Obsah (7)

§ 30§ 120§ 123§ 87§ 73§ 132§ 29

4-24-2173 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. august 2024, Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-24-2173 Kohtunik Piia Jaaksoo Vä

§ 30

lg 1 p 3 alusel otstarbekuse kaalutlusel seoses K Ki poolt võetud kohustusega läbida rehabilitatsiooniprogramm „Korralik juht ehk KOJU“ (info ja registreerimine info@jkoolitus.eu, Trafity OÜ), sh tuleb K K’il programmi registreeruda hiljemalt 30.09.2024 ja esitada kohtule tõend programmi läbimise kohta (pmkhaapsalumenetlus@kohus.ee).

1. Edastada kohtuotsus K K’ile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 10.06.2024 otsusega väärteoasjas nr 2570,24,000678 (väärteotoimik, edaspidi VTT lk 10) karistati K K’it selle eest, et tema 11.05.2024 kella 21:34 xxx, RISTI - VIRTSU - KUIVASTU KURESSAARE, x km juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf reg märgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavs õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,12 mg/l. 1 4-24-2173 Tõendusliku alkomeetri lugem 0,17+-0,05 mg/l. Rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) 69 lg
2. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud K K’it LS § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 55 trahviühikut, s.o 220 eurot. Kaebus 19.06.2024 saabus Pärnu Maakohtule K Ki kaebus PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 10.06.2024 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2570,24,000678 (kohtutoimik, edaspidi KT lk 2-3). Kaebuse esitaja ei ole nõus, et ta on teo toime pannud tahtlikult, seega on karistus liiga karm. Ta hindas valesti enda organismi alkoholist vabanemise kiirust, kuna tema igapäeva tavaelu juurde alkoholi tarvitamine ei kuulu. Juhindus enesetundest ja loetud infomaterjalist (1 õlu =2 tundi). Tarvitas tagasihoidlikus koguses lahjat alkoholi, vahuveini ning kui möödas oli 2-3 tundi, tundis end kainena. Talle on väga oluline, et karistusregister ei sisaldaks alkoholi tarvitamisele viitavaid karistusi (ega loomulikult ka muid karistusi). On pikemat aega töötu, kuid planeerib edasist töökarjääri valdkonnas, kus ka karistusregistri sissekanded võivad halba varju heita tema isikule. Rõhutab, et alkoholist lugu ei pea ja pole mitte kunagi varem sarnase teo eest karistatud (sest pole sellist tegu sooritanud). Patrullpolitseinik tutvustas võimalust, et teatud juhtudel lubatakse alternatiivina läbida karistuseks kursus/loeng alkoholi halbadest mõjudest (vms) ning läbides jääb karistusregister puhtaks ja kanne tegemata. Seepärast oskas seda juba mainida ka oma seletuskirjas. Kaebuse esitaja palub kaaluda karistamisel selle või muu sarnase võimalusega, et karistusregister säiliks puhtana. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis (KT lk 10), et kuivõrd juht oli enne juhtima asumist ise kahtleval seisukohal, saab rikkumist lugeda tahtlikuks. Programmi saatmine tähendab võimalust, mitte kohustust, menetlusalune isik ei saa ise endale karistust määrata. Määratud karistus tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele, tühistamiseks ei ole põhjust. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et kaebuse saab

§ 120

lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT lk 9, 13).

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis (VTT lk 9) ja väärteootsuses (VTT lk 10) olev teokirjeldus kattub. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas K K on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas.

1. Kohus uuris järgmisi tõendeid: 11.05.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (VTT lk 3), mille kohaselt kell 21.34 oli K Ki kontrollimisel indikaatorvahendi näit positiivne; joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (VTT lk 3 pöördel), millest nähtuvalt K K’il ei esinenud alkoholi tarvitamisele viitavaid tunnuseid v.a alkoholi lõhn suust; tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrüki (VTT lk 4) kohaselt 11.05.2024 kell 22.17-22.23 kasutati K Ki suhtes mõõteseadet DRÄGER ALCOTEST9510, taatlustunnistuse nr TTRC-24/00001 lõplik lugem 0,17 mg/l, laiendmääramatus ±0,5 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,12 mg/l; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (VTT lk 5) näitab, et K K’ile on 2 4-24-2173 tutvustatud indikaatorvahendiga alkoholisisalduse mõõtmisel tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki; 11.05.2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (VTT lk 6) näitab, et K K kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 11.05.2024 kell 21.34 LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (VTT lk 7) on K K öelnud, et tarvitas eelnevalt vahuveini ning rooli asus 3-3,5 tundi hiljem; patrullpolitseinikust tunnistaja M K on rääkinud (VTT lk 8), et joobereidi käigus kontrollis K Ki joovet, näit oli positiivne, nad sõitsid teise patrulli juurde, kellel oli tõenduslik alkomeeter ning selle näit oli K K’il 0,12 mg /l.
2. Eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et K K juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,12 mg/l.
3. Sellega K K rikkus LS § 69 lg 3, mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et K Ki poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades täidab LS § 224 lg 1 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.
4. K K’il tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,12 mg/l, seega alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli keelatud seisundi miinimummäära lähedane, tal ei tuvastatud häireid reaktsioonides, tajudes ega koordinatsioonis. K K on öelnud, et jõi lahjat alkoholi ning ootas seejärel enne mootorsõidukit juhtima asumist 3-3,5 tundi, tundis ennast täiesti kainena. K K on joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis märkinud, et õhkas enne rooli asumist seltskonna inimestele ning nad ei tundnud alkoholi lõhna. K K on ka selgitanud, et arvestas oma seisundi hindamisel teadmisega, et alkohol lahkub organismist kiirusega 1 õlu =2 tundi. Kohus leiab, et kuigi K K arvas, et ta ei ole enam peale alkoholi tarvitamist seisundis, mis ei luba tal mootorsõidukit juhtida, siis oleks ta pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral seda ette nägema. Kohus selgitab, et organismist alkoholi kadumise ajad on keskmised, protsessi kiirus oleneb kehakaalust, pikkusest, alkoholi tarvitamise tempost, tarvitatava alkoholi kangusest ning ka söömisest. Igasugune info, mis näitab kaineks saamise aega peale alkoholi tarvitamist on informatiivne ning seda ei saa kasutada selleks, et välja arvestada millal tohib rooli minna (https://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholitoime/purjusolek-ja-joobeastmed). Ka see, et seltskonnas keegi ei tundud alkoholilõhna tema suust ei kinnitanud, et ta oli seisundis, mis lubas tal mootorsõidukit juhtida. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli on märgitud, et K K’il on alkoholi lõhn suust. Kainust saab testida taadeldud alkomeetriga. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja seisukoht, et kuna juht oli enne juhtima asumist ise kahtleval seisukohal, siis saab hinnata toime pandud tegu tahtlikuks, ei vasta asjas kogutud tõenditele. K Ki selgitustest tuleb, et ta tundis end täiesti kainena, tema teadmiste kohaselt oli alkoholi tarvitamisest möödunud piisavalt pikk aeg ja seltskonnas keegi tema suust alkoholilõhna ei tundnud. K K on neid asjaolusid korduvalt avaldanud.. Kohus leiab, et K K jättis tähelepanuta, et tarbis vahuveini (mille alkoholisisaldus on tavaliselt suurem kui õlles), kuid arvestas millegipärast enda kainenemisega teadmisega, millal võiks peale õlle tarvitamist kaine olla. Kohus leiab, et eelnev kinnitab, et K K ei teadnud et ta on seisundis, mis ei luba tal mootorsõidukit juhtida, kuid oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral seda ette nägema. Seega pani K K teo toime hooletusest. 3 4-24-2173
5. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
6. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et K K on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.
7. Kohus leiab, et K K’it on võimalik mõjutada ilma talle karistust määramata.

§ 30

lg 1 p 3 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. K K on menetluse kestel soovinud karistuse mittemääramist ning avaldanud soovi võtta endale kohustus osaleda liiklusalases programmis. Kohtuväline mentleja on leidnud, et K Ki osas menetlust lõpetades antakse talle võimalus ise karistus määrata. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et ka kohtuväline menetleja peab igakordselt väärteomenetluses lahendit koostades tuvastama, kas esinevad

§ 30

sätestatud alused väärteomenetluse lõpetamiseks (

§ 73lg 1).

Sama kohustus on ka kohtul kaebuse lahendamisel (

§ 132p 3) .

9. K K on karistamata (VTT lk 11). Ta pani väärteo toime hooletusest, ta on süüd tunnistanud ja kahetsenud oma tegu. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja arutlus seisukohas (KT lk 10 pöördel) K Kil erinevatel ajahetkedel saadud mõõtetulemuste kohta ei ole asjakohane. Indikaatorvahendi näit ei ole mõõteseaduse nõuetele vastav mõõtetulemus. Isiku väljahingatavas õhus esinevat alkoholisisaldust saab mõõta tõendusliku alkomeetriga, mida on ka nõuetekohaselt tehtud (lõplik mõõtetulemus saadakse kui laiendmääramatus maha arvatakse) ja see tulemus on kirjas ka väärteoprotokollis. Jääb arusaamatuks, miks kohtuväline menetleja kasutab oma seisukohtades indikaatorvahendi mõõtetulemust ja tõendusliku alkomeetri tulemust, kust laiendmääramatus ei ole maha arvestatud. Nõuetekohaselt on tõendatud, et K K pani toime väärteo, mis on sätestatud LS § 224 lg-s 1 ja alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,12 mg/l kohta, see on minimaalselt üle määra, millises seisundis ei ole isikul lubatud mootorsõidukit juhtida. Kohtuväline menetleja ei ole väärteootsuses K K’ile määratud karistust põhistanud. Samuti ei ole lahendanud K Ki taotlust vääärteomenetluse lõpetamiseks. Kohtuvälise menetleja seisukohas on avaldatud Riigikohtu seisukoht ja üldine arutlus liiklussüütegude ohtlikkusest, arvestamata konkreetse, K Ki poolt toime pandud teo tehiolusid, tema isikut ja karistuse mõistmise aluseid. Seiukohas toodud etteheide, et kui isik taotleb menetluse lõpetamist, siis ta määrab endale ise karistuse, ei ole asjakohane. Kohtuvälisel menetlejal on kohustus nii taotluse esitamisel isiku poolt kui ka ilma selleta teha kindlaks, kas esinevad

§ 29või § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise alused.

1. Justiitsministeeriumi poolt 2015 läbiviidud joobes sõidukijuhtimise analüüsis (https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/jo obes_juhtimise_analuus.pdf) on soovitus senisest enam pöörata tähelepanu sellele, et nii väärteo- kui kriminaalmenetluses oleks kasutusel karistus- ja mõjutusmeetmed, mis vähendaks senistest meetmetest paremini korduvkuritegevuse riski; mille puhul karistused on paremini proportsioonis teo raskusega ning mille puhul oleks menetluskoormus optimaalne, võimaldades kergemate ja esmakordsete rikkumiste puhul kohtumenetlust vältida. Põhirõhk karistus- või mõjutusmeetmete valikul peaks olema isiku käitumise muutmisel ning seda on kõige tõenäolisem saavutada läbi spetsiifiliste programmide. Osade juhtide puhul võiks piirduda senisest vähesema sekkumisega/menetluskoormusega, samas osade puhul tuleks menetlusse panustada senisest märksa enam. Kaaluda järgmiste 4 4-24-2173 muudatuste rakendamist: kaaluda väärteomenetluse otstarbekusest lõpetamist LS § 224 rikkumiste puhul, kui kohustub osalema liikluskäitumise parandamiseks suunatud programmis. Värskemas 2022.a joobes sõidukijuhtimise analüüsis (https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/an aluus_kars_ss_424_karistuspraktikast.pdf) on märgitud, et oportuniteediga kriminaalmenetluse (uuriti vaid isikuid, kelle suhtes alustati menetlus KarS § 424 sätestatud kuriteos) lõpetamine on vähendanud uue mistahes liiki kuriteo toimepanemise riski ja ei ole suurendanud uue sama liiki kuriteo toimepanemise riski sihtrühmal, kellele seda kohaldati. Esmakordsete joobes juhtide puhul (KarS § 424 lg 1) lõpetatakse menetlus oportuniteediga ligikaudu 1/3 juhtudel. Esmakordse joobes juhtimise eest oportuniteedi saanute retsidiivsus on madalam kui niisuguse kuriteo eest kohtulikult karistatutel – seda nii uue sama liiki kui ka mistahes liiki kuritegude retsidiivust arvestades ja seda nii ühe kui ka kahe aasta retsidiivsuses. Oportuniteedi kasutamisega pole kaasnenud retsidiivsuse kasvu, mida võiks eeldada kuriteole kergemalt reageerimisel. On tõenäoline, et ennekõike avaldasid positiivset mõju oportuniteediga kaasnenud kohustused, mis olid suunatud alkoholi tarvitamise vähendamisele (biomarkeri analüüside andmine ja jälgimine). Seega võib oportuniteet koos kaasnevate kohustustega olla uute rikkumiste ärahoidmisel tõhusam kui muul viisil karistamine. Kohus leiab, et eelnevad analüüsid näitavad, et alati peab kaaluma, kas konkreetse isiku ja teo puhul on võimalik menetlus lõpetada isikule kohustus(t)e määramisega. Nagu analüüsid kinnitavad, on menetluste lõpetamisel kohus(t)e panemisega isiku poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise oht oluliselt väiksem kui isiku karistamisel. See aga tähendab liiklussüütegude puhul turvalisemat liiklemist kõikide liiklejate jaoks.
2. Kohus leiab, et K Ki poolt toimepandu ei pea päädima väärteokorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Seadusandja on kohtule andnud kaalutlusõiguse, mis lisaks menetlusökonoomikale hõlmab ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistamist juhtudel, mil see oleks isikut ja teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. Käesoleval juhul on K K’ile liikluspsühholoogilises rehabilitatsiooniprogrammis osalemise kohustuse panemisega võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk. Seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. K K on võtnud endale kohustuse läbida programm „Korralik juht ehk KOJU“ (KT tl 16) Liikluspsühholoogilisse rehabilitatsiooniprogrammi „Korralik Juht“ eesmärk on seaduskuuleka liikluskäitumise ning kaasliiklejaid arvestava ja ohutu liikluskäitumise kujundamine eesmärgiga hoida ära korduvaid liiklusrikkumisi, sh alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimist ja teisi liiklusõigusrikkumisi. Kohus leiab, et arvestades K Ki isikut ja toime pandud tegu, on võimalik rehabilitatsiooniprogrammis osalemise kohustuse panekuga, millise isik on endale ise võtnud, saavutada tema suurem teadlikkus alkoholi tarvitamisega seostud tagajärgedest ja seeläbi tema õiguskuulekale käitumisele suunamine.

§ 132

p 3 ja

§ 30

lg 1 sissejuhatus koostoimes näitavad, et ka kohus saab lõpetada väärteomenetluse

§ 30

lg 1 p 3 alusel, kuigi

§ 30lg 1 p- d 1-1 ja 1-2 räägivad kohtuvälisest menetlejast.

12. Kohus hoiatab (

§ 30

lg 1-2), et kui K K, kelle suhtes kohus lõpetab väärteomenetluse, ei täida võetud kohustust või paneb sotsiaalprogrammis osalemise ajal toime uue süüteo, võib kohus uuendada väärteomenetluse oma 5 4-24-2173 määrusega. Kui uuendatud menetluses isikut karistatakse, siis sotsiaalprogrammis osalemise aega karistusest maha ei arvata. 13. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab K Ki kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 10.06.2024 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2570,24,000678 mõistetud karistuse osas millega määrati K K’ile LS § 224 lg 1 väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 55 trahviühikut, s.o summas 220 eurot. Kohus lõpetab väärteomenetluse

§ 30

lg 1 p 3 alusel otstarbekuse kaalutlusel seoses K Ki poolt võetud kohustusega läbida rehabilitatsiooniprogramm „Korralik juht ehk KOJU“ (info ja registreerimine info@jkoolitus.eu, Trafity OÜ), sh tuleb K K’il programmi registreeruda hiljemalt 30.09.2024 ning esitada kohtule tõend programmi läbimise kohta. 14. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 224 lg 1, § 69 lg 3,

§ 120lg 1, § 132 p 3, § 30 lg 1 p 3.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 6