Obsah (4)

§ 111§ 112§ 62§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Tallinna Halduskohus Maarja Oras 27. august 2024, Tallinn 3-24-2

) § 110 lg 1 p 1). Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (

§ 111

lg 1).

§ 112

lg 1 punkt 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast.

1. Taotleja majanduslik seis menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul vanglasisese isikuarve väljavõtte kohaselt perioodi
2. aprillist 2024 kuni
3. augustini 2024 ei ole piisav EÕK taotluselt riigilõivu tasumiseks. Seega on menetlusabi andmine lubatav ning kohus vabastab taotleja EÕK taotluselt riigilõivu tasumisest. Kohus võtab taotleja nimetatud väljavõtte käesoleva asja materjalide juurde

§ 62lg 2 alusel.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 2 6.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

7. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (

§ 249lg 4).

Kohtule nähtub vangla esitatud vastusest ning taotleja esitatud dokumentidest, et vangla on alates

1. augustist 2024 asunud kaebaja suhtes täitmisele pöörama
2. aprilli,
3. juuni ja
4. augusti käskkirjadega määratud distsiplinaarkaristusi. Taotleja on kartserikaristuse täitmisele pööramise peale esitanud pöördumised vanglale
5. augustil ja
6. augustil, milles palub peatada kartserikaristuse kohaldamise.
7. Kohtule nähtub vangla vastusest, et käesoleva kohtumääruse tegemise seisuga viibib taotleja kartserikambris, mistõttu kohalduvad talle VSke § 60 lõikes 1 kirjeldatud piirangud isiklike asjade omamise kohta ning vangla esitatud vastuse kohaselt on VKA-09 kambris taotlejal võimalik kasutada telefoni vastavalt Tallinna Vangla kodukorra punktile 12.3.3.3 ning V-hoone telefoni kasutamise graafikule. Seega tõlgendab kohus EÕK taotlust kui taotlust kartserikaristuse täitmise peatamiseks, mis hõlmab endas ka kartseris viibimisega seonduvate piirangute lõpetamist (isiklike asjade ära võtmine, telefoni kasutamise piirangud).
8. Kohus on seisukohal, et taotlejal esineb EÕK vajadus, kuivõrd hilisema kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik ära kantud kartserikaristust tagasi pöörata ega kõrvaldada täielikult ka selle võimalikke tagajärgi.
9. Tallinna Ringkonnakohtu
10. mai
11. a määruses asjas nr 3-24-1123 jõudis ringkonnakohus järeldusele, et kuigi taotleja tervislik seisund ei välista iseenesest kartserikaristuse kohaldamist, ei tohi määratud distsiplinaarkaristust täitmisele pöörata nii, et taotlejal ei jää täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise ja kartserisse paigutamise vahele mõistlikku aega, mille ta saab veeta tavarežiimil (p 13). Ringkonnakohus viitas ka taotleja terviseandmetele, mille kohaselt taotleja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt on vangla psühhiaater 18.04.2024 sissekandes leidnud, et taotleja isiksushäire on kompenseeritud ja määratud raviskeem optimaalne, kuid esineb vajadus järgida mõistlikku tasakaalu distsiplinaarmeetmete rakendamise ja võimalike tagajärgede vahel (p 12). Käesoleval juhul ei nähtu, et taotlejale oleks võimaldatud viibida tavarežiimil täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja kartserikaristuste täitmisele pööramise vahel, ning vastustaja pole kaebaja vastavale väitele vastu vaielnud. Seetõttu ei ole kohus veendunud, et vangla on kaalunud taotleja tervislikust seisundist tulenevaid asjaolusid, asudes kaebajale määratud distsiplinaarkaristusi täitmisele pöörama.
12. Kohtule on teada (tulenevalt haldusasjas nr 3-24-2183 esitatud vangla vastusest), et taotleja vabaneb vanglast
13. augustil
14. Ka seda arvestades ei lähe taotleja kartserikaristuse peatamine olulisse vastuollu avalike huvidega.
15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotleja EÕK taotlus on põhjendatud, ning kohus peatab Tallinna Vangla
16. augusti
17. a käskkirjaga nr 1-24/1-3/226 määratud distsiplinaarkaristuse (kartserikambrisse paigutamine) täitmise kolmeks päevaks. Ka kartserikaristuse lühidust arvestades peaks kolm päeva oleme kohtu hinnangul piisav, et vastata Tallinna Ringkonnakohtu
18. mai 3
19. a määruses antud suunisele. Kohus märgib, et selleks, et kartserikaristuse saaks täitmisele pöörata, peab taotleja viibima need kolm päeva tavarežiimil. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Oras 4