lg-s 1 sätestatud kohustust ehk ei ole menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka otsinud. Võlausaldajad nendivad, et menetluse viimaste aastate jooksul võlgnik töötas ning tegi saadud tulust ka väljamakseid, kuid menetluse alguses rikutud kohustuse tõttu on seitsme aasta jooksul tehtud võlausaldajatele Swedbank AS väljamakseid üksnes summas 8,35 eurot ja võlausaldajale Swedbank Liising Aktsiaselts 54,11 eurot ehk vastavalt 1 856,96 euro ja 12 026,88 euro suurusest nõudest on rahuldatud üksnes 0,4%. Võlausaldajad leiavad, et antud juhul ei ole võlgniku kohustuste rikkumise tõttu kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki täitnud.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 3.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 3/5 Kohus pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 01.05.2024. Käesolevaks ajaks on see aeg möödunud. 4.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-21-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12). 6.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Bxxxxxxx Mxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 7. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 7.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik töötas xxxxxxxxx Põhikoolis abikokana perioodil 05.09.2016.a. – 26.05.2017.a. 01.08.2017.a. kuni jaanuar 2018 töötas võlgnik xxxxxxxx lasteaed Lepatriinu kokana. Pärast seda oli võlgnik töötu kuni 30.08.2021.a, mil asus tööle Baltic Restaurants Estonia AS’i abikoka ametikohale. Seega oli võlgnik menetluse ajal töötu 3 aastat ja 7 kuud. Võlgnik on oma selgitustes väitnud, et tegeles aktiivselt töö otsimisega, kuid antud majanduslikus olukorras oli tasuva töö leidmine äärmiselt raske. Usaldusisiku esitatud aruannetest ei nähtu, milliseid jõupingutusi oli võlgnik teinud töökoha leidmiseks. Võlgnik ei olnud end registreerinud Töötukassas ega esitanud usaldusisikule ja kohtule tõendeid aktiivse töö otsimise kohta. Samuti pole võlgnikul tuvastatud vähenenud töövõimet, mis oleks raskendanud või takistanud töö leidmist. Usaldusisiku esitatud aruannete kohaselt on võlgnik kasvatanud oma kolme alaealist last, kellest kaks on tänaseks täisealiseks saanud. Võlgniku alaealised lapsed olid menetluse alguses viis, viisteist ja seitseteist aastat vanad. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud
7.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisikul pole kordagi olnud raskusi võlgnikuga suhtlemisel ning võlgnik on esitanud kõik vajalikud andmed aruande koostamiseks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud andmete esitamise kohustust. 7.3.
Võlgnik on rahuldanud võlausaldaja nõudeid kokku 845,26 euro ulatuses, s.o 0,45% kogunõuetest. Arvestades võlgniku sissetulekuid, on võlgnik teinud vabatahtlikke eraldusi. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud võlausaldajatele raha eraldamise kohustust. 4/5 7.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
7.5.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet kohtuistungil. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 8. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).Kohtu hinnangul on võlgnik süüliselt rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel olnud töötu kolm aastat ja seitse kuud. Võlgnik ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, ega muul usutaval viisil põhistanud, miks ei ole võlgnik asunud sissetulekut teenima, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik ei olnud end isegi Töötukassas registreerinud. Kohtu hinnangul puudusid võlgnikul objektiivsed põhjused mittetöötamiseks. Ärakuulamisel võlgnik ei esitanud arvestatavaid põhjendusi enda passiivse käitumise kohta. Kohus nendib, et ehkki võlgnik on alates 30.08.2021 olnud tööga hõivatud, ei ole ta panus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (0,45%) olnud arvestatav. Võlgnik ei ole näidanud üles oma tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud
§-st 173 tulenevaid kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku suhtes on menetlust juba pikendatud. 10. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad
lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Bxxxxxxx Mxxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 11.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Bxxxxxxx Mxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Bxxxxxxx Mxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 12.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Bxxxxxxx Mxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Tõnis Veltmann vabastada usaldusisiku kohustustest Bxxxxxxx Mxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.