← Eesti

2-24-7054/10

Obsah (8)§ 29§ 23§ 28§ 22§ 108§ 30§ 150§ 65

2-24-7054 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Karin Sonntak 27. august 2024. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-24-7054 Tsiviilasi DAHALL OÜ avaldu

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Harju Maakohtule on esitatud DAHALL OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt

  1. a võlgnikul majandustegevus sisuliselt puudus. Käesoleval ajal ei vasta võlgniku omakapital seaduses sätestatule ning puuduvad vahendid ja varad tekkinud võlgade tasumiseks. Võlgniku maksejõuetuse peamisteks põhjusteks on nii suutmatus äärmiselt tiheda konkurentsiga tegevusvaldkonnas (kunst, meelelahutus ja vaba aeg) toimuva suure hinnasurve tingimustes (sh kasvavate kulude ja langevate hindade valguses) kasumlikult tegutseda kui ka üleüldine majanduslangus Eestis ja maailmas. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on 15.04.2024, kui lõplikult oli investeeringute ja/või muude rahastamisvõimaluste leidmise nurjumise valguses selgunud, et võlgnik ei suuda enam oma kohustusi täita. Seega on tänaseks välja kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus. Võlgniku võlgnevuse suurus kokku on 65 917,58 eurot, võlgnikul ei ole kinnis- ja vallasvara ning puudub muu oluline vara, võlgniku arvelduskonto lõppsaldo seisuga 03.05.2024 moodustab -122,29 eurot. Võlgnik palub avaldus rahuldada ja välja kuulutada võlgniku pankrot. 21.05.
  2. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Kristo Tederi. Kohtumääruse põhjendused
  3. Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 2.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

  1. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 65 917,59 eurot, vara puudub. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks
  2. aasta kevadel, mil tuli täita võlgniku suhtes 15.02.2024 a EAS’i poolt tehtud otsus toetuse tagastamise kohta ja selgus, et võlgnik ei ole suuteline väljamakstud toetust tagastama.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustikust tulenevalt on võlgniku juhatusel lojaalsuskohustus, hoolsuskohustus, 2

(4)raamatupidamise korraldamise kohustus ja pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustus. Ajutisele haldurile ei ole teada asjaolud, mis viitaksid, et juhatuse liikmed võiksid alla rikkunud oma lojaalsuskohustust. Maksejõuetuse tekkimise põhjused on ajutise halduri hinnangul lisaks võlgniku poolt viidatud objektiivsetele asjaoludele (sh näiteks COVID19 epideemiast tulenevate piirangute mõju), mis ilmselt on võlgniku müügitulule negatiivset mõju avaldanud, läbi EAS’i programmi antud toetuste tagasi küsimine ja välja maksmata toetuste välja maksmata jätmine. Seejuures on lähtuvalt EAS’i poolt välja toodud asjaoludest selle põhjustanud võlgnik ise, rikkudes toetuse saamise reegleid. Maksejõuetuse põhjus on seega muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

4. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Võlgnik on asutatud ilma osakapitali sissemakseta. Seega esineb ÄS §-is 520¹ toodut arvestades nõue summas 2 500,00 eurot võlgniku omanike vastu. Samas on võlgniku osanike puhul tegemist välisriigi kodanikega, kelle puhul tuleb arvestada võimalike raskustega nõuete maksmapanemisel. 5. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 6.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 7.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 8. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9,25 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 295 eurot (lisandub käibemaks 284,90 eurot). 9. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud.

§ 150

lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katteks 1 579,90 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri Kristo Tederi kasuks. 10.

§ 29

lg 9 kohaselt, kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus käesoleva paragrahvi kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt. Lg 9 1, kui osaühingu osakapital on alla 2 500 euro ja ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult tasu ja kulutuste hüvitamist ulatuses, mis jääb osaühingu osakapitali ja 2 500 euro vahele. Lg 10 kohaselt, kui ajutine haldur nõuab tasu ja kulutuste hüvitamist käesoleva 3

(4)paragrahvi lõike 9 või 91 alusel, esitab ta selleks kohtule avalduse. Kohus lahendab avalduse määrusega, võimaluse korral samaaegselt menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 11. Võlgniku muu vara arvelt ei ole võimalik ajutise halduri aruandest lähtudes ajutisel halduril oma taotletava tasu nõuet rahuldada ja tasu jääb osakapitali (puudub) ning 2 500 eurot vahele, seega on täidetud

§ 29lg-te 9, 91 ja 10 kohaldamise eeldused.

  1. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab võlgniku osanikult A Slt solidaarselt võlgnikuga ajutise halduri kasuks välja 835,09 eurot. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamakse määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
  2. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 3 ja

§ 65

sätestatu kohaselt on ajutise ja pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 ”Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2024 820 eurot, millest 1/5 on 164,00 eurot. Ajutine haldur lähtub tunnitasust summas 140,00 eurot. Ajutine haldur palub riigi vahenditest välja mõista 744,81 eurot (sh käibemaks).

§ 23

lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 14. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule A Sle. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.