Obsah (5)

§ 97§ 100§ 101§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.07.2023.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-6485 Tsiv

(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub, et lapsevanemad koos ei ela, hageja elab emaga. Pooled vaidlevad, kas kostja on andnud hagejale ülalpidamist piisavalt. 5. TsMS § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Hindamaks, kas kostja on andnud hagejale ülalpidamist piisavalt, tuleb esmalt tuvastada ülalpidamiskohustuse ulatus. 6.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot, alates 01.04.2023.a. 249,78 eurot ja alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot. 2 7.

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 8.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Esitatu kohaselt on käesoleval ajal pooleli kohtumenetlus, milles lapsevanemad vaidlevad mh hageja ja kostja suhtlemise korraldamise üle, so tsiviilasi 2-21-

1. Kohtule on esitatud 03.10.2022 määrus tsiviilasjas 2-21-5105 (dtl 14-20), millest nähtuvalt on esialgse õiguskaitse korras suhtluskord määratud kuni kohtumenetluse lõppemiseni selliselt, et kostja kohtub hagejaga esmalt kord nädalas, kokku kolm korda Tallinna Perekeskuses, seejärel kohtub kostja hagejaga üle ühe nädala (paaritul nädalal) selliselt, et isa võtab lapse neljapäeval lasteaiast ja toob lapse esmaspäeval lasteaeda. Kui laps ei ole neljapäeval lasteaias, siis antakse laps isale üle neljapäeval hiljemalt kell 18:00 ning kui laps ei lähe esmaspäeval lasteaeda antakse laps emale üle tema elukohas hiljemalt esmaspäeva hommikul kell 9:
2. Seega alates 2022.a.
3. nädalast (al 24.10.2022) pidi kostja veetma hagejaga üle nädala 3,5 päeva, so keskmiselt 7 päeva kuus.
4. Pooled ei vaidle, et toimusid ainult kohtumised perekeskuses, kuid suhtluskorra määrust ei ole täidetud osas, milles kostja peaks võtma lapse enda juurde üle nädala neljapäevast esmaspäevani. Kohus leiab, et

§ 101

lg 6 kohaldamisel tähendust ei oma, kas suhtluskorra määrust tegelikult täidetakse. Riigikohus on leidnud, et nõustuda ei saa seisukohaga, mille kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult koos, mh põhjusel, et selline lähenemine pisendaks vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (2-18-6491, p 14.1). Pooled on esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on algatanud kohtumääruse sundtäitmiseks täitemenetluse (dtl 81-82, 92, 93), st kostja on läbivalt soovinud suhelda hagejaga vastavalt kohtumäärusele ja anda seonduvalt ülalpidamist vahetult. Kohus leiab, et tähendust ei ole väitel, et laps ise ei taha kostja juurde minna. Lapse viibimiskoha otsustavad tema vanemad. Suhtlemiskorra täitmine on vanemate kohustus, mh hõlmab see lapsele selgitamist, et laps viibib kummagi vanema juures selliselt, nagu kohus otsustas. Nõustuda ei saa, et kohtumäärusest lähtumine tähendaks, et lapsel jääb olulises ulatuses ülalpidamine üldse saamata. Ülalpidamise andmisel vahetult ei esine olukorda, kus laps jääks ülalpidamisest ilma. Kohus leiab, et olukorras, kus määratud on suhtluskord, puudub lapsel õigus nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist rahas ainuüksi põhjendusega, et ta vahetut ülalpidamist ei taha. Vastupidisega kaasneks nimelt viidatud Riigikohtu lahendis märgitud negatiivne tagajärg, so kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra sisutuks muutmine. 10. Pooled kinnitasid eelistungil, et enne esialgse õiguskaitse määrust suhtlemise osas kokkuleppeid ei olnud. 11.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud tasuma elatist sama pere kahele lapsele, kelle vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. 12.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: 3 - alates 01.07.2022 kuni 23.10.2022.a. 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); - alates 24.10.2022 kuni 31.12.2022.a. 120,33 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)) = 225,64 x 53,33% (poolest ajast (15 päeva) 7 päeva ehk 46,67% viibib isaga); - alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 115 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 215,64 x 53,33%); - alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024 138,83 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) -40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)= 260,33 x 53,33%); - alates 01.04.2024.a. 153,44 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)= 287,72 x 53,33%). 13. Hageja väitel ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks

§ 101

alusel arvestatud summadest.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 102

lg 3 järgi võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

1. Hageja on välja toonud, et ema igakuised kulud hagejale on keskmiselt järgmised: vajadus eluase (sh telekommunikatsiooniteenused) toit side transport hügieen (juuksur) lasteaed (kuni sept 23) kool (al sept 23) huviharidus tervishoid meelelahutus ja vaba aeg (sh spordivahendid, sünnipäev) riided ja jalanõud kokku (eur kuus) eur/kuus 237 200 16,3 43,2 15 78,8 38,6 75,8 30 79,2 80 kuni 23.a. sept 855,3 al 23.a. sept 815,1
2. Seoses eluasemega on hageja välja toonud, et elab emaga kahekesi üürikorteris, kostja väitel elab samas korteris ka hageja õde täisealine K K. Kostja on esitanud tsiviilasjas xxx K. K poolt kostja vastu 17.05.2023 esitatud hagiavalduse (dtl 173-176), milles on märkinud, et õpib
3. klassis ja tema elukoht on xxx, so hageja aadress. Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et elab emaga kahekesi, ei ole tõendatud. Menetluses xxx on K K väitnud, et elab koos emaga. Väide, et K K ei märkinud oma tegeliku elukoha andmeid, et kostja seda teada ei saaks, sest suhted kostjaga on konfliktsed, on paljasõnaline. Eelduslikult ei esita menetlusosaline kohtule valeandmeid. Kuivõrd hageja ei ole ka välja toonud ega tõendanud, et K K elukoht käesolevaks ajaks enam xxx ei ole, asub kohus seisukohale, et kooselavaid isikuid on kolm.
4. Kohus tuvastab, et hageja ema korteri üür on 330 eurot kuus ning kommunaalkulud keskmiselt 169,02 eurot kuus (dtl 258 väljavõtted, kommunaalid ja elekter 6 kuu keskmine), telekommunikatsiooni teenused kodus 29,37 eurot kuus (dtl 136, 259), so kulu seoses eluasemega keskmiselt 176,13 eurot kuus. Kostja on välja toonud, et tema kulu eluasemele on keskmiselt 218,12 eurot, so kulu kommunaalteenustele, kui hageja viibiks tema juures, siis jaguneks kulu kahe inimese vahel. Kostja on esitanud oma 5 kuu kommunaalarved (dtl 1774 181), ühe kuu keskmine on esitatu põhjal 216,14 eurot, so 108,07 eurot inimese kohta. Esialgse õiguskaitse määruse järgi peaks hageja viibima osa ajast kostja juures. Kohus nõustub kostjaga, et hageja vajaduste arvestamisel tuleb arvesse võtta ka osa, milles kostja annaks ülalpidamist vahetult, kui suhtluskorda ettenägevat kohtumäärust täidetaks. Vastava osas jääb kohus p-s 9 toodud põhjenduste juurde. Hageja vajadus seoses eluasemega on keskmiselt 142,10 eurot kuus ((176,13 + 108,07) : 2).
5. Hageja kasutab telefonipaketti hinnaga 8 eurot kuus (dtl 137, 260). Kulu telefoni soetamiseks võib olla ühe kuu kohta arvestatuna samas suurusjärgus (hageja arvestuse kohaselt telefon hinnaga 299 eurot dtl 138, hinnanguline kasutusaeg 36 kuud on 8,3 eurot kuus). Transpordi kohta on hageja välja toonud, et 43,2 eurot kuus on kütusekulu hageja kohta: ema sõidutab hagejat autoga, sh igapäevaselt kooli, vabal ajal matkama, sõprade sünnipäevadele, jalgpallilaagrisse vms. Kohtu hinnangul märgitud transpordikulu mõistlikku tavapärast vajalikku ulatust ei ületa. Võrdlusena nt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu1 kohaselt on standardeelarve puhul hageja vanusegrupi laste keskmine kulu transpordile 40 eurot kuus, alates uuringu valmimisest
6. aastal on hinnad oluliselt tõusnud. Vastusena kostja väitele, et kasutada võiks tasuta ühistransporti, märgib kohus, et hageja ei pea tegema kulutusi transpordile mitte arvestusega, et kostja ülalpidamiskohustus oleks võimalikult väike, vaid lähtuvalt oma tegelikest vajadustest. Isikliku sõiduauto kasutamine lapse sõidutamiseks ei ole kuidagi tavapäratu. Hageja on välja toonud, et käis kuni 2023.a. septembrini lasteaias, kohatasu oli keskmiselt 71,25 eurot kuus, perioodil 01.09.2022 – 01.05.2023 käis hageja ka eelkoolis hinnaga ca 30 eurot kuus, 2022.a. juulist kuni 2023.a. septembrini oli kulu lasteaiale ja eelkoolile kokku ca 78,8 eurot kuus (maksed dtl 146-147). Kulu ulatuseks seoses koolis käimisega on hageja märkinud ca 38,6 eurot kuus, sh koolitarbed, ekskursioonid, erinevad väikekulud. Kohus leiab, et hageja on põhjendanud vajaduse mõnevõrra kõrgema ulatuse, kuna osta tuleb mh koolivormi kuuluvaid esemeid (dtl 142-145). Hageja käib jalgpallitrennis, mis maksab 65 eurot kuus (dtl 148), kord aastas toimub laager hinnaga 130 eurot (dtl 149), kulu huviharidusele keskmiselt kuus on seega 75,8 eurot.
7. Pooled ei vaidle, et hageja vajadus seoses toiduga on ca 200 eurot kuus. Mõistlikku tavapärast ulatust ei ületa kohtu hinnangul ka kulu riietele-jalanõudele 80 eurot kuus ega hügieenile, sh vajadusel juuksuris käimisele, 15 eurot kuus. Seoses tervishoiuga leiab kohus, et tavapärane kulu käsimüügiravimitele ning vitamiinidele ei ületa hinnanguliselt 20 eurot kuus. Kostja on välja toonud, et hageja käib mänguteraapias, lapsevanemad vaidlevad vastava vajaduse põhjendatuse üle. Nähtuvalt Harju Maakohtu 02.10.2023 määrusest tsiviilasjas xxx (dtl 264268) on kostjale esialgse õiguskaitse korras antud otsustusõigus mänguteraapia korraldamise küsimuses, hageja ema on kohustatud tagama hageja osalemine mänguteraapias üle nädala neljapäeval, mänguteraapiat on kostja korraldanud juba 25.04.2023 esialgse õiguskaitse määruse alusel. Võttes arvesse, et kostjale on antud otsustusõigus mänguteraapia korraldamiseks kohtumäärusega, puudub alus pidada seda kuidagi lapse huvidele mittevastavaks või ebavajalikuks. Kostja on välja toonud, et kui mänguteraapia toimus lasteaias, siis maksis see 100 eurot kord, so kulu 200 eurot kuus (arve dtl 238), hilisemalt (nähtuvalt esitatud arvetelt alates 2023.a. augustist) on kulu 50 eurot kord, so 100 eurot kuus (dtl 242). Põhjendatud vajadus seoses meelelahutusega, so raamatute, mänguasjade, sporditarvete jms ostmiseks ning mõistlikus ulatuses sotsiaalses suhtluses osalemiseks (sünnipäevad) on kohtu hinnangul kuni 70 eurot kuus.
8. Hageja igakuised vajadused on kohtu hinnangul kokkuvõtlikult järgmised: vajadus eluase (sh telekommunikatsiooniteenused) 1 eur/kuus 142,1 https://www.just.ee/media/491/download 5 toit side transport hügieen (juuksur) lasteaed (kuni sept 23) kool (al sept 23) huviharidus tervishoid 200 16,3 43,2 15 78,8 38,6 75,8 20 (kuni apr 23) 220 (mai-juuli 23) 120 (al aug 23) meelelahutus ja vaba aeg (sh spordivahendid, sünnipäev) riided ja jalanõud kokku (eur kuus) 70 80 kuni 23.a. apr 741,20 mai-juuli 23.a. 941,20 aug 23.a. 841,2 al 23.a. sept 801
9. Võttes arvesse lapsetoetusega kaetud osa on ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel kostjale langev osa järgmine: 01.07.2022-31.12.2022.a. 340,60 eurot ((741,20 - 60) : 2); 01.01.2023-30.04.2023.a. 330,60 eurot ((741,20 - 80) : 2); 01.05.2023-31.07.2023.a. 430,60 eurot ((941,20 - 80) : 2); 01.08.2023-31.08.2023.a. 380,60 eurot ((841,20 - 80) : 2); al 01.09.2023.a. 360,50 eurot ((801-80) : 2).
10. Perioodi eest 01.07.2022 kuni 23.10.2022 pidanuks kostja andma ülalpidamist kokku 1 274,50 euro ulatuses ((340,60 x 3) + (340,6 : 31 x 23)). Nähtuvalt laekumiste väljavõttest (dtl 22-23) tegi kostja 29.07.2022-28.10.2022 viitega hagejale järgmised maksed: 29.07.22 elatis kahele lapsele 300,85 eurot (st hageja osa 150,43 eur), 30.08.2022 elatis kahele lapsele 451,28 eurot (st hageja osa 225,64 eur), 03.10.2022.a. 225,64 eur, 28.10.2022 elatis kahele lapsele 225,64 eurot (st hageja osa 112,82 eurot), so kokku 714,53 eurot ehk 559,97 eurot kohustuse ulatusest vähem.
11. Seoses mh nimetatud perioodiga on kostja välja toonud, et on andnud hagejale ülalpidamist vahetult soetades talle riideid. Hageja märkis, et tegemist on olnud kingituseks soetatud riietega, milles lapse emaga kokku lepitud ei olnud ning mis ei vähendanud vajadust vajalike esemete soetamiseks. Kohus leiab, et elukorralduse juures, kus laps elab emaga ning külastab isa paaril päeval nädalas või harvem, langeb lapse vahetu ülalpidamise ning tema elu korraldamise põhiraskus emale. Kohus leiab, et ülalpidamiskohustus ei saa olla vahetult täidetud kulutuste tegemisega asjade soetamiseks, kui lapse eest vahetult hoolitseva lapsevanemaga selliste asjade soetamises kokku lepitud ei ole. Mh ei nähtu kokkulepet ühegi konkreetse asja soetamise osas kostja esitatud sõnumivahetusest (dtl 236-237).
12. Kostja väitel tasus ta ka hageja jalgpallitrenni eest, hageja väitel tasus kostja ainult ühe makse 2024.a. mais, mille ema oli juba tasunud. Kohus tuvastab, et seoses trenniga on kostja esitanud ainult ühe maksekorralduse 16.05.2024 (dtl 223), mõlemad vanemad on samal kuupäeval tasunud jalgpalli trenni kuutasu (dtl 222, 262). Kostja väide, et ta on pidevalt tasunud hageja trenni eest ei ole tõendatud.
13. Kohus asub seisukohale, et kostja rikkus perioodil 01.07.2022 kuni 23.10.2022 hagejale ülalpidamise andmise kohustust, andes ülalpidamist ebapiisavalt. Elatishagi rahuldamise vastav eeldus on seega täidetud. 6
14. Alates 24.10.2022 tuleb kostja ülalpidamiskohustus täiendavalt lugeda täidetuks vahetult saadava osa väärtuses, mida hageja saaks suhtluskorra määruse kohasel täitmisel. Kulud, mille kandmine sõltub lapse viibimiskohast on toit, eluase, transport, hügieenitarbed, harilikud apteegikaubad, meelelahutus ja vaba aeg. Kuna suhtluskorra määruse järgi on hageja isaga keskmiselt 7 päeva kuus, on vahetult saadava ülalpidamise väärtus vastavalt kulukategooriate kaupa 46,67 eurot (200:30x7), 33,16 eurot (142,1:30x7), 10,08 eurot (43,2:30x7), 3,5 eurot (15:30x7), 4,67 eurot (20:30x7), 16,33 eurot (70:30x7), so kokku 114,41 eurot kuus.
15. Perioodil 24.10.2022-01.05.2023 oli kostjal kohustus anda ülalpidamist 2 105,39 euro ulatuses ((340,6 : 31 x 8) + 340,6 x 2 + 330,6 x 4 + (430,6 : 31 x 1). Vahetu ülalpidamise väärtus sama perioodi eest oli 719,68 eurot ((114,41 : 31 x 8) + 114,41 x 6 + (114,41 : 31 x 1), st rahas tuli täiendavalt anda ülalpidamist 1 385,71 eurot. Nähtuvalt laekumiste väljavõttest (dtl 22-23, dtl 147) tegi kostja järgmised maksed: 12.11.2022.a. 225,64 eurot, 08.12.2022.a. 105,31 eurot, 31.12.2022.a. 120,33 eurot, 04.02.2023.a. 100,64 eurot, 02.03.2023.a. 71,87 eurot, 02.04.2023.a. 86,77 eurot, so kokku 710,56 eurot, so 675,15 eurot kohustuse ulatusest vähem.
16. Seoses vastava perioodiga on kostja välja toonud, et ostis 2023.a. märtsis hagejale mobiiltelefoni (dtl 213) ning on võimaldanud hagejal telefoninumbri xxx kasutamist. Kostja esitas sõnumivahetuse hagejaga suhtlemise kohta numbril xxx 2023.a. detsembris (dtl 212). Hageja tõi välja, et andis sim-kaardi detsembris tagasi, sest kostja kasutas seda hageja positsioneerimiseks. Kohus leiab, et mobiiltelefoni ja sim-kaardi hageja kasutusse andmisega on kostja andnud ülalpidamist seoses kogu hageja sidevajadusega perioodil 2023.a. märtsist detsembrini. Perioodil 24.10.2022-01.05.2023 täiendavalt saadud vahetu ülalpidamise väärtus on 33,13 eurot (16,3 x 2 + (16,3 : 31 x 1)). Rahas tulnuks täiendavalt anda ülalpidamist 642,02 eurot (675,15-33,13).
17. Hagi esitamise seisuga võlgnes kostja seega hagejale perioodi eest 01.07.2022 kuni hagi esitamiseni 02.05.2023 elatist 1 201,99 eurot (559,97 + 642,02). Kohtule esitatud väljavõtte (dtl 147) kohaselt on kostja pärast 02.03.2023 makset tasunud täiendavalt elatisemakseid 02.04.2023 - 05.04.2024 kogusummas 1 443,70 eurot. Sellega on võlgnevus perioodi eest enne hagi esitamist tasutud (üle jääb veel 241,71 eurot). Kohus jätab nõude elatisevõlgnevuse välja mõistmiseks perioodi eest enne hagi esitamist rahuldamata.
18. Perioodil 02.05.2023 kuni 31.07.2023 pidanuks kostja andma ülalpidamist kokku 1 277,91 euro ulatuses ((430,6 : 31 x 30) + 430,6 x 2). Samal perioodil vahetult saadava ülalpidamise väärtus olnuks suhtluskorra määruse järgimisel 339,54 eurot ((114,41 : 31 x 30) 114,41 x 2). Seoses hagejale side võimaldamisega vahetult antud ülalpidamise väärtus oli 48,37 eurot. Kostja tasus mais, juunis ja juulis täielikult hageja kulu mänguteraapiale 200 eurot kuus, so kolme kuu eest 600 eurot. Kohus leiab, et asjaolu, et 02.10.2023 määrusega tsiviilasjas 2-215105 oli määratud, et mänguteraapia eest tasub kostja, ei tähenda, et vastavaga ei oleks kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud, samuti ei olnud viidatud menetluse esemeks ülalpidamiskohustuse jaotus lapsevanemate vahel. Rahas tulnuks sama perioodi eest anda ülalpidamist seega täiendavalt 290 eurot.
19. Perioodil 01.08.2023 kuni 31.08.2023 pidanuks kostja andma ülalpidamist kokku 380,60 euro ulatuses. Samal perioodil vahetult saadava ülalpidamise väärtus olnuks suhtluskorra määruse järgimisel 114,41 eurot. Seoses hagejale side võimaldamisega vahetult antud ülalpidamise väärtus oli 16,3 eurot. Kostja tasus hageja kulu mänguteraapiale 100 eurot. Rahas tulnuks sama perioodi eest anda ülalpidamist seega täiendavalt 149,89 eurot.
20. Perioodil 01.09.2023 kuni 31.07.2024 pidanuks kostja andma ülalpidamist kokku 3 965,5 euro ulatuses (360,5 x 11). Samal perioodil vahetult saadava ülalpidamise väärtus olnuks suhtluskorra määruse järgimisel 1 258,51 eurot (114,41 x 11). Seoses hagejale side võimaldamisega vahetult antud ülalpidamise väärtus oli 65,2 eurot (16,3 x 4). Kostja tasus kulu mänguteraapiale kokku 1 100 eurot (100 x 11). Rahas tulnuks sama perioodi eest anda ülalpidamist seega täiendavalt 1 541,79 eurot. 7
21. Kohus rahuldab hageja nõude kostjalt elatise välja mõistmiseks alates hagi esitamisest osaliselt. Kohus mõistab välja elatise 02.05.2023-31.07.2024 perioodi eest 1 739,97 eurot (290 + 149,89 + 1 541,79 - 241,71) ning alates 01.08.2024 igakuiselt summas 146,09 eurot kuus (360,5 - 114,41 - 100) kuni hageja täisealiseks saamiseni.
22. Kohtule on esitatud ülevaade kostja poolt elatise tasumisest menetluse kestel ainult kuni kuupäevani 06.04.
23. Juhul kui hageja on kostjalt saanud elatisemakseid alates 06.04.2024, kuuluvad saadud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
24. Ülalpidamist ei saa lugeda antuks vahetult kostja poolt 16.05.2024 tehtud maksega summas 42,64 eurot M A kontole (dtl 229). Hageja on välja toonud, et tegemist oli väljasõidu ja lõpuraamatu tasuga, mille ema oli juba 08.05.2024 tasunud (dtl 261), topelt makstud summa tagastati kostjale. Kohus leiab, et kostjal puudub õigus nõuda, et ta saaks ülalpidamist anda kulude vahetu kandmisega osas, milles kulude kandmine ei sõltu sellest, kelle juures laps viibib. Olukorras, kus vanemad omavahel mõistlikult koostööd ei tee, on ülalpidamise andmine rahas mh mõistlik selleks, et kulutusi ei kantaks topelt.
25. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja ema kontole hiljemalt iga kuu
26. kuupäevaks.
27. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
28. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 8