusabi taotlust lahendades hinnanud kaebuse perspektiivi väheseks, kuivõrd lisateki väljastamise välistas Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.49. Määruskaebuses esitatud seisukoht, et Tallinna Vangla ei saanud jätta kaebaja taotlust rahuldamata, vaid see oli võimalik üksnes kas tagastada või siis rahuldada, on ilmselgelt ekslik (vt vangistusseaduse § 11 lg 1, haldusmenetluse seaduse § 43 lg 4). 8. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.