KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Otsuse tegemise aeg ja koht 03.05.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2854 Haldusasi X kaebus Saue vallalt varalise

) § 7 lõikest 1 tulenevalt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida. Vastavalt

§ 7

lõikele 2 võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Koolieelse lasteasutuse seaduse (edaspidi KELS) § 10 lõige 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lõikest 1 tulenevalt on vallavalitsusel kohustus tagada lapsele lasteaiakoht juhul, kui lapsevanem on selleks soovi avaldanud. Kui lapsevanem ei ole veel lasteaiakohta taotlenud või on esitanud taotluse lasteaiakoha saamiseks mõne aja pärast, ei ole vallavalitsusel kohustust juba varem lapsele lasteaiakohta pakkuda. Seega ei saa lapsele 1,5 aastasena lasteaiakoha pakkumata jätmise näol olla tegemist vallavalitsuse õigusvastase tegevusetusega

mõttes ja selle tulemusena tekkinud väidetav kahju hüvitamisele ei kuulu. Lisaks oli väidetava kahju tekkimine kaebaja poolt välditav lapsele soovitud ajaks lasteaiakoha taotlemisega, kuid kaebaja ei ole mingilgi viisil Saue vallale teada andnud, et ei soovi eralapsehoiu teenust kasutada ning soovib lapsele kohta munitsipaallasteaias juba enne lasteaiakoha taotlusele märgitud aega. Kuni kaebaja poolt rahalise nõude esitamiseni puudus vastustajal info, et väidetavalt soovis kaebaja oma lapsele munitsipaallasteaias kohta varem, kui ARNO süsteemis esitatud taotlusel märgitud. Saue Vallavalitsuse 28.02.2018 määruse nr 3 „Saue valla koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise aeg“ (edaspidi määrus nr. 3) § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt on lapse lasteaeda vastu võtmise üheks tingimuseks see, et laps on pooleteise- kuni seitsmeaastane ning vastavalt punktile 4 on lapse lasteaeda vastuvõtmise eelduseks ka see, et tema vanemad avaldavad selleks soovi. Nimetatud säte on kooskõlas KELS § 10 lõikega 1. Eeltoodust tulenevalt on selge, et pooleteiseaastasel lapsel on õigus lasteaiakohale ning lapsele munitsipaallasteaias koha taotlemiseks tuleb vallavalitsust oma soovist teavitada. 4 Tehniline võimalus sõimekoha soov ja sõimerühmas alustamise soovitud aeg ARNO süsteemis esitataval taotlusel spetsiaalsetes lahtrites ära märkida valmis 22.07.2021, ligikaudu aasta enne seda, kui laps hakkas eralapsehoius käima. Taotlusel lahtris „Soovin sõimekohta“ saab teha valiku „Jah“ või „Ei“ ning valiku „Jah“ korral märkida soovitud koha kasutamise algusaja. Enne 22.07.2021 oli ARNO süsteemis võimalik sõimekoha soov märkida lisainfo lahtrisse. Seega, kuigi kaebaja esitas lasteaiakoha taotluse xx xx xxxx, kui laps oli kuue päeva vanune, oli ka sel ajal võimalik lapsele sõimeealisena lasteaiakoha saamise soov taotlusel ära märkida. Kui kaebaja oleks oma lapsele juba sõimeealisena munitsipaallasteaias kohta soovinud, oleks ta juhul, kui talle ARNO süsteemis taotluse esitamisel midagi arusaamatuks jäi, saanud selles küsimuses lasteaia või vallavalitsuse poole pöörduda. Vastustaja on käsitanud pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele munitsipaallasteaias koha saamiseks esitatud avaldustena ka vastavasisulisi vallavalitsusele saadetud pöördumisi, kuid kaebaja ei ole selles osas vallavalitsusega üldse ühendust võtnud, isegi üksnes selgituste saamiseks mitte. Kaebaja ei ole oma lapsele sõimeealisena lasteaiakohta taotlenud, ei alates sellest hetkest, kui ta sai pooleteiseaastaseks ega ka alates hetkest, kui ta alustas eralapsehoius käimist. Pärast lasteaiakoha taotluse esitamist saab lapsevanem ARNO süsteemis igal ajal ka taotlust muuta, ilma et sellest muutuks lapse koht lasteaia järjekorras. Ükski õigusakt ei kohusta lapsevanemaid esitama lasteaiakoha taotlusi vahetult pärast lapse sündimist, vaid seda tuleks teha enne soovitud koha kasutamise algusaega mõistliku aja jooksul, milleks peetakse üldjuhul paari kuud. Asjaolu, et kaebaja esitas 13.04.2022 lapse pooleteiseaastaseks saamisel Saue Vallavalitsusele taotluse lapse eest koduse lapse toetuse saamiseks, mitte ei küsinud lapsele lasteaiakohta, näitab, et kaebaja ei soovinud veel oma lapsele kohta munitsipaallasteaias. Kuigi kaebaja on kaebuses tagantjärele väitnud, et soovis lapsele pooleteiseaastasena lasteaiakohta, see teda ilmselgelt tol ajal ei huvitanud, sest ARNO süsteemi sisenedes oli näha, et sõimekoha soovi saab taotlusele kirja panna, kuid ta ei teinud seda. Kuna kaebaja oma lapsele pooleteiseaastaseks saamise ajaks või 2022/23 õppeaasta alguseks lasteaiakohta ei taotlenud, ei esitanud vastustaja talle vastavaks ajaks ka ühtegi lasteaiakoha pakkumist. Kui kaebaja oleks oma lapsele sõimekohta taotlenud ja talle oleks pakutud kohta lasteaias, mis on asukoha poolest ebasobiv, oleks ta saanud ARNO süsteemis pakkumisest vastava põhjendusega keelduda ja Saue vald oleks saanud tegeleda perele sobivama lahenduse leidmisega. Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja oleks munitsipaallasteaia koha soovist vastustajale teada andnud, kuid vald lasteaiakohta ei taganud. Seda, mis oleks juhtunud, kui kaebaja oleks oma soovist valda teavitanud, ei ole õige hinnata kunagiste vabade täitmata lasteaiakohtade arvu järgi, sest kohalikel omavalitsustel ei ole kohustust hoida nii-öelda igaks juhuks varuks täitmata lasteaiakohti ja neid sõltumata taotluse esitamisest kõigile pooleteiseaastaseks saavatele lastele pakkuda ning see ei oleks mõistlik ei majanduslikult ega ka arvestades üldteada õpetajate puuduse probleemi. Kui kaebaja oleks pöördunud vastustaja poole sooviga saada oma sõimeealisele lapsele koht munitsipaallasteaias, oleks vastustaja isegi juhul, kui kaebaja eelistatud lasteaias poleks veel kohta pakkuda olnud, saanud probleemile koos kaebajaga lahendusi otsida, näiteks pakkuda lapsele ajutiselt kohta mõnes teises kaebajale sobivas lasteaias.

§-s 13 toodud vastutuse piiramise aluste esinemise hindamisel tuleb eelkõige arvesse võtta kaebaja enda tegevusetust: ta ei andnud mingilgi viisil märku, et oleks oma lapsele sõimeealisena munitsipaallasteaias kohta soovinud. KELS § 27 lõike 3 kohaselt toimub lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmine valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla- või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt, kusjuures vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. KELS § 27 lõike 4 alusel kehtestab valla- või linnavolikogu vanemate poolt kaetava osa määra, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest. Saue Vallavolikogu 21.12.2017 määruse nr 32 “Saue valla koolieelsetes 5 munitsipaallasteasutustes vanemate poolt kaetava osa määr ja selle tasumise kord” (edaspidi määrus nr 32) § 2 sätestab, et osalustasu suurus on ühe lapse kohta summa, mis moodustab 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast kuus.

1. aastal oli munitsipaallasteaia kohatasu Saue valla lasteaedades 130, 80 eurot ja 2023 aastal 145 eurot (20% palga alammäärast). Määruse nr 32 § 4 lõikes 1 on sätestatud osalustasu soodustused, mille kohaldamise üheks tingimuseks on see, et laps on saanud jooksva õppeaasta
2. septembriks (kaasa arvatud) kolmeaastaseks, seega poleks need 2022/23 õppeaastal lapsele munitsipaallasteaias käies kohaldunud ja ei kohaldu veel ka 2023/24 õppeaastal. Seega võimaldas eralapsehoiu teenuse osaajaga kasutamine kaebajal maksta oma lapse eest madalamat kohatasu, kui ta oleks samal perioodil pidanud maksma munitsipaallasteaias, kus kohatasu arvestus on kuupõhine ja ei sõltu sellest, mitmel päeval nädalas laps reaalselt teenust kasutab. Eelnimetatud soodustuste eesmärgiks on aidata kaasa kolme- kuni seitsmeaastaste koolieelikute osalemisele alushariduse omandamisel ja seeläbi tagada nende parem kooliks valmisolek. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõike 2 kohaselt tekib koolikohustus lapsel, kes on saanud enne käimasoleva aasta
3. oktoobrit seitsmeaastaseks. Seega Eesti haridussüsteemis alustavad hiljemalt
4. septembri seisuga 7-aastased lapsed samal õppeaastal kooliteed ja Saue valla lasteaedade osalustasu soodustused kohalduvad koolieelikutena käsitatavale vanusegrupile munitsipaallasteaias neljal õppeaastal enne koolikohustuse tekkimist. Ka Eesti haridusvaldkonna arengukavas aastateks 2021-2035 on alushariduse puhul tähtsustatud eelkõige kolmeaastaste kuni kooliealiste laste osalust alushariduses. Haridusvaldkonna arengukava lähtub muuhulgas Euroopa Liidu Nõukogu soovitusest kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiusüsteemide kohta , mille artikli 21 kohaselt on Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonna strateegilises raamistikus seatud eesmärgiks pakkuda alusharidust 95 protsendile lastest alates neljandast eluaastast kuni algkooli minekuni. Kõikide Saue valla laste vanematel, sh sõimeealiste laste vanematel, on võimalik nii munitsipaallasteaias kui ka eralasteaias või eralapsehoius koha kasutamisel vajadusel taotleda leibkonna sissetulekust sõltuvalt makstavat lasteasutuse toetust, mille tingimused on sätestatud Saue Vallavolikogu 26.11.2020 määruse nr 35 „Sotsiaaltoetuste kord“ §-s
5. Nimetatud toetust makstakse laste eest peredele, kelle sissetulek leibkonna liikme kohta jääb alla 600 euro ning toetust makstakse lasteasutuse toidu ning kohatasu vanema poolt tasumisele kuuluva osa katmiseks. Seega ei tohiks ükski Saue valla laps olenemata vanusest vanemate madalama sissetuleku tõttu teenuseta jääda ning Saue vallale ei saa ette heita, et mõnda toetust või soodustust võimaldatakse vajaduspõhiselt ja mõnda teatud sihtgrupile (koolieelikutele), sest taolisel toimimisel on legitiimne eesmärk. Tegemist ei ole põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega. Seega on Saue valla lasteaedades vanemate poolt makstava osalustasu määra lapse vanuse alusel eristamine õiguspärane ja kooskõlas KELS § 27 lõikega
6. Vastavalt

§ 8

lõikele 1 tuleb varalise kahju hüvitamisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

§ 7

lõige 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks

-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 127 lõike 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 1 on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb võrrelda väidetava kahju tekkimise perioodil reaalselt esinenud olukorda ja kulusid olukorraga, kus laps oleks käinud munitsipaallasteaias. Tänu osaajaga lapsehoiuteenuse valimisele on kaebaja kohatasudelt kokku hoidnud ja eeltoodud sätete kohaselt tuleb säästetud summa kahjusummast 6 maha arvestada. Kaebajale ei ole lapsehoiuteenuse kasutamise tõttu kahju tekkinud, sest ta on lapsehoiu kohatasudelt võrreldes munitsipaallasteaia kohatasudega säästnud ja säästetud summa katab väidetava kahju summa. Kahjuna nõuab kaebaja muuhulgas eralapsehoius lapse toidule kulunud vahe hüvitamist võrreldes sellega, mis kaebajal oleks tulnud tasuda, kui tema laps oleks käinud munitsipaallasteaias. Asjaolu, kas sellises olukorras on tegemist kahjuga või mitte, on väga keeruline hinnata, kuna vallavalitsusel puuduvad võimalused kindlaks teha, millest toidukord täpsemalt koosnes ja kas see on võrreldav munitsipaallasteaias pakutava toiduga. Lisaks vastavalt KELS § 27 lõikele 2 katab lapse toidukulu lasteasutuses lapsevanem ning lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab hoolekogu ja kinnitab direktor. Seega ei saa seaduse kohaselt olla eeldust, et ka erinevates munitsipaallasteaedades oleks alati rakendatud sama toidupäeva maksumust, vaid see võib näiteks sõltuvalt pakutavast toiduvalikust erineda ning seaduse kohaselt tuleb see tasuda lapsevanemal. Isegi kui toidukulu vahe hüvitamise nõue oleks põhimõtteliselt põhjendatud seeläbi, et kaebaja oleks oma lapsele munitsipaallasteaias juba sõimeealisena kohta taotlenud, ei oleks nõude põhjendatud ulatust siiski võimalik üheselt hinnata. KOHTU PÕHJENDUSED 14. Riigivastutuse seaduse (

) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

§des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 7

lg 2 sätestab, et tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks

-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid.

§ 8lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.

Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (

§ 13lg 1, 3 ja 5).

Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11). KELS § 10 lg 1 sätestab vallavalitsusele kohustuse luua vanemate soovil kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg 1 on antud isikule õigus nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist. Seejuures ei tulene seadusest vallale õigust vastava kohustuse täitmisest keelduda ja kehtestada piiranguid (RKHKo 19.03.2014, 3-4-1-63-13, p 31). Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna Halduskohtu 05.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-171908). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (

§ 7lg 4 ja VÕS § 127 lg 4).

7 Kaebaja esitas taotluse munitsipaallasteaias koha saamiseks 15.10.2020 tähtajaga 09.10.2024, väites käesolevas kohtumenetluses, et tegi seda vaid seetõttu, et ARNO süsteem ei võimaldanud varasemat aega määrata. Tegelikult soovis ta käesolevas kohtumenetluses esitatud info kohaselt lapsele kohta tema 1,5 aastaseks saamisest alates, ehk alates xx xx xxxx. Taotluse esitamise hetkel kehtinud määruse nr. 3 § 3 lg 1 kohaselt tuli lapsele lasteaiakoha taotlemisel esitada taotlus läbi registri. Määruse nr. 3 kohaselt on registriks Saue valla haridusteenuste haldamise infosüsteem ARNO. Taotluse esitamise hetkel puudus ARNO süsteemis üheselt mõistetav lahter noorematele kui kolme aastastele lastele lasteaiakoha taotlemiseks. Nimetatud puudusele juhtis Saue valla tähelepanu ka õiguskantsler 2021 aastal, hinnates määruse § 3 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks, sest seaduse kohaselt peab vallavalitsus kehtestama korra, mis hõlmab muu hulgas seda, kuidas lasteaiakohta taotleda. Kohus möönab, et eeltoodu tõttu võis kaebajale ebaselgeks jääda, kas ta saaks ka esitada taotluse sõimeealise ehk 1, 5 kuni 3 aastase lapsele lasteaiakoha saamiseks. Teisalt aga kehtis KELS § 10 lg 1 tulenev kohustus soovi korral ka 1,5 aastasele lapsele lasteaiakoht saada juba taotluse esitamise ajal ehk aastal 2020. Ühtlasi sätestas tolleaegse määruse nr. 3 § 7 lg 1 p 1 samuti, et lasteaeda võetakse laps, kes on pooleteise kuni 7 aastane. Kaebajal oli ebaselguse tõttu võimalik hõlpsasti pöörduda vastustaja poole, kas selgitustaotlusega täpsustava info küsimiseks või taotlusega lasteaiakoha saamiseks tema 1, 5 aastaseks saamise korral. Pole esitatud tõendeid, et rohkem kui kolme aasta jooksul (taotluse esitamisest alates kuni lapse lasteaiakoha saamiseni) oleks kaebaja pöördunud vastustaja poole, et oma väidetavalt tegelikku soovi väljendada. Kaebajal tarvitses saata vaid üksainus e- kiri, kuid kaebaja vastustaja poole ei pöördunud. Pärast õiguskantsleri kirja aastal 2021 täiendas vastustaja registrit ARNO, lisades sinna võimaluse esitada taotlus ka sõimeealiste lastele lasetaiakoha saamiseks (1,5- kuni 3 aastased), ehk pea aasta enne seda, kui kaebaja laps 1, 5 aastaseks sai. Kaebaja ei muutnud oma taotlust, veelgi enam, kui laps 1,5 aastaseks sai, tegi kaebaja läbi registri 13.04.2022 hoopis taotluse koduse lapse toetuse saamiseks. Nimetatu viitab sellele, et kaebaja pigem ei soovinud oma lapsele lasteaiakohta tema 1,5 aastaseks saamisel. Haldusasjas esitatud tõenditest nähtub, et ka aasta 2023 alguses käis kaebaja oma lasteaiakoha taotlust vaatamas, kuid muudatusi sinna ei teinud. Vastustajale esitatud taotluses soovis kaebaja kohta lasteaias 09.10.2024, mille osas vastustaja tegi pakkumise 10.05.2023 ja kaebaja sai lapsele koha 01.09.2023 ehk kaebaja suhtes ei ole vastustaja õigusvastaselt käitunud. Kaebus kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. 15. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude kehtestada lapse suhtes kaebajale 50% kuutasu soodustus. Kaebaja seisukohast kohtleb vastustaja ebavõrdselt lapsevanemaid, kelle laps ei ole saanud jooksva õppeaasta 30. septembriks (k.

1. a)vähemalt 3- aastaseks. Alates 1. septembrist laienevad teistele lastele järgmised soodustused: 50% lapsevanema tasutavast osalustasust kuus ehk 2023. aastal maksab vanem 3- 8- aastase lapse eest 72,5 eurot kuus ja 2024 aastal 82 eurot. Kaebaja maksis aga 145 eurot iga kuu, sest kaebaja laps on justkui sündinud valel ajal ehk peale septembrit. Alates 2024 aastast tõusis kohatasu 164 euroni, mida kaebaja peab maksma kuni uue õppeaasta alguseni ehk 31.08.2024. Määruse nr. 32 § 1 lg 1 sätestab, et määrus nr. 32 reguleerib Saue valla koolieelsetes munitsipaallasteasutustes kulude (majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud) vanemate poolt kaetava osa määra (edaspidi osalustasu) kehtestamist, osalustasu maksmisest soodustuste tegemist ja osalustasu tasumise korda. Sama määruse § 2 sätestab, et osalustasu suurus on ühe lapse kohta summa, mis moodustab 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast kuus. 2024 aastal on töötasu alammääraks kuus 820 eurot. Määruse nr. 32 § 4 sätestavad osalustasu soodustused. Määruse nr. 32 § 4 lg 1 p 1 kohaselt 8 osalustasu soodustused lasteasutuses juhul, kui lapse, kes on saanud jooksva õppeaasta 30. septembriks (kaasa arvatud) 3-aastaseks ja mõlema vanema või üksikvanema elukoht on osalustasu maksmise kohustuse tekkimise aasta 1.jaanuari seisuga Eesti rahvastikuregistri andmetel Saue vald, on muu hulgas 50 % lapsevanema poolt tasutavast osalustasust kuus ehk lapsevanem tasub kohatasu 3-8-aastase lapse eest 10% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast. Kaebaja laps alustas lasteaias käimist 01.09.2023, kuid sai kolmeseks alles xx xx xxxx ehk 2023/ 2024 õppeaastaks kaebajale eeltoodud soodustus ei kohaldu. Kaebaja on viidanud ebavõrdsele kohtlemisele. Kohtule arusaadavalt viitab kaebaja, et määruse nr. 32 § 4 p 1 koos alapunktidega on justkui põhiseadusega vastuolus, sest rikub võrdse kohtlemise printsiipi. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 lg 1 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. PS § 12 lg-s 1 tagatud üldist võrdsuspõhiõigust riivatakse siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid. Ebavõrdse kohtlemise tuvastamiseks tuleb määrata kindlaks võrdluse lähtekoht ja tuua selle alusel välja võrreldavate isikute grupid (vt näiteks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.12.2019 otsuse nr. 5-19-42, p 47). Võrdsuspõhiõiguse riive on PS-ga vastuolus juhul, kui ebavõrdseks kohtlemiseks puudub mõistlik ja asjakohane põhjus. Hindamaks riive põhiseaduspärasust, tuleb kaaluda ebavõrdse kohtlemise eesmärki ja tekitatud ebavõrdse olukorra raskust (Riigikohtu 06.12.2022 otsus nr 522-8, p-d 34 ja 42). Lihtsustatult öeldes tuleb võrdsuspõhiõiguse rikkumise tuvastamiseks kõigepealt määratleda mille alusel ja keda omavahel võrreldakse. Kui selgub, et võrdsuspõhiõigust piiratakse, tuleb kontrollida, kas piirangul on legitiimne eesmärk ning kas piirang on mõistlik. Viimaks tuleb kaaluda erineva kohtlemise eesmärki ja tekitatud erineva olukorra raskust. Võrreldavaks grupiks saavad siis olla kõik 3 kuni 7 (k.
2. a)aastased lapsed, kelle suhtes tulenevalt nende vanusest on võimalik rakendada 50% soodustust vanemate poolt makstavale osalustasule. Kuigi esmapilgul võiks öelda, et kaebaja last ja sarnases olukorras olevaid teisi lapsi (kes saavad jooksval õppeaastal kolmeseks alles pärast 30. septembrit) koheldakse võrreldes nende lastega, kes saavad kolmeseks enne 30. septembrit, ebavõrdselt, siis tegelikult see nii ei ole. Kaebaja ja temaga sarnases olukorras olevad teised lapsed on jälle soodsamas olukorras siis, kui nad saavad seitsme aastaseks. Kohus selgitab, et kõnealune soodustus on seotud iga- aastase koolikohustusega. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lg 2 on koolikohustuslik isik (sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Soodustuste eesmärgiks on aidata kaasa kolme- kuni seitsmeaastaste koolieelikute osalemisele alushariduse omandamisel ja seeläbi tagada nende parem kooliks valmisolek. Nooremad kui kolme aastased lapsed on eelduslikult sõime- või liitrühmas. Sõimerühma eesmärgid on teised kui seda on lasteaiarühmas. Kui sõimerühmas on rõhk pigem lapsehoiul ja lastele esmaste enesehoolitsusvõtete õpetamisel, siis lasteaiarühmas ja teataval määral ka liitrühmas on rõhk just lapse ettevalmistamisel kooli minekuks. Seetõttu on ka soodustuste sidumine iga-aastase koolikohustuse tähtpäevaga 01. oktoober, mõistlik. Kaebaja laps on sündinud xx xx, ehk pärast 30. septembrit, mistõttu tuleb kaebajal terve õppeaasta tasuda kogu osalustasu. Kuigi eeltoodud kohustus võib tunduda ebaõiglane, on kaebaja lapsel tänu oma sünniajale võimalus olla ka seitsme aastaseks saamisel pea kogu õppeaasta jätkuvalt lasteaias ja maksta osalustasu 50%, ehk seitsme aastaseks saamisel ja 9 koolikohustuse tekkimisel on kaebaja laps ja temaga sarnases olukorras olevad teised lapsed enne 30 . septembrit sündinud lastega soodsamas olukorras ja seetõttu kaebaja lapse suhtes ei toimu ebavõrdset kohtlemist ja võrdsuspõhiõiguse riivet. Kokkuvõtvalt, kuna määruse nr. 32 § 4 lg 1 p1 sätestatud nõuded ei näe kaebajale võimalust käesoleval õppeaastal soodustuse kohaldamist ja kaebaja lapse suhtes ei ole võrdsuspõhiõigust riivatud, tuleb jätta kaebus ka kohustamisnõudes rahuldamata 16. Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamisel kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot, mis jääb kaebaja kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, siis jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 10