lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Abiprokurör Jan Aasma Süüdistatav Viktor Semeniuk (x kodakondsus; ik: 39103190151; elukoht: x x x, x x, x; emakeel: x x (valdab vene keelt kõnes ja kirjas); haridus: x; töökoht x x OÜ; e-post x; tel x; karistatus: Eestis karistamata; tõkend: ei kohaldatud) Kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming, RÕA korras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Viktor Semeniuk
lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 235 (kakssada kolmkümmend viis) päevamäära (päevamäär 12,90 eurot), s.o 3031,50 (kolm tuhat kolmkümmend üks koma 50) eurot.
lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus 235 (kakssada kolmkümmend viis) päevamäära, s.o 3031,50 (kolm tuhat kolmkümmend üks koma 50) eurot, täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Viktor Semeniuk ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev, s.o 19.08.
Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada Viktor Semeniuk süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja tema karistamist rahalise karistusega 235 päevamäära (üks päevamäär 12,90 eurot), s.o 3031,50 eurot, mis jätta täielikult
Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged ning süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate tõendite kogumis. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Seega tuleb Viktor Semeniuk teise astme kuriteos süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 2 1-24-4532
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus. Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo toimepanemise asjaoludest, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel kaaluda vangistust ja käskmenetlus on seega põhjendatud.
lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 20 on toodud välja, et 2022. aastal Viktor Semeniuki aastanetosissetulek oli x eurot ja keskmine päevasissetulek pärast mahaarvamiste kogusummat on x eurot, mistõttu tuleb
lg 2 alusel rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamise aluseks võtta päevamäär x eurot. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt etteantud piirides individualiseerida karistusseaduses ettenähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Käesoleval juhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud, kergendava asjaoluna on prokurör viidanud puhtsüdamlikule kahetsusele. Võttes arvesse tõendamist leidnud kuriteo objektiivset teopilti, süü suurust ning etteheidetava kuriteo toimepanemise aega, peab kohus prokuröri ettepanekut Viktor Semeniuki karistamiseks rahalise karistusega keskmise määra lähedases määras, 235 päevamäära, mõistlikuks, kuriteo asjaolusid arvesse võttes proportsionaalseks ning eripreventiivset eesmärki täitvaks. Seejuures nõustub kohus prokuröriga ka selles, et Viktor Semeniuki määratud karistuse puhul on otstarbekas, arvesse võttes, et isik on Eestis karistamata, ja karistuse eripreventiivset mõju arvestades jätta karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata ühe aasta pikkuse katseajaga
Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks Viktor Semeniuki süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 235 päevamäära (päevamäär 12,90 eurot), s.o 3031,50 eurot.
lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus 235 päevamäära, s.o 3031,50 eurot, täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Viktor Semeniuk ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude otsustus on resolutsiooni punktis 2. Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale (e-posti aadressile x), kaitsjale ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Reinfeldt Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.