Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
I. Asjaolude kirjeldus
) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud 25.06.2024 hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hageja hagist loobunud. 2
lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis 26.06.2024 kostjalt seisukohta hagist loobumise avaldusele ja hageja 12.06.2024 menetlusdokumendile. Kostja seisukohta ei esitanud. Kostja on 19.06.2024 kohtule teatanud, et ei ole nõus hageja menetluskulusid tasuma ning leiab, et õigusabikulud peaks kandma hageja. 4.
lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse. 5.
lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kindlaks määrama menetluskulud. 6.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on
Kohtu hinnangul puudub vajadus hageja nõude menetlemiseks, sest hageja eesmärk on saavutatud – kostja tasus hageja haginõudest võlgnevuse põhiosa, s.o leppetrahvi 30 eurot 30.04.2024, s.o pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 15.04.2024.
lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
lg 5 kohaldamine ei sõltu sellest, kas hagi on kostjale kätte toimetatud või mitte. Kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Kohus leiab, et kostja on menetluskulusid kandma kohustatud isikuks käesolevas asjas ning kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 7. Hageja menetluskulud on nimekirja kohaselt 85 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad kohtumenetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot. 3
lg 4,
Selleks tuleb kohtule esitada vastav hageja poolt allkirjastatud riigilõivu tagastamise taotlus, milles märgitud pangakonto number koos pangakonto omaniku nimega, kuhu hageja soovib riigilõivu tagastust. Põhjendatud on hageja poolt kohtumenetluses tasutud poole riigilõivu 32,50 euro hüvitamine. Samuti on põhjendatud hageja poolt tasutud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro hüvitamine.
lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud hageja menetluskulud 52,50 eurot (20+32,50=52,50). Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Hageja esitas taotluse menetluskulude 85 eurot kindlaksmääramiseks. Kohus määras kindlaks hageja menetluskulud 52,50 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse menetluskulude 32,50 eurot (8552,50=32,50) kindlaksmääramiseks ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
Vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa 280 eurot, seega ei ole määrus menetluskulude kindlaksmääramise osas edasi kaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.