) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt
lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi
Pooled on kinnitanud teadlikkust
§-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. 4. Kompromissilepingu p-s 9 on märgitud, et pooled leppisid kokku ning kinnitavad, et tsiviilasjas kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) hageja poolt jäävad hageja kanda ja kostja II poolt kantud menetluskulud jäävad riigi kanda. Kohus leiab, et nimetatud kokkuleppe osa ei ole kompromissilepingu sisu, vaid menetluslik taotlus kohtule (vt RKTKm 12.11.2018, 2-15-14253, p 15). Tulenevalt
Sellega ei muuda kohus poolte kompromissilepingu sisu, kui jätab kinnitatavast kompromissist välja, et hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning määrab menetluskulude jaotuse
lg-te 2-5 ja 7 järgi otsustab kohus, kas menetluskulud, mille kandmisest menetlusosaline oli vabastatud või mille tasumiseks anti menetlusosalisele menetlusabi (
lg 4 järgi mh ka riigi õigusabi), tuleb hagimenetluses menetlusosaliselt või vastaspoolelt välja mõista või isikud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada (RKTKm 12.11.2018, 2-15-14253, p 15.2).
lg 7 järgi on võimalik kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isik menetluskulude (
lg 4 järgi mh ka riigi õigusabi tasu ja kulude) riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus vabastab kostja II riigi õigusabi korras esindaja tasu riigituludesse tasumise kohustusest. 5.
lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Seega on hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivuna 1500 eurot, sellest tagastamisele kuulub 750 eurot. 6.
Pooled on
lg 4 alusel kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega viie päevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldustele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.