lg.1 p.1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja. Nagu maakohus juba varasemalt viitas, on Marko Priks OÜ ainus juhatuse liige ja selles osas käesolevas kriminaalasjas vaidlust ei ole. Juriidilise isiku huvides tegutsedes oli Marko Priksi eesmärk teenida kasumit juriidilise isiku omanikule, s.t. sisuliselt iseendale. Seega oli OÜ tegutsemine ja toimimine veebiturul oluline ja juhatuse ainsa liikmena jätkas Marko Priks OÜ nimel tegutsemist. Kokkuvõtteks leiab maakohus, et kõikide tõendite kogumis hindamisega on tõendatud Marko Priksi ja OÜ poolt varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o. kelmuse toimepanemine. Ei Marko Priks eraisikuna ega OÜ juhatuse liikmena ei teavitanud kannatanuid mingil moel sellest, et fiskaalraskuste tõttu ei pruugi OÜ kannatanute tellimusi täita õigeaegselt või üldse mitte täita. Maakohus leiab, et kuriteo toimepanemise eest vastutavad nii füüsiline isik Marko Priks kui ka juriidiline isik OÜ, mis on äriühing ja mille eesmärk on tegutseda ainuomaniku Marko Priksi huvides ja talle kasumit teenides. OÜ-le on esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises tema juhatuse liikme poolt tema huvides. Riigikohus on oma 06.05.2005 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-137-04 viidanud, et 11 (tsitaadi algus) Juriidiliste isikute karistusõigusliku vastutuse küsimuse lahendamise seotusest füüsiliste isikute käitumisega tuleneb arusaam, et enne seda, kui omistada mingi kuriteo toimepanemist juriidilisele isikule, peab sellele eelnevas süüteomenetluses igal juhul olema selgitatud juriidilise isiku organi liikme või tema juhtivtöötaja käitumise vastavust deliktistruktuurile (tsitaadi lõpp). Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on nimetatud nõue täidetud. Maakohtu istungil kavatsetult. leidis ringkonnaprokurör, et kelmused on toime pandud Maakohus nõustub selle seisukohaga. Nii kriminaalasja materjalides olevatest tõenditest kui ka Marko Priksi ütlustest maakohtu istungil nähtub, et erinevate kaupade erinevatele veebilehtedele reklaami/müügikuulutuste ülespanemise eesmärk oli uute tellimuste ja sellega seoses ka ettemaksete saamine, mis oli omakorda hädavajalik OÜ jooksvate kulude ja muude kohustuste finantseerimiseks. Samas teadis Marko Priks selgelt, et uute tellimuste täitmine, s.o. kaupade tellimine teistelt tarnijatelt ei ole võimalik, kuna OÜ-l puudusid selleks vajalikud rahalised vahendid. Kaitsja esitas ja maakohus viitas juba käesolevas kohtuotsuses eespool OÜ konto väljavõtetele, millistest nähtub, et OÜ arvelt kanti Marko Priksi arvele pea igapäevaselt erinevaid summasid. Lisaks sellele on OÜ arvelt tasutud summasid erinevatele isikutele, mille seotus ja vajadus jääb maakohtule arusaamatuks (nt erinevad toidukauplused, Alutaguse Seikluspark, Rikets, ehituskauplused, Hesburger, erinevad restoranid, Sportland jne), samuti on OÜ arvelt võetud korduvalt välja sularaha. Maakohus leiab, et nimetatud väljavõte kinnitab pigem veelgi süüdistatavate kavatsetust kasutada OÜ finantsvahendeid mittesihipäraselt, pettes sellega tellijaid. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegudes on leidnud tõendamist ning on õigesti kvalifitseeritud. Kokkuvõttes mõistab maakohus süüdistatavad süüdi. Aluseid süüdistatavate õigeksmõistmiseks maakohus ei tuvastanud.
lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav Marko Priks on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine.
12 Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §26 lg.2 tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest ja vastavalt sama seaduse §45 lg.2 lõpeb registrist kustutamisega. Sarnaselt on sätestatud ka Äriseadustiku §2 lg.3, mille kohaselt tekib äriühingu õigusvõime Äriregistrisse kandmisest ja lõpeb sealt kustutamisega. Kriminaalasja materjalides asuvast Äriregistri väljavõttest nähtub, et Contigo Eesti OÜ on registrisse kantud, esmakande aeg oli 06.05.2010 ning registrist kustutamise aega ei ole märgitud. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava OÜ puhul tegemist süüvõimelise juriidilise isikuga.
lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 kohtuasjas nr.1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-
S §209 lg.2 p.1, 5 ja §209 lg.3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod teise astme kuriteod. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrusele nr.113 on töötasu alammäär 2024 summas 820 €. Eeltoodu alusel kuulub Marko riigituludesse sundraha 1230 €. Priksilt ja OÜ-lt kummaltki väljamõistmisele Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 18 Kohtueelses menetluses oli Marko Priksi kaitsjaks määratud vandeadvokaat Robert Sprengk, kes esitas 27.04.2023 taotluse summas 365,80 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte 27.07.2023 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega summas 365,80 €. Maakohus leiab, et seoses Marko Priksi süüdimõistmisega tuleb kohtueelses menetluses summas 365,80 € süüdistatavalt välja mõista. kaitsjatasu Marko Priksi kaitsjaks kohtulikus menetluses oli samuti vandeadvokaat Robert Sprengk määratud korras, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks kohtulikus menetluses 630,74 € (s.h. 27.11.2023 ettevalmistus 108 €, 05.02.2024 ettevalmistus 54 €, 01.12.2023 eelistungil osalemine 18 €, 29.01.2024 kohtuistungil osalemine 15 € ja 80 €, 06.02.2024 kohtuistungil osalemine 36 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 29.01.2024 Tartu - Jõhvi 25 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 06.02.2024 Tartu - Jõhvi 25 €, sõidukulud 29.01.2024 Tartu – Jõhvi - Tartu 78 €, sõidukulud 06.02.2024 Tartu – Jõhvi - Tartu 78 €, käibemaks 113,74 €). Maakohus peab kaitsja taotlust kaitsekulu hüvitamiseks kohtulikus menetluses põhjendatuks, rahuldab selle täielikult ja mõistab kaitsja kasuks riigituludest välja. Eelnimetatud taotlusest ei nähtu, et vandeadvokaat oleks teostanud kaitset ka OÜ osas. Süüdistatav Marko Priksilt kuuluvad väljamõistmisele kõik kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasud, v.a sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest, s.o. kokku summas 379,42 € (tasud 311 € + käibemaks 68,42 €). Kohtulikus menetluses tekkinud sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest kokku summas 251,32 € tuleb jätta riigi kanda (kulud 206 € + käibemaks 45,32 €). Käesolev kriminaalasi saabus kohtusse, süüdistatavad anti kohtu alla ja kriminaalasi oli kuulamisele määratud üldmenetluse korras. Seetõttu oli ringkonnaprokurör kutsunud kohtuistungile ka kannatanud. Taotluse kriminaalasja läbivaatamiseks lühimenetluse korras esitasid süüdistatavad ja kaitsja alles esimese kohtuistungi alguses. Menetlusosalised ei taotlenud kannatanute ristküsitlust lühimenetluse istungil. Seoses üldmenetluse korras kohtuistungil osalemise kohustusega esitasid kannatanud A. G. ja MARIRI OÜ esindaja M. K. taotlused hüvitada kohtuistungil osalemisega seotud kulud. Kannatanu A. G. esitas 01.02.2024 maakohtule avalduse, milles palub hüvitada talle saamata jäänud 2,5 päeva töötasu summas 931,48 €, sõidukulud summas 88,67 € ja toidukulud summas 20 €. Taotlusele on lisatud xxx Ltd töötõend, mille kohaselt on A. G. aastapalk 75 100 £, kuupalk 6258,33 £ ning ühe tunni töötasu 36,11 £. Taotlusele on lisatud ka Intercity Express bussipilet 5,55 €, National Expressi bussipilet 15,50 £ ja Ryanairi lennupilet 55,38 £. Vastavalt Eesti Panga valuutakursile (seisuga 18.03.2024) 1 € = 0,855300 £. Kannatanu MARIRI OÜ esindaja M. K. esitas 30.01.2024 maakohtule avalduse ja palus hüvitada talle saamata jäänud ühe päeva töötasu (8 h) summas 34,40 € ning sõidukulud 17,97 €. Taotlusele on lisatud Elroni rongipilet 6,72 € ning Lux Express AS bussipilet 11,25 €. Kannatanu esindaja märkis taotluses, et ta ei esita töötasutõendit ning on nõus hüvitisega, mis lähtub kehtivast palga alammäärast. 19 KrMS §178 lg.1 p.1 alusel hüvitatakse kannatanule seoses kriminaalmenetlusega saamata jäänud päevasissetulek KrMS §178 lg.4 järgi. KrMS §178 lg.4 alusel hüvitatakse kannatanule, kellele ei säilitata töökohal palka, menetleja kutsel ilmumise korral kogu töölt eemalviibitud aja eest tema keskmine palk tööandja tõendi alusel. KrMS §178 lg.5 p.1, 2 sätestavad, et Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrusega kannatanule makstava tasu suuruse ning maksmise korra ja hüvitise suurused. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr.322 Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord §2 lg.1 tulenevalt hüvitatakse menetlusest osavõtjale, kellele ei säilitata töökohal töötasu, kohtusse kutsumise korral töölt eemalviibitud aja eest tema keskmine töötasu tööandja tõendi alusel, milles on märgitud töökoht ja amet ning keskmise tööpäevatasu suurus. Keskmine tööpäevatasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr.91 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord järgi. Vastavalt sama määruse §8 lg.2 hüvitatakse välisriigist Eestisse kutsutud menetlusest osavõtjale muuhulgas töölt eemalviibitud päevade eest saamata jäänud keskmine töötasu. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr.91 §2 lg.1 võetakse keskmise töötasu arvutamisel arvesse töötasuna teenitud summad. Maakohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et A. G. taotlus saamata jäänud sissetuleku hüvitamiseks 2,5 tööpäeva eest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Vastavalt taotlusele oli selle esitaja eemal 22 tundi. 22 töötundi x 36,11 £ = 794,42 £ x 0,855300 = 679,46 €. KrMS §178 lg.5 p.1, 2 sätestavad, et Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrusega kannatanule makstava tasu suuruse ning maksmise korra ja hüvitise suurused. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr.322 Kriminaal-, väärteo-, tsiviilja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord §2 lg.2 kui kannatanu ei esita tööandja tõendit, arvutatakse hüvitis töölt eemalviibitud aja eest, lähtudes kehtivast palga alammäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr.113 §1 on tunnitasu alammäär alates 01.01.2024 4,86 €. Maakohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et MARIRI OÜ esindaja M. K. taotlus saamata jäänud sissetuleku hüvitamiseks 8 töötunni eest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 34,40 €, s.o. vähem, kui Vabariigi Valitsuse määrusega ette nähtud. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr.322 Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord §3 20 lg.2 alusel hüvitatakse menetlusest osavõtjale sõidukulud, kui menetlus toimub väljaspool tema elukohta. Vastavalt sama määruse §8 lg.2 hüvitatakse välisriigist Eestisse kutsutud menetlusest osavõtjale muuhulgas Eestisse sõidu ja Eestis viibimise kulud. Käesolevas kriminaalasjas nähtub eelnimetatud kannatanute taotlustest, et kannatanu A. G. praegune elukoht on xxx ja kannatanu MARIRI OÜ esindaja M. K. elukoht on xxx. Kohtuistung kriminaalasjas toimus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas, mis asub aadressil Kooli 2a Jõhvi vallasisene linn. Seega toimus kohtuistung mõlema kannatanu jaoks väljaspool tema elukohta. Tõendid sõidukulude olemasolu kohta on kannatanute poolt taotlustele lisatud. Eeltoodu alusel on kannatanu A. G. taotlus sõidukulude hüvitamiseks põhjendatud. 15,50 £ + 55,38 £ = 70,88 £ x 0,855300 = 60,62 € + 5,55 € = 66,17 €. Samuti on põhjendatud MARIRI OÜ hüvitamiseks kokku summas 17,97 €. esindaja M. K. taotlus sõidukulude A. G. taotles ka toidukulude hüvitamist summas 20 €. Maakohus leiab, et A. G. taotlus toidukulude hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest vastavalt KrMS §178 lg.1 p.1 – 3 ei ole toidukulude hüvitamine ette nähtud. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr.322 Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord §9 lg.1 ls.2 maksab menetlusest osavõtja kulud seoses kohtuistungil osalemisega kohus, sõltumata sellest, kes oli menetlusest osavõtja väljakutsujaks. Eeltoodu alusel kohtuotsusega. on põhjendatud kannatanute taotluste lahendamine käesoleva Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, kuid vastavalt sama paragrahvi lg.3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesoleva kohtuotsusega on süüdi mõistetud Marko Priks ja ainuisikuliselt talle kuuluv OÜ. Seoses süüdimõistmisega kuuluvad mõlemalt süüdistatavalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ja lisaks ka tsiviilhagide summad. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et kummalgi süüdistataval oleks olemas märkimisväärset vara, mille saaks pöörata käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud summade hüvitamiseks. Vastupidi, süüdistatav Marko Priksi ütluste kohaselt on tema eelmine elukoht juba kohtutäituri poolt maha müüdud varasemate võlgnevuste katteks ning OÜ ei ole tasunud TTJA poolt määratud rahatrahvi ja tagastanud teisi ettemakseid väljaspool käesolevat kriminaalmenetlust. Lisaks sellele tuleb arvestada ka OÜ-le mõistetud tingimisi rahalise karistuse summaga. 21 Maakohus leiab, et antud juhul on ilmselgelt kõige olulisem tsiviilhagide summade hüvitamine kannatanutele ning seejärel kriminaalmenetluses tehtud kulude hüvitamine Eesti Vabariigile. Seetõttu leiab maakohus, et kahe kannatanu kulude jätmine Eesti Vabariigi kanda on võimalik, põhjendatud ja vastab KrMS §180 lg.3 põhimõttele. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 22
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.