KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 26.08.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1655 X kaebus Tallinna Va

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 01.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõuab vangla arstide tekitatud kahju hüvitamist 10 000 euro ulatuses. Kaebuse kohaselt on vangla arstid tekitanud kaebajale tugeva terviserikke ning pole talle andnud meditsiinilist abi, eirates kaebaja abipalveid. Meedikud ei hoidnud kontrolli all kaebaja selja- ja peavalu, psühhoose ja depressiooni. Psühhiaater pani kaebajale vale diagnoosi ning ignoreeris kaebajale aastatel 2007–2024 pandud teisi diagnoose (haigusjuhte). Kaebaja märgib kaebuses, et ta ei esitanud sel teemal vaiet Tallinna Vanglale, kuna arsti tegevuse peale pole võimalik vaiet esitada. Kaebaja tsiteerib sellega seoses ka Riigikohtu 08.02.2024 määrust nr 3-22-
3. Tallinna Halduskohus tagastas 12.06.2024 määrusega kaebuse. Kaebaja on praeguses asjas ekslikult leidnud, et tal ei tulnud eelnevalt läbida kohtueelset menetlust. Riigikohtu 3-24-1655 28.06.2021 määrusest nr 3-21-30 tulenevalt kuuluvad vaidlused vangla poolt kinnipeetavatele meditsiiniteenuse osutamise üle halduskohtu pädevusse. Kuigi sellisel vaidlusel on ka eraõigusliku suhte tunnusjooni, tuleneb Riigikohtu lahendist, et tegemist on peamiselt avalikõiguslikust suhtest tekkinud vaidlusega. Kinnipeetava ja vangla vahelisi avalik-õiguslikke, s.t haldusõigussuhteid reguleerib vangistusseadus (VangS), mille § 11 lg-d 5 ja 8 näevad kohtusse pöördumiseks ette erikorra. Vanglas meditsiiniteenuse osutamine on hõlmatud vangistuse täideviimise eesmärkidega ning seda osutatakse kinnipeetava ja vangla vahel tekkinud avalikõigusliku suhte raames. Seetõttu on vanglas meditsiiniteenuse osutamine, sh raviga seonduvad otsustused käsitatavad vangla tegevusena VangS § 11 lg-te 5 ja 8 mõttes. Nende vaidlustamiseks tuleb kinnipeetaval läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2022 määrus nr 3-21-2971, p-d 10 ja 11). Seega selleks, et kinnipeetav saaks kohtus vaidlustada vangla tegevust tema ravimisel või ravimata jätmisel (samuti ravikvaliteeti), tuleb enne läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kuna kaebaja on kaebuses kinnitanud, et ta pole enne kohtule kaebuse esitamist samas nõudes vangla poole pöördunud, tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kaebajal on võimalik hüvitamiskaebusega halduskohtu poole pöörduda pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.06.2024 määrus. Kaebajal ei olnud võimalik VangS § 11 lg 8 alusel kahju hüvitamise taotlust esitada. Riigikohus on öelnud, et tervishoiutöötaja ei osuta tervishoiuteenust haldusmenetluses ja niisugune tegevus ei ole ka vanglas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg-s 1 kirjeldatud haldustegevuseks. Vangla arstid ei kontrolli kaebaja tervist ega vasta tema pöördumistele, kuigi teavad, et kaebajal on psüühilised probleemid. Ta viibib juba pikka aega üksikvangistuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

1. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Nagu ringkonnakohus leidis 03.07.2024 määruses haldusasjas nr 3-24-1335 (p 7), ei näe seadus ette vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul kohustuslikku kohtueelset menetlust. VangS § 11, mis kannab pealkirja „Haldusmenetluse seaduse kohaldamine“, reguleerib vangistuse täideviimisel haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaldamise üksikasju ja erisusi. VangS § 11 lg 5 näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette juhtumiteks, mil vangla vaidlustatud haldustegevus toimus haldusmenetluses (vt Riigikohtu 08.02.2024 määrus asjas nr 3-22-2321, p 10). RVastS § 1 lg 2 kohaselt ei reguleeri see seadus kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes. RVastS § 1 lg 3 p 1 näeb ette, et kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt võlaõigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel, sealhulgas eraõiguslikus vormis veo-, ravi- või muu teenuse osutamisel. Riigikohtu üldkogu leidis 28.06.2021 määruses haldusasjas nr 3-21-30, et riik täidab kinnipeetavale tervishoiuteenust osutades avalikku ülesannet, kuid teeb seda vabatahtliku tervishoiuteenuse osutamisel eraõiguslikus vormis (p 24). Kinnipeetavate ravi kui avaliku ülesande vahetut täitmist eraõiguslikus vormis raamib võlaõigussuhe. Kuna aga kinnipeetavate ravi praktilist korraldust mõjutavad oluliselt vangistus, kinnipidamisrežiim ning vangla haldusõiguslikud otsused, on era- ja avalik-õiguslike suhted tihedalt läbi põimunud. Seetõttu tuleb

§ 4lg 1 kohaldamisel kõik kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse 2

§ 121lg 1 p 4 alusel.

7. Eelneva põhjal tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 12.06.2024 määruse ja saadab asja halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3