← Eesti

2-23-144403/8

Obsah (7)§ 3141§ 444§ 468§ 162§ 175§ 172§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-144403 Tsiviilasi Osaühingu

§ 3141alusel).

Kostja oli teadlik kirjaliku vastamise kohustusest ja sellest, et vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Kostja ei ole hagile vastanud. 3. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. 4.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

5.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

7. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 100 eurot, kulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest 220 eurot, kokku 340 eurot (käibemaksuta).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (100 eurot). Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud

§ 172lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude 2 hulka.

See tähendab, et need kulud kannab

§ 162lg 1 alusel kostja.

Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, analüüsides ja hinnates käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja kulud hagiavalduse koostamise eest summas 220 eurot (110 eurot/h) on mõistlikud ja põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 340 eurot (100+20+220, käibemaksuta). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.