KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 21.08.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2039 Haldusasi X kaebus ETK 19.10.2023 kirja, 18.06.2024 vaideotsu

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada. Kaebaja suhtes toimub Norra pädeva asutuse 23.04.2012 otsuse alusel töötushüvitise tagasinõude menetlus. ETK sai 30.03.2020 Norra pädev asutuse taotluse tagasinõude täitmisele pööramiseks. Kohus nõustub ETK-ga selles, et tegemist on sotsiaalsüsteemis makstava hüvitise tagasinõudega, millele kohalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 ning selle rakendusmäärus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 987/

1. Eesti suhtes on need määrused otsekohalduvad, Norra on nende määruste liikmesriigiks. Seega oli ETK-l õigus tugineda eeltoodud määrustele. Määruse nr 883/2004 art 84 lg 2 näeb ette aluse liikmesriigi haldusorgani poolt tagasinõutava hüvitise tunnustamise teise liikmesriigi poolt. ETK-le on vaideotsuses põhjendatult viidanud rakendusmääruse art 79 lg-le 1, mille kohaselt tunnustatakse nõude täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti otseselt ja seda käsitatakse automaatselt kui juriidilist dokumenti, mis lubab taotluse saanud asutuse liikmesriigi nõude täitmisele pöörata. 6.
2. Järelikult on Norra pädeva asutuse töötushüvitise tagasinõue automaatselt täitmisele pööratav otsus. ETK ülesandeks määruse liikmesriigi haldusorganina on teha menetlustoimingud Norra otsuse täitmisele pööramiseks. Seega ei tuvasta ETK määruse nr 883/2004 ja selle rakendusmääruse alusel faktilisi ega õiguslikke asjaolusid, ta ei koosta haldusakti (haldusmenetluse seaduse, HMS, § 51 lg 1) ega tee toimingut (HMS § 106) 6.
3. Kohus möönab, et ETK märkis, et tegemist on ettekirjutusega ja viitas ettekirjutuse edasikaebeõigusele. Sellele vaatamata ei ole tegemist ettekirjutuse kui haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõttes, sest ETK ei tekitanud, muutnud ega lõpetanud kaebajale kohustusi. Kaebaja kohustus hüvitis tagasi maksta tekkis Norra haldusorgani otsuse alusel. Järelikult tegi ETK 3

§ 45

lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohus leiab, et ETK 21.10.2020 menetlustoiming ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi. ETK menetlustoiming on tehtud määruse ja rakendusmääruse alusel, seega õiguspärane. 6.

1. Eeltoodu kohaldub ETK 19.10.2023 kirja puhul, milles ETK selgitas, et Norra otsus on jätkuvalt täidetav ja andis kaebajale tähtaja Norra otsuse vabatahtlikuks täitmiseks. Seega puudub kaebajal kaebeõigus ETK 19.10.2023 kirja tühistamiseks. 6.
2. Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest (

§ 45lg 4).

Seega keelab

vaideotsuse iseseisva vaidlustamise, kui vaideotsus ei riku kaebaja õigusi. Kohus leiab, et 18.06.2024 vaideotsus ei riku kaebaja õigusi. ETK selgitas õigesti kaebajale ETK poolt Norra otsuse täitmisele pööramise menetluse õiguslikku alust määruse ja rakendusmääruse alusel. Määrus ja rakendusmäärus on otsekohalduvad ja Eesti õigusaktide suhtes ülimuslikud. Seega ei olnud ETK-l määrusest ega rakendusmäärusest tulenevalt kohustust anda kaebajale vabatahtlikku tähtaega tagasinõude täitmiseks. Järelikult ei oma võimalikud minetused (nt asjaolu, et kaebaja ei saanud 19.10.2023 kirja kätte) tähendust ETK poolt tagasinõude edastamisel sundtäitmiseks. Seega puudub kaebajal kaebeõigus ETK 18.06.2024 vaideotsuse tühistamiseks. 6.5. Kohus selgitab, et kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel (täitemenetluse seadustiku, TMS, § 23 lg 1). Täitedokumendiks on Norra haldusorgani 23.04.2012 otsus (TMS § § 2 lg 1 p 51). Kohtutäitur alustab täitemenetluse võlgnikule täiteteate saatmisega (TMS § 24 lg 1). Üheks kohtutäituri tegevuseks on võlgniku pangakonto olevate rahaliste vahendite arestimine. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel on kaebajal soovi korral õigus esitada kaebuse kohtutäiturile (TMS § 217 lg 1). Kohtutäituri otsus kaebuse lahendamisel on vaidlustatav maakohtus (TMS § 218 lg 1). Seega ei ole halduskohtu pädevuses lahendada kaebust kohtutäituri tegevuse peale, kuna selleks on ettenähtud teistsugune menetluskord (

§ 4lg 1).

6.6. Kokkuvõttes tuleb kaebus tagastada 19.10.2023 kirja ja 18.06.2024 vaideotsuse tühistamisnõudes, sest kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (

§ 121lg 2 p 1).

Kohtutäituri tegevuse vaidlustamise osas tuleb kaebus tagastada, sest sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (

§ 121lg 1 p 1).

7. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 4