KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1552 Haldusasi X. X. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 24.04.2024 ri

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. ASJAOLUD

1. Harju Maakohus suunas 05.01.2024 määrusega asjas nr 2-23-17979 Y. Y. ja X. X. (kaebaja) osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses (RPLS) sätestatud lepitusmenetluses ning peatas kohtumenetluse kuni lepitusmenetluse lõppemiseni.
2. Sotsiaalkindlustusamet määras 07.02.2024 otsusega nr 8-9/9302-1 Y. Y. ja kaebaja riiklikule perelepitusteenusele.
3. Sotsiaalkindlustusamet väljastas Y. Y.le ja kaebajale 24.04.2024 riikliku perelepitusteenuse edutuse tõendi nr x-x/xxxxx-x. Õigusliku alusena viidati RPLS § 13 lg 1 p-le 4 ja lg-le
4. Samuti selgitati, et otsusega mittenõustumisel on õigus esitada 30 päeva jooksul otsusest teada saamise päevast arvates kaebus maakohtule.
5. Kaebaja esitas 23.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 24.04.2024 riikliku perelepitusteenuse edutuse tõendi nr x-x/xxxxx-x tühistamiseks. 3-24-1552 KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Praeguse kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja tuleb kaebajale läbivaatamatult tagastada. Tegemist ei ole avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega ja selle lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord.
2. Riiklikku perelepitust reguleerib RPLS. RPLS § 2 lg 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades RPLS-is sätestatud erisusi. RPLS § 2 lg 3 järgi ei ole selle seaduse alusel lepitusmenetluse läbiviimine, sh lepituskokkuleppe kinnitamine ja kinnitamata jätmine, haldusmenetlus HMS-i tähenduses.
3. Kohus selgitab, et praegusel juhul ei vaidlusta kaebaja haldusmenetluses, vaid lepitusmenetluses tehtud otsustust. Riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõu 438 SE seletuskirja1 lk-l 7 selgitatakse, et haldusotsus, mida Sotsiaalkindlustusamet perelepitusteenuse korraldamisel teeb, on taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus.2 Kõnealuste otsuste puhul teeb Sotsiaalkindlustusamet mh otsuse riigieelarveliste vahendite kasutamise kohta, mistõttu on tegemist haldusorgani tegevusega. Muus osas on tegemist menetlusega lepitusorganis, mis ei ole haldusmenetlus. Lepitusmenetluse läbiviimine ei ole haldusmenetlus, mis tähendab, et lepitusmenetluses tehtud otsuse või toimingu peale ei ole võimalik esitada vaiet. Oma õiguste kaitseks on võimalik pöörduda kohtusse lepitusseaduse (LepS) § 29 alusel.
4. Seega ei ole lepitusmenetluses tehtud otsus (sh edutuse tõend) haldusakt ega toiming HMS-i tähenduses ja neid ei tehta haldusmenetluses, seetõttu ei saa esitada nende peale kaebust halduskohtule. Lepitusmenetluse üldsätteid reguleerib LepS (vt RPLS § 2 lg 1), mille § 29 lg-st 3 nähtuvalt on lepitusmenetluse normi rikkumise tuvastamiseks õigus pöörduda avaldusega maakohtusse. Seda on kaebajale selgitatud ka Sotsiaalkindlustusameti 24.04.2024 tõendis. Seega on kaebaja avaldust pädev läbi vaatama maakohus, mitte halduskohus. 10.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 alusel, seetõttu tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ 1 2 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9dee58db-d700-424c-86d2-6a8ee3c31867/. Taotluse all mõeldakse RPLS § 7 lg-st 1 nähtuvalt perelepitusteenuse saamise taotlust. 2