Obsah (4)

§ 199§ 349§ 692§ 65

1-17-2854 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2017, Tallinn Kohtuasja number 1-17-2854 Kohtukoosseis Meelika Aava, Sten Lind, Urmas Reinola Apelleeritud koht

§ 199

lg 2 p 9 ja § 349 järgi lühimenetluses korras Süüdistatav P.P Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava P.P apellatsioon Harju Maakohtu

1. aprilli
2. a otsusele läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a otsusega lühimenetluses tunnistati P.P süüdi karistusseadustiku (

) § 349 järgi ja karistati rahalise karistusega 45 päevamäära summas 450 eurot. Lühimenetluse tõttu vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti tasumisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära summas 300 eurot, mis kuulub tasumisele 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks sellele tunnistati P.P süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 9 kuuks.

Lühimenetluse tõttu vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti ärakantavaks karistuseks vangistus 6 kuuks. Karistuse algusajaks määrati 9. veebruar 2017. 2. P.P tunnistati

§ 199lg 2 p 9 järgi süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna, 10.

novembril 2015 varastas Tallinnas Telliskivi tänaval asuvast autopesulast mobiiltelefoni,

1. juunil 2016 Vana-Viru tänaval asuvast kasiinost mobiiltelefoni ja
2. veebruaril 2017 Sõpruse puiesteel asuvast Magistrali keskuse kauplusest Kirbukas parfümeeriatooteid ja ehteid. Samal päeval püüdis ta varastada Magistrali keskuse kauplusest Expressions hõbedast kõrvarõngaid, kuid turvatöötaja pidas ta kauplusest väljudes kinni.

§ 349

järgi tunnistati P.P süüdi teise isiku isikutunnistuse kuritarvitamises kahel korra.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav P.P , kes vaidlustab kohtuotsust talle mõistetud karistuse osas. Apellant leiab, et maakohus ei arvestanud tema narkosõltuvusega ning seetõttu palub asendada talle mõistetud vangistus sõltuvusraviga rehabilitatsioonikeskuses Lootuse küla. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on P.P-le karistuse mõistmise osas seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

§ 692

lg 6 p 1 kohaselt tähendab vangistuse asendamine raviga narkomaanide puhul sõltuvusravi ning seda kohaldatakse isikule, kes on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu.

§ 692

lg 1 kohaselt on võimalik seda kohaldada juhul, kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus.

§ 692

lg 8 kohaselt peab ravi ajal süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 692

lg 9 sätestab, et kui süüdimõistetu võtab enne ravi tähtaja lõppemist tagasi ravi kohaldamise nõusoleku, hoiab ravist kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või kui süüdimõistetu ravi katkestatakse arsti ettekirjutusel ravi kõrvalmõjude või muu meditsiinilise näidustuse tõttu, pöörab kohus süüdimõistetule mõistetud vangistuse kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

§ 692

lg 10 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb ravi ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, lõpetatakse tema suhtes ravi kohaldamine ning talle mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et P.P tarvitab ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi aineid ja on selle eest väärteomenetluse korras karistatud. P.P kinnitab,

1. veebruari 2017 hommikul tarvitas ta amfetamiini. Pärast seda pani ta Magistrali Keskuses toime ühe varguse ja ühe varguse katse. Maakohus mõistis talle varguste eest karistuseks vangistuse 9 kuuks. Seega on tema puhul vangistuse asendamiseks raviga formaalsed eeldused olemas. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb lisaks formaalsetele eeldustele kaaluda alati ka ravi kohaldamise materiaalseid eeldusi. Karistusõiguses kehtib põhimõte, et iga järgnev karistus peab olema eelmisest karmim, sest kergem karistus ei ole mõjutanud süüdistatavat uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. P.P on varem kaks korda kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas reaalse vangistusega. Vaatamata sellele ei mõjutanud see asjaolu teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, mistõttu on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Lisaks sellele on teda karistatud väärteomenetluse korras narkootiliste ainete ebaseadusliku tarvitamise ja ühistranspordis tasuta sõitmise eest. P.P ei tööta, ehkki on tegemist töövõimelise isikuga. Neil asjaoludel puudub kohtukolleegiumil veendumus, et P.P suudab ravi ajal järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud kohustusi, samuti alluda ravile.
2. Eeltoodust tulenevalt on P.P apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ning kohtukolleegium jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2