← Eesti

1-23-4470/41

Obsah (13)§ 180§ 126§ 63§ 91§ 83§ 34§ 351§ 199§ 175§ 423§ 306§ 124§ 1601

1-23-4470 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2024, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-4470 (23240100027) Kohtunik eesistuja Regiina Leb

) §-dest § 3101, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas:

  1. Tunnistada Valerii Cašulischii KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust.
  2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Valerii Cašulischii karistuse kandmise algust alates
  3. aprillist
  5. KarS § 54 lg 1 alusel mõista Valerii Cašulischiile lisakaristusena väljasaatmine riigist koos sissesõidukeeluga tähtajaga 4 aastat 6 kuud, millise lisakaristuse tähtaega arvestada KarS § 55 lg 2 alusel alates isiku Eesti Vabariigist väljasaatmisest.
  6. Valerii Cašulischii suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustmiseni.
  7. Jätta Valerii Cašulischiile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
  8. Tunnistada Georgi Salumets KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 6 aastat vangistust.
  9. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Georgi Salumetsa karistuse kandmise algust alates
  10. aprillist
  12. Georgi Salumetsa suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustmiseni. Menetluskulud Mõista Valerii Cašulischiilt Eesti Vabariigi kasuks välja - esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2050 eurot; - ekspertiisi tegemisega seotud kulud osaliselt (narkootilise aine ekspertiis nr 23E-AN0533, arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiis nr 23E-AOX0086, DNA-ekspertiis nr 23E-GE0370), s.o 203,50 eurot; - osutatud riigi õigusabi kulud 4261,56 eurot (1759,56 kohtueelses menetluses ja 2502 eurot kohtumenetluses), s.o kokku menetluskulud 6515,06 eurot (sh käibemaks).
  13. 10.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Valerii Cašulischii kohustub temalt välja mõistetud menetluskulud 6515,06 eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et esimesel üheteistkümnel kuul kuulub iga kuu viimaseks kuupäevaks tasumisele vähemalt 542 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul kuulub tasumisele 553,06 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700000442 ning selgitus „Valerii Cašulischii, 1-23-4470, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 11. Mõista Georgi Salumetsalt Eesti Vabariigi kasuks välja - esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2050 eurot; - ekspertiisi tegemisega seotud kulud osaliselt (narkootilise aine ekspertiis nr 23E-AN0533, arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiis nr 23E-AOX0086), s.o 89,50 eurot; - kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi kulud 313,20 eurot, 2

(24)1-23-4470 s.o kokku menetluskulud 2452,70 eurot (sh käibemaks). 12.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Georgi Salumets kohustub temalt välja mõistetud menetluskulud 2452,70 eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et esimesel üheteistkümnel kuul kuulub iga kuu viimaseks kuupäevaks tasumisele vähemalt 204 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul kuulub tasumisele 208,70 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700000455 ning selgitus „Georgi Salumets, 1-23-4470, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 13.

§ 180

lg 3 alusel jätta DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0370 tegemise kulust ülejäänud osa 1881 eurot riigi kanda. Asitõendid 14.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel järgmised väärtusetud esemed, mis on vastavalt asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 23ATH23836 antud üle asitõendite hoidlasse: 14.

  1. läbipaistva kleeplindiga kinnitatud pakend (pakend nr 1 turvakleebistega A15009083, A15009084); 14.
  2. helesinine kilekott, kondoomikumm, Lays krõpsude tühi pakend (pakend nr 2 turvakleebisega A15009086); 14.
  3. helesinine kilekott (pakend nr 3 turvakleebisega A15009087); 14.
  4. krõpsude ja keekside tühjad pakendid (pakend nr 4 turvakleebisega A15009088). 15.

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada Georgi Salumetsale järgmised esemed: 15.1.

mobiiltelefon Redmi sinist värvi korpuses läbipaistvas kaanes, ekraani kaitseklaas on mõrane, IMEI1: XXX, IMEI2:XXX (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 23ATH24399 - pakend nr 1 turvakleebisega A180089768); 15.

  1. mobiiltelefon Redmi musta värvi korpuses, IMEI1: XXX, IMEI2: XXX (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 23ATH24399 - pakend nr 2 turvakleebisega A180089770); 15.
  2. välja lülitatud mobiiltelefon Leioa Hd-camera (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 23ATH24399 - pakend nr 3 turvakleebisega A180089771); 15.
  3. välja lülitatud mobiiltelefon nuppudega Vigur H-Zero (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 23ATH24399 - pakend nr 4 turvakleebisega A180089772); 15.
  4. mobiiltelefon Samsung (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 23ATH24399 - turvakleebisega 00868); 15.
  5. 08.04.2023 Georgi Salumetsa elukohast korterist XXX läbiotsimise käigus äravõetud paberpakend (astõendi üleandmise vastuvõtmise akt nr 23ATH24400 paberpakend nr 5 turvakleebisega A180089773), mille sees on kollast värvi ümbrik ning milles on: - „Hotel: Hotel Neptuno-Trion“ väljatrükk 02-02-2023 - 07-02-2023; - SEB pangaautomaadi väljatrükk 25.01.2023; - ostutšekk „izipay ID:XXX“; 3

(24)1-23-4470 - ostutšekk „FACTURA SIMPLIFICADA Lisbon Duty Free Walkthrough 12/02/2023 15:08“; - ostutšekk „LIDL Lisboa 2023-02-11 No:XXX“; - ostutšekk „FARMACIA DA MARIA 1800-105 LISBOA 11/02/2023“; - ostutšekk „ord:#674 Mcdonald’s – LIMA 01/02/2023 hora 13:18“; - ostutšekk „YOYOSO Lisboa 2023-02-10“; - Interbank väljatrükk 01/02/23; - „Certifico de TEST DE ANTIGENO Republik of CUBA realizado para SARS-COV2 SH 0012026“ Georgi Salumets nimele 06/02/2023; - „Hotel: Hotel Neptuno-Trion La Habana, Cuba“ väljatrükk; - ostutšekk „Santander Lisboa 23-02-11“; - ostutšekk „Calxa Geral de Depositos 2023-02-09“; - ostutšekk „Calxa Geral de Depositos 2023-02-10“; - ostutšekk „E/S MAGDALENA LIMA 27/01/2023“; - ostutšekk „GREEN AIRPORT S.A 28.02.2023“; - Interbank väljatrükk 27/01/2023; - kviitung „CITADELE 26.01.2023“; - arve „HABITACION MATRIMONIAL 31/01/2023“ Peru, 3-l lehel; - arve „SMC 06/02/2023“ Georgi Salimets nimele; - sõiduplaan „VuelaYa 23.01.2023“ Peru, Georgi Salimets nimele; - bussipilet LUXExpress Tallinn-Riga, 25.01.2023, Georgi Salumets nimele; - bussipilet Tpilet, Kohtla-Järve-Tallinn, 25.01.2023, Georgi Salumets nimele; - lennupilet „CopaAirlines Salumets/Georgi 01 feb LIMA Panama City“; - lennupilet „CopaAirlines Salumets/Georgi 01 FEB Panama city Havana“; - lennupilet „AirEuropa Salumets/Georgi Madrid Lisbon 07 FEB“; - lennupilet „FINNAIR Salumets/Georgi 13FEB Lisbon Helsinki“; - lennupilet „airBaltic Salumets/Georgi 26JAN Riga Madrid“; - lennupilet „airBaltic Salumets/Georgi 26JAN Madrid Lima“; - lennupilet „AirEuropa Salumets/Georgi Havana Madrid 07FEB“; - lennupileti osa „LIM UX175 MAD BT685 26JAN airBaltic“; - paberi väljatrükk Georgi Salumets nimele „email bboysnsb@gmail.com“. 15.7. Georgi Salumetsalt 07.04.2023 isiku läbivaatuse käigus äravõetud 5 tšekki, 2 pangaautomaadi väljatrükki, sõiduplaan 2-l lehel ja lennupilet (astõendi üleandmise vastuvõtmise akt nr 23ATH24400 - pakend nr 1 turvakleebisega A15009080). 16.

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada Valerii Cašulischiile järgmised esemed: 16.1.

mobiiltelefon Meizu (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 23ATH24399 pakend nr 1 turvakleebisega A15009081); 16.

  1. kohvri vaatluse käigus äravõetud leping 1-l lehel ja märkmed kahel paberilehel (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 23ATH24400 - pakend nr 5 turvakleebisega A15009089); 16.
  2. Valerii Cašulischiilt 07.04.2023 isiku läbivaatuse käigus äravõetud bussipilet ja väljatrükk paberil (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 23ATH24400 - pakend nr 2 turvakleebisega A15009082). 17.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Muhammad Kashifile videoregistraator (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 23ATH24576). 18. Ära võetud ja ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine, mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 4

(24)1-23-4470 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 26.01.2024. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Vahistatud menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 26.01.
  2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Georgi Salumetsa süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt selles, et tema, rikkudes narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 sätteid, grupis koos Valerii Cašulischii ja teiste tuvastamata isikutega, tahtlikult tegeles Eesti Vabariigi territooriumil eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 7.04.2023, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. G. Salumets, tegutsedes ühiselt, eelneval kokkuleppel ja kooskõlastatult V. Cašulischiiga, omandas tuvastamata asjaoludel narkootilist ainet kokaiini ning valdas ja kontrollis selle liikumist. Nimelt oli G. Salumets saatjaks V. Cašulischiile, kui viimane toimetas (vedas) ja hoidis enda juures kohvris „Laurent L“ isiklike asjade hulgas kokaiini massiga 981,7 grammi (kaal koos pakendiga) kolmandatele isikutele üleandmise eesmärgil. 7.04.2023 peeti Tallinnas Tartu maantee maja nr 101 lähedal (Tallinna lennujaam) kinni sõiduk Kia Ceed reg-märk XXX (Bolt takso). Sõidukis koos Georgi Salumetsaga viibinud ja reisinud V. Cašulischiile kuulunud kohvrist „Laurent L“ avastati ja võeti ära viimase isiklike asjade hulgast 981,7 g kokaiini sisaldusega 82%, aines sisaldus 805 grammi puhast kokaiini. Valerii Cašulischiit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt selles, et tema, rikkudes narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 sätteid, grupis koos G. Salumetsa ja teiste tuvastamata isikutega, tahtlikult tegeles Eesti Vabariigi territooriumil eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 7.04.2023, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. V. Cašulischii, tegutsedes ühiselt, eelneval kokkuleppel ja kooskõlastatult G. Salumetsaga, omandas tuvastamata asjaoludel narkootilist ainet (kokaiin) ning toimetas (vedas) ja hoidis enda juures kohvris „Laurent L“ isiklike asjade hulgas kokaiini massiga 981,7 grammi (kaal koos pakendiga) kolmandatele isikutele üleandmise eesmärgil. Seejuures G. Salumets valdas eelnimetatud kokaiini ja kontrollis selle liikumist. 7.04.2023 peeti Tallinnas Tartu maantee maja nr 101 lähedal (Tallinna lennujaam) kinni sõiduk Kia Ceed reg/märk XXX (Bolt takso). Sõidukis koos Georgi Salumetsaga viibinud ja reisinud V. Cašulischiile kuulunud kohvrist „Laurent L“ avastati ja võeti ära viimase isiklike asjade 5

(24)1-23-4470 hulgast 981,7 g kokaiini sisaldusega 82%, aines sisaldus 805 grammi puhast kokaiini (ekspertiisiakt nr 23E-AN0533). NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 lg 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Kokaiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.
  1. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad" lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade II nimekirja. NPALS § 31 lg 3 alusel loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 23E-AOX0086 piisab kokaiini puhul kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 0,65 grammist. Georgi Salumets koos Valerii Cašulischiiga käitlesid 805 grammi kokaiini, seega piisaks süüdistatava poolt käideldud kokaiini kogusest narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt umbes 12 385 inimesele. Eeltoodud tähendab, et tegemist on narkootilise aine suure kogusega. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Kohus käsitleb esmalt poolte vastuväiteid seoses menetluslike küsimuste ja tõendite lubamatusega (I). Seejärel tuvastab kohus faktilised asjaolud, andes neile õigusliku hinnangu (II) ja selgitab mõistetavat karistust (III). Pärast seda lahendab kohus muud kohtuotsuse tegemisel tõusetuvad küsimused (IV). I
  3. Üks keskseid vaidlusküsimusi kohtumenetluses seisnes selles, kas asitõenditeks olevad kohvrid, millest ühest leiti narkootiline aine, on kriminaalasja juurde jõudnud jälgitavalt ning kas sellest tulenevalt on edasine kohvri kui asitõendi vaatlusprotokoll (KrTo I kd, tl 32-40) lubatav tõend. Tõendite hindamisel peab kohus tõepoolest esmalt andma hinnangu, kas tõend on asjakohane, lubatav ja usaldusväärne, sest vaid sellistele tõenditele võib kohus kohtuotsuse tegemisel tugineda. Tõend on lubatav, kui tegemist on

§ 63

lg-s 1 sätestatud tõendiga või vabatõendiga

§ 63

lg 2 tähenduses ja kui selle välistamist tõendikogumist ei tingi selle kogumise reeglite rikkumine. Kriminaalmenetlusõiguse praktika kohaselt saab lugeda tõendi üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Iga tõendi lubatavuse üle otsustamisel peab igal üksikjuhul mh kaaluma, kas tõendi kogumisel on tuvastatavad menetlusõiguslikud eksimused, missugune on nende eksimuste mõju menetlustoimingule allutatud isiku jaoks ning kuidas mõjutab see tõendusteave kriminaalasja lahendit (RKKKo nr 1-16-6179, p 58). Kaitsjad leidsid, et asjade (kohvrid ja telefon, mis olid taksos) äravõtmine taksojuhilt ei olnud seaduslik, kuna see oleks tulnud vormistada läbiotsimisena isegi siis, kui isik oli nõus asjad vabatahtlikult välja andma. 6

(24)1-23-4470 Kohus sellise seisukohaga ei nõustu.

§ 91

lg 1 sätestab selgelt, et läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt. Antud juhul oli menetlejale teada, et süüdistatavate kasutuses olnud kohvrid kui kriminaalasja kontekstis tähtsust omavad esemed asusid tunnistaja M K valduses olevas sõidukis. Kohtupraktikas on jaatatud menetleja ametnike tunnistajana ülekuulamise võimalust ja seda näiteks juhtudel, mil kriminaalasja arutamisel tõusetuvad uurimise käiku puudutavad küsimused (vt nt RKKKo nr 3-1-1-47-08, p 10). Tunnistajana ülekuulatud menetleja ametnik J V on andnud kohtus ütlusi, et ta ise nägi, kuidas G. Salumets ja V. Cašulischii kohvreid Tallinnas bussijaamas tassisid. Tunnistaja nägi seda läbi video, millele tal oli juurdepääs, kui nad korraldasid kinnipidamist. Samuti oli neil tellitud spetsiaalne grupp, kes jälitab inimesi ja nemad andsid info, kes mis kohvriga liigub (KoTo lk 94). Tunnistaja M. K on enne kohvrite väljaandmist ülekuulamisel selgitanud, et sai Bolt äpis sõidukutse aadressile XXX. Tellitud asukohas märkas tunnistaja, et Tallinna bussijaama eest tulevad üle tee tema auto poole kaks meest, kellel oli kaasas kaks kohvrit. Kõigepealt andis talle kohvri noorem mees ja tunnistaja pani selle pagasiruumi, seejärel asetas pagasiruumi vanema mehe kohvri. Seejärel läksid kõik autosse (KrTo I kd lk 28). Lisaks avaldas tunnistaja M. K ülekuulamisel, et kui teda viidi politseijaoskonda, siis keegi politseinikest istus tema auto rooli ja tema istus tagaistmel. Sel hetkel nägi ta, et tagaistmel on üks mobiiltelefon, mis ei kuulu temale. Kõik autos olevad esemed oli tunnistaja nõus vabatahtlikult üle andma (KrTo I kd, tl 29). Kuivõrd eelneva teabe põhjal ei olnud menetlejal mingit alust arvata, et sõidukist võib leida veel mingeid tõenduslikku tähtsust omavaid esemeid, puudus vajadust sõiduki läbiotsimiseks. Asitõendite äravõtmine on võimalik igasuguse menetlustoiminguga ning igal juhul tuleb eelistada isiku õigusi vähem riivavaid meetmeid. Kui tunnistaja on nõus andma enda valdusest esemed vabatahtlikult välja, puudub vajadus tema õiguseid intensiivsemalt riivava läbiotsimise teostamiseks. Menetlust juhtinud ametnikuna ülekuulatud tunnistaja J. V on istungil ka selgitanud, et suheldi kolleegide ja prokuröriga ja jõuti järeldusele, et kui auto omanik on nõus andma kohvrid vabatahtlikult välja, siis võetakse need ära tunnistaja ülekuulamisega. Kui tunnistaja neid vabatahtlikult välja ei anna, siis teostatakse läbiotsimine (KoTo lk 101). Oluline on see, et esemete üleandmise fakt oleks vormistatud protokolliga, milles sisaldub esemete kirjeldus ning nende vabatahtliku üleandmise fakt. 7.04.2023. a tunnistaja ülekuulamise protokoll vastavaid andmeid ka sisaldab. Nimelt nähtub protokollist, et 7.04.2023 kell 22.04 katkestati tunnistaja ülekuulamine asjade väljastamiseks, ülekuulamine jätkus 22.14 ehk 10 minutit hiljem. Tunnistaja on omakäeliselt protokolli allkirjastamisega kinnitanud, et just tema andis sõidukist politseile järgmised esemed: musta värvi klapiga mobiiltelefoni, millel on kleeps 00868, videoregistraatori nr VANTRUE ja pagasiruumis olevad kaks kohvrit (üks pruunikat tooni kirjega Snowball ja teine must Lux Expressi kleebisega, mõlemad lukuga kinni) (KrTo I kd, tl 29). Kriminaalmenetluse seadustikus pole sätestatud ajalist piiri, millal tuleb menetlustoiminguid toimetada, kuna see sõltub mitmetest teguritest - eeskätt aga konkreetse kuriteo tehioludest. Isikute kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest nähtuvalt peeti G. Salumets ja V. Cašulischii kinni 7.04.2023 kell 18.35 (KrTo I kd, tl 3, 16). 7.04.2023 kell 20.30 on alustatud tunnistaja M. K ülekuulamisega. Seejuures nähtub tunnistaja ütlustest, et vähemalt pool tundi möödus kinnipidamise kohas, kuivõrd ta on andnud ütlusi, et teda tõmmati autost välja kapotile ja pandi tal käed raudu ning umbes 30 minutit hiljem pandi ta käed ette raudu. Seejärel, nähtuvalt tunnistaja ütlustest, viidi ta politseijaoskonda. Keegi politseinikest istus tema auto rooli ja tema istus autos tagaistmel. Seega möödus kinnipidamisest kuni tunnistaja ülekuulamise alguseni ca 2 tundi ning ülekuulamise algusest kuni asjade väljaandmiseni veel ca poolteist tundi. Pärast kohvrite väljaandmist jätkus tunnistaja ülekuulamine kuni kella 22.46-ni. Menetleja ametnik J. V on istungil kinnitanud, et kui tema Narvast Tallinnasse politseijaoskonda jõudis, siis olid kohvrid juba politseijaoskonna majas sees koridoris ja nende juures istus K-komando ametnik. Samuti kõrval, kus istus M, kolleegid tegelesid temaga, 7

(24)1-23-4470 kuulasid teda üle (KoTo lk 94 pö). Seega kogu selle aja ei olnud sõiduk ega kohvrid hetkegi politseiametnike mõjusfäärist väljas. 3. Seega ei ole tuvastatav, et politseiametnikud oleksid menetlustoimingute läbiviimisega põhjendamatult viivitanud ega ka seda, et asitõendi puutumatust silmas pidades, esineks tõsiseltvõetavaid minetusi järelevalve tagamise osas. Sõiduk toimetati kinnipidamiskohast koos tunnistajaga politseijaoskonna territooriumile ning kõrvalistel isikutel sellele juurdepääs puudus. Kohvrid ja telefoni andis sõidukist välja tunnistaja M. K, mis nähtub tunnistaja ülekuulamise protokollist. V. Cašulischii on kohtuistungil kinnitanud, et kui taksojuht pani kohvrid bussijaama juures taksosse, oli kohver koodilukuga lukustatud. Samuti oli kohver politseis enne avamist koodilukuga lukustatud ning avati pärast seda, kui ta ise oli koodiluku politseile avaldanud (KoTo lk 79). Kaitsjad pole osutanud ühelegi asjaolule, mis tingiks sedavõrd tõsise kahtluse, et narkootiline aine võis sõidukis olnud kohvrisse sattuda muul moel, kui süüdistuses näidatud ajal ja viisil. Kui kaitsjad soovivad aga viidata sellele, justkui oleks menetlustoimingu teinud isikutele etteheidetav sisuliselt tõendi kunstlik loomine, siis tuleb ka ära näidata need muud tõendid, millele selline järeldus tugineb. Seda kaitsjad teinud ei ole. Ka ei ole kaitsjad ega süüdistatavad toonud välja ühtegi motiivi, miks oleks pidanud menetleja soovima just G. Salumetsa ja V. Cašulischii suhtes alusetult kriminaalmenetluse toimetamist ning selle nimel tõendite võltsimist. Kohus peab tõendi usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel oluliseks sedagi, et kohvri vaatluse juures viibis V. Cašulischii isiklikult. Asitõendi vaatlusprotokolli kohta ta märkusi ei teinud, mis tähendab, et V. Cašulischii ei avaldanud vaatlusel, et kohvris oleks esemeid, mida seal eelnevalt temale teadaolevalt ei olnud või et kohvri sisu oleks kuidagi muutunud. Kumbki süüdistatav ei ole ka kohtuistungil avaldanud, et kohvris olevatest pakenditest oleks miski neile üllatuslik või võõras olnud. Seega ei ole süüdistatavad ise asitõendi puutumatusega seonduvat kordagi kahtluse alla seadnud. Paki kohvrisse panemise juures Brüsseli bussijaamas viibisid enda ütluste kohaselt mõlemad süüdistatavad. G. Salumets on seejuures kohtus esmalt kaitsjale vastates selgitanud, et Riias hotellis vaatasid nad kohvrisse, aga paki sisse ei vaadanud (KoTo lk 63). Hiljem prokurörile vastates on G. Salumets aga juba selgitanud, et kui istusid ja napsitasid V R, siis naljatades kaalusid seda pakki, näidates seejuures kuidas kaalub käega pakki avatud peopesa ülespoole. Pakki kaalus Valerii, G. Salumets enda sõnul pakki ei katsunud (KoTo lk 64 pö). V. Cašulischii oma ütlustes paki kaalumist otseselt ei kinnitanud, küll andis ta aga ütlusi, et Riias, kui ümber riietus, siis võttis /koti/ käepidemetest kinni, vaatas sisse, seal olid krõpsud, seejärel sõlmis kilekoti kinni (KoTo lk 72 pö). Seega olid mõlemad süüdistatavad koti sisust eelnevalt teadlikud ja oleksid ka aru saanud, kui kotis oleks olnud esemed, mida seal eelnevalt ei olnud. Ka ei nõustu kohus kaitsjatega selles, et kohvrile oleks pidanud teostama läbiotsimist.

§ 91lg 1 sätestab üheselt objektid, mille suhtes kohaldatakse läbiotsimist.

Nendeks on hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala. Kohver ei ole ükski nendest objektidest. Küll aga on kohvi näol tegemist asitõendiga, mis on

§ 83lg 2 p 3 järgi vaatluse objektiks.

Neil põhjustel asub kohus seisukohale, et kohver ja telefon Samsung Galxy A6+ on kriminaalasja juurde jõudnud õiguspäraselt ja jälgitavalt, mistõttu on ka kohvri ja kõnealuse telefoni vaatlusprotokoll lubatavad tõendid. 4. Kaitsja Igor Belugin märkis kohtuvaidlustes muu hulgas, et kuivõrd V. Cašulischiile ei tutvustatud enne musta kohvri avamist õigust mitte teatada kohvri luku koodi, siis see menetlustoimingu puudus ei võimalda kasutada protokolli tõendina. Kaitsja tugineb seejuures ilmselt Riigikohtu otsusele asjas nr 1-20-1208, kuid jätab seejuures tähelepanuta, et viidatud kriminaalasjas lugesid kohtud lubamatuks tõendiks kahtlustatava elukaaslase – kes ise ei olnud kahtlustatav – mobiiltelefonist saadud tõendusteabe, sest ta andis enda telefoni PIN-koodi menetlejale, ilma et talle oleks enne seda tutvustatud õigust keelduda enda või oma lähedaste kuriteo tõendamisele kaasaaitamisest. (RKKK 14.06.2022, 1-20-1208/172, p-d 49-54) 8

(24)1-23-4470 Menetletavas asjas on olukord teistsugune. Nimelt oli V. Cašulishii kohvri vaatluse ja kohvri luku koodi avaldamise ajal ise kahtlustatav. V. Cašulishii peeti kahtlustatavana kinni 7.04.2023 kell 18.35 XXX. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollis on V. Cašulischii allkirjaga kinnitanud, et talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning selgitatud nende sisu, samuti on talle antud kirjalik õiguste deklaratsioon (KrTo I kd, tl 15-18). 8.04.2023 kell 00.30-00.50 on teostatud kahtlustatava V. Cašulischii isiku läbivaatus (KrTo I kd, tl 19-22). Alles seejärel, 8.04.2023 kell 00.56-01.55, on teostatud taksojuhi M. K poolt vabatahtlikult väljaantud musta kohvri kirjega „Laurent“ vaatlus (KrTo I kd, lk 32-40). Seega eelnes õiguste tutvustamine ja õiguste deklaratsiooni üleandmine kohvri vaatlusele ning V. Cašulischii poolt kohvri luku koodi avaldamisele. Kahtlustatava õigused, mida V. Cašulichiile tutvustati, hõlmavad ka õigust keelduda ütluste andmisest (

§ 34lg 1 p 1).

V. Cašulischiile üle antud õiguste deklaratsiooni näidisvorm on kehtestatud justiitsministri 21.07.2014. a määrusega nr 22. Määrus on kehtestatud

§ 351

lg 4 alusel ning määruse lisas 1 toodud õiguste deklaratsiooni punktis 4 on samuti välja toodud tema õigus vaikida koos selgitusega, et kaitsja võib aidata tal sellekohast otsust teha. Olles sellest õigusest informeeritud, oli V. Cašulischiil piisav võimalus aru saada, et ta ei ole kohustatud enda kohvri luku koodi menetlejale avaldama. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et V. Cašulischii andis kõnesoleva teabe menetlejale vabatahtlikult (KoTo I kd, tl 32, vaatlusprotokolli p 5) ning koodi vabatahtlikku avaldamist kinnitas ka uurimistoimingus osalenud menetleja ametnik J. V kohtuistungil (KoTo lk95 pö-96). Ühtlasi on V. Cašulischiile kahtlustatavana kinnipidamisel tutvustatud õigust kasutada kaitsja abi ja õigust saada õigusabi. 8.04.2023 koostatud kohvri vaatlusprotokollist ei nähtu, et V. Cašulischii oleks taotlenud menetlustoimingu juurde kaitsjat. Kohvri vaatluse juures viibis ka menetleja ametnik J. V (ametniku žetooninumber on 1061, vt KoTo lk 92). J. V on samuti kohtuistungil kinnitanud, et V. Cašulischii ei palunud kordagi tagada talle kaitsjat menetlustoimingute juurde (KoTo lk 102). Seega ei ole tuvastatav ka menetlusnormide rikkumine selles osas, et vaatluse juures ei viibinud kaitsjat, kuivõrd V. Cašulischii ei ole ise kaitsja osavõttu soovinud. Neil põhjustel asub kohus seisukohale, et kohvri sisule sai kohtueelne menetleja juurdepääsu seaduslikult ning kohvri vaatlusel tuvastatu on kriminaalasjas lubatav tõendusteave.

  1. Mis puudutab ilmseid ebatäpsuseid 3.05.
  2. a asitõendi vaatlusprotokollide (KrTo II kd, lk 1-57 ja KrTo II kd, lk 73-129) kuupäevades ja sisus, mille osas tõusetusid küsimused tõendite uurimisel, siis selles osas on J. V kohtuistungil neid asjaolusid täpsustanud (KoTo lk 97-98). Kohus veendus, et tegemist on vormistuslike vigadega ning kohus loeb vaatlusprotokollid, ühes menetleja poolt kohtuistungil tehtud täpsustustega, kogumis usaldusväärseks. Ka on üheselt tuvastatav, et 3.05.
  3. a asitõendi vaatlusprotokoll telefoni Meizu sisust kajastab tegelikkuses V. Cašulischiilt menetlustoimingu käigus äravõetud telefoni sisu, mitte aga G. Salumetsalt ära võetud telefoni sisu nagu märgitud ekslikult vaatlusprotokolli p-s
  4. Seda kinnitasid süüdistatavad ise (KoTo lk 59 pö, lk 80-80 pö) ning seda kinnitas ülekuulamisel ka J. V, kes vaatlust teostas (KoTo lk 98 pö).
  5. Muude tõendite lubatavuse osas menetluspooled vastuväiteid ei esitanud. II Objektiivne koosseis
  6. G. Salumetsa ja V. Cašulischiit süüdistatakse selles, et nemad, rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätteid, grupis koos teiste tuvastamata isikutega, tahtlikult tegelesid Eesti Vabariigi 9

(24)1-23-4470 territooriumil eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 7.04.2023 suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega, s.o KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
  1. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et V. Cašulischii, tegutsedes ühiselt, eelneval kokkuleppel ja kooskõlastatult G. Salumetsaga, toimetas (vedas) ja hoidis enda juures kohvris „Laurent L“ isiklike asjade hulgas kokaiini massiga 981,7 grammi (kaal koos pakendiga) kolmandatele isikutele üleandmise eesmärgil. Seejuures G. Salumets valdas eelnimetatud kokaiini ja kontrollis selle liikumist, olles saatjaks V. Cašulischiile, kes toimetas ja hoidis enda isiklike asjade juures kokaiini kolmandatele isikutele üleandmise eesmärgiga.
  2. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest nähtuvalt peeti G. Salumets ja V. Cašulischii 7.04.2023 kella 18.35 ajal XXX juures kinni (KrTo I kd, lk 1-4; 15-18). 7.04.2023 avastati ja võeti ära G. Salumetsaga koos reisinud ja viibinud V. Cašulischiile kuuluvast kohvrist, mis oli viimasel kinnipidamise momendil Tallinnas Tartu mnt maja 101 lähedal (Tallinna lennujaam) peatatud Bolti taksosõidukis Kia Ceed reg-nr XXX, läbipaistva kleeplindiga kinnitatud brikett valge ainega, mis reageeris positiivselt kokaiini kiirtestile (8.04.
  3. a asitõendi vaatlusprotokoll, KrTo I kd, lk 32-40).
  4. Ekspertiisiakt nr 23E-AN0533 (KrTo I kd, lk 42-44) tõendab, et ekspertiisiks esitatud valge aine brikett massiga 981,7 grammi sisaldab 82% kokaiini, aines sisaldub 805 grammi kokaiini. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.
  5. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade II nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele. Ekspertiisiakti nr 23E-AOX0086 (KrTo I kd, lk 46-49) kohaselt tekitab ekspertiisiks esitatud 805 grammi kokaiini narkootilise joobe umbes 6708-80500, keskmiselt umbes 12385 inimesele. Seega on tõendamist leidnud, et G. Salumets ja V. Cašulischii käitlesid ebaseaduslikult narkootilist ainet suures koguses.
  6. Süüdistuse kohaselt pandi narkootilise aine suures koguses käitlemine toime grupis. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma (RKKKo nr 3-1-1-10-15, p 12).
  7. Nii V. Cašulischii kui G. Salumets osalesid ühiselt kõnealuse narkootilise aine käitlemisel. Seejuures nõustub kohus prokuröriga, et V. Cašulischii eelneval kokkuleppel ja kooskõlastatult G. Salumetsaga, toimetas (vedas) ja hoidis enda juures kohvris „Laurent L“ isiklike asjade hulgas kokaiini kolmandatele isikutele üleandmise eesmärgil ja G. Salumets valdas eelnimetatud kokaiini ja kontrollis selle liikumist, olles saatjaks V. Cašulischiile. Vaidlust ei ole selles, et V. Cašulischii ja G. Salumets viibisid Brüsselis, kus kõnealune pakk neile üle anti. Lisaks süüdistatavate enda ütlustele kinnitavad seda ka G. Salumetsalt kinnipidamisel ära võetud lennupilet, erinevad ostutšekid ja arved (KrTo I kd, lk 11-14). Asjaolule, et pärast Brüsselisse saabumist oli just G. Salumets organiseerija rollis, nagu seda märkis kohtuvaidlustes ka prokurör, viitavad G. Salumetsa enda ütlused selle kohta, et kontaktisik kirjutas just temale, samuti saadeti raha kulude katmiseks tema kontole (KoTo lk 61). G. Salumetsa suhtlust kontaktisikuga kinnitavad ka G. Salumetsa mobiiltelefoni Xiaomi Redmi 9C vaatlusel tuvastatud kiirsõnumid, millest nähtub, et tagasiteel Riiast Tallinnasse küsib kontaktisik just G. Salumetsalt ülevaadet hetkeseisust (KrTo II kd, lk 134). Ka nähtub G. Salumetsa mobiiltelefoni Xiaomi Redmi 9C vaatlusega tuvastatud Screenshotidest, et 10
(24)1-23-4470 aruandlust reisi kulutuste üle pidas pärast V. Cašulischiiga kohtumist G. Salumets (vt nt KrTo II kd, lk 98 koostoimes KrTo I kd, lk 11-12). V. Cašulischii ütlustest nähtub seevastu, et teda polnud üldse teavitatud töö sisust, ta üksnes sõitis, et saada tööd. Samuti on ta selgitanud, et pärast seda, kui ta kohtus Georgiga, siis M rääkis Georgi. V. Cašulischii M ise praktiliselt ei suhelnud. Pärast Georgiga kokkusaamist suhtles juba Georgi M ning edasine asjade käik V. Cašulischiit ei puudutanud (KoTo lk 75). Hotelli eest maksmisest ja muust rääkis juba Georgi. Samuti on ta selgitanud, et pärast Georgiga kohtumist toimus kõige eest tasumine (sh kohvrite) Georgi raha eest (KoTo lk 72). Eeltoodud ütlusi kinnitab ka V. Cašulischii telefoni Meizu M6T vaatlusprotokoll, millest nähtub tõepoolest, et kuni 3.04.2023 antakse V. Cašulischiile juhiseid ööbimise, liikumise ja ka kohvri soetamisega seonduvalt (vt nt 2.04.2023 sõnumid kell 13:46:23-14:37:28, KrTo III kd, lk 74-76, koostoimes samal päeval tehtud kohvri piltidega KrTo III kd, lk 27-31), kuid pärast 3.04.2023 on vestlus pigem üldist laadi ilma korralduste jagamiseta (KrTo III kd, lk 79-84). Muu hulgas on kontaktisik kirjutanud V. Cašulischiile „Sa oled samuti aegajalt selles protsessis, kirjuta. Et meil oleks side /,,,/“ (KrTo III kd lk 80). Ka eeltoodu viitab sellele, et V. Cašulischii ei olnud organiseerija, vaid üksnes osales selles protsessis. V. Cašulischii poolt kohtuistungil antud ütlusteste kohaselt seda, et oli vaja kohtuda inimesega algselt Berliinis, oli eelnevalt öeldud Georgile. Samuti juhendite muutmisest oli teavitatud Georgit. V. Cašulischiil ei olnud infot selle kohta, et midagi antakse üle. Kui nad pidid sõitma Berliini poole, siis V. Cašulischii sai Georgilt teada, et peab tulema inimene, et pakk üle anda (KoTo lk 72 pö). Samuti on V. Cašulischii andud ütlusi, et tema kohvrisse pandi pakk Brüsselis bussijaamas ettekäändega, et tema kohver on suurem, aga Georgi kohvris oli seljakott (KoTo lk 72 pö). V. Cašulischii eeldas enda sõnul, et plaani väliselt anti raha ja dokumendid (KoTo lk 72 pö). Ka ei olnud tal täpseid juhiseid, kellele pakk üle anda, ta teadis vaid, et ta pidi tulema Narva. Ka sellest ei olnud juttu, kes isiklikult pidi paki üle andma (KoTo lk 72 pö). Üheaegselt M ei suheldud, ta /M/ kirjutas V. Cašulischiile ainult, et ta peab ootama natuke, kõiki detaile selgitab talle Georgi (KoTo lk 81 pö). Eeltooduga on tuvastatud, et peamine kontaktisik nn tööandjale oli just G. Salumets, kes kontrollis V. Cašulischii liikumist ja andis aru asjade käigust.
  1. Sellele, et vastutus narkootilise aine Narva jõudmisel lasus G. Salumetsal, viitab ka 8.05.
  2. a asitõendi vaatlusprotokoll (KrTo I kd, lk 188-200), milles on vaadeldud G. Salumetsa abikaasa S S mobiiltelefonis olevaid vestlusi V P, kelle osas G. Salumets märkis kohtuistungil, et isikuks, kes abikaasa kaudu teda otsis, oli arvatavasti kontaktisik (KoTo lk 62 pö). V. P ja S. S vestlusest nähtuvalt on V. P tungivalt huvitatud sellest, et süüdistatavate valduses oleva „veosega“ midagi ei juhtuks. Samuti kirjutas V. P S. S, et „kõik oli niimoodi korraldatud, et temale /G. Salumetsale/ ilma ohuta!!! Tema lihtsalt kontrollib inimest! Vahemaa tagant! See tähendab, et teatada, kui midagi juhtus! /…/ Dominant on sinu mees.“ (KrTo I kd, lk 193, lk 198).
  3. Kohtu hinnangul on tõendatud ka see, et G. Salumets mitte üksnes ei omanud juhtivat rolli narkootilise aine kohvrisse panemise juures, vaid just isiklikult pani ka selle aine V. Cašulischii kohvrisse. V. Cašulischii on avaldanud, et see, mis kohvrisse pandi, ei olnud kott, vaid ruudukujuline pakend. Seda ei hoitud sangadest kinni, sirgel käel ei hoitud. Oli pakend, mis pandi kohvrisse (KoTo lk 80). Eeltoodu viitab sellele, et usaldusväärne on G. Salumetsa algselt antud ütlus, mille kohaselt pandi pakk kahe käega Valerii kohvrisse, kui pani kohvrisse siis keeras seda, seejuures näitas G. Salumets kätega, kuidas pakki kinni mähitakse (KoTo lk 65). Meesterahva poolt koti üleandmise osas on G. Salumets jällegi selgitanud, et ootasid seda inimest, kes pidi paki tooma, /meesterahvas/ võttis oma seljakotist välja ja andis selle neile, kes seda ootab, seejuures tegi G. Salumets parema käega liigutuse nagu annaks suletud peos rippuvat kotti üle (KoTo lk 65). Hiljem kohtu täpsustustele vastates on G. Salumets andnud vastuolulisi ütlusi, kuidas kott täpselt kohvrisse pandi (KoTo lk 68). Seega selles osas, kes konkreetselt pani paki V. Cašulischii kohvrisse, loeb kohus G. Salumetsa ütlused ebausaldusväärseks, kuna need ei ole järjepidevad. Selliselt nagu, G. Salumets paki kohvrisse 11
(24)1-23-4470 panemist algselt selgitas, mäletas seda enda sõnul esmalt ka V. Cašulischii, kuid kohtuistungil G. Salumetsa ütlusi kuuldes hakkas selles kahtlema. Samas ei kinnitanud ta istungil sõnaselgelt, et talle oleks endale meenunud, et paki pani tema kohvrisse siiski võõras meesterahvas, vaid on kinnitanud, et tänase päevani talle tundus, et pani Georgi (KoTo lk 77 pö). Kuivõrd V. Cašulischii ütlustest nähtub, et tegelikult mäletab ta paki üleandmist ja kohvrisse panemist küllatki detailselt (see ei olnud kott, vaid ruudukujuline pakend, seda ei hoitud sangadest kinni, sirgel käel ei hoitud, oli pakend, mis pandi kohvrisse), siis ei ole ka usutav, et ta ei mäleta, kes konkreetselt paki kohvrisse pani, vaid tema väide, et tema mäletab, et paki pani kohvrisse G. Salumets, on tõene. Sellele viitavad ka V. Cašulischii ütlused, et tema viibis võõra meesterahvaga kohtumise hetkel pisut eemal. Nimelt on V. Cašulischii prokuröri küsimustele vastates esmalt selgitanud, et tolle inimesega kokkusaamisel, alguses kohtus Georgi ja siis V. Cašulischii tuli juurde, neil oli vahemaa 1,5 meetrit. Georgi sõnadest oli öeldud, et see pakk oleks pandud tema /V. Cašulischii/ kohvrisse (KoTo lk 77 pö). Hiljem kaitsja küsimustele vastates on ta andnud sisuliselt sama vastuse, et talle tundus, et võõras meesterahvas lahkus kohe, kui tema /V. Cašulischii/ tuli juurde (KoTo lk 80). Seega selleks hetkeks, kui pakki hakati kohvrisse panema, mille juures V. Cašulischii enda kinnitusel viibis, oli võõras meesterahvas juba lahkumas. Sellele viitab tegelikult ka G. Salumetsa selgitus, et ta ei oska kirjeldada pakki üle andnud isiku välimust, sest kui ta tõstis pead, siis inimest ei olnud enam (KoTo lk 61 pö). Kui G. Salumets oleks seisnud samal ajal kõrval, kui tundmatu meesterahvas pani pakki kohvrisse, siis pidanuks ta antud inimest saama jälgida. Samas, kui pead tõstes oli antud inimene kadunud, siis viitab see just sellele, et tundmatu meesterahvas andis paki G. Salumetsale üle, G. Salumets pani paki V. Cašulischii kohvrisse, ning kui ta seejärel pea tõstis, oli tundmatu meesterahvas juba lahkunud. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et süüdistatavate ütluseid kogumis kõrvutades saab siiski teha järelduse, et esmalt andis võõras meesterahvas koti üle G. Salumetsale ning G. Salumets mähkis selle koti kinni ja pani V. Cašulischii kohvrisse. Sellise versiooni usaldusväärsusele viitavad ka V. Cašulischii poolt äratundmiseks esitamisel antud selgitused – „see meesterahvas on väga sarnane sellega, kes 4.04.2023 Brüsselis, bussijaamas käis Georgiga kokkusaamisel ja andis Georgile helesinist värvi pakendi, mille Georgi pani minu kohvrisse ja milles hiljem olid avastatud narkootikumid.“ (KrTo II kd, lk 68-72).
  1. Seda, et kohver, milles oli narkootiline aine, oli V. Cašulischii käes, kinnitas ta kohtuistungil ise (KoTo lk 72). Samuti oli V. Cašulischii teadlik, et pakk Brüsselis bussijaamas tema kohvrisse pandi, seda nägi ta isiklikult. Pakki puudutas ta Riias, kui ümber riietus, nimelt võttis käepidemetest kinni, vaatas sisse, seal olid krõpsud, sõlmis kilekoti kinni, et ei paiskuks välja. Kui Georgi ütles, davai, vaatame sisse, siis mõtles, et see võib olla kontroll, ja et ei oleks probleeme, ütles ei ja sidus kilekoti kinni ja pani kohvrisse (KoTo lk 72 pö-73). Eeltoodud ütluste usaldusväärsust kinnitab ekspertiisiakt nr 23E-GE0370, millest nähtub, et helesinist värvi kilekotilt, mille sees olid krõpsupakid, keeksipakk ja eraldi pakendatud narkootiline aine, saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev V. Cašulischii DNA-profiiliga (KrTo I kd, lk 51-61). V. Cašulischii on ka ise kinnitanud, et teostas vaikselt laadija ametit (KoTo lk 73). Tema ütlustest nähtub ka see, et ta oli teadlik, et pakk tuleb toimetada Narva üleandmiseks.
  2. Seega on üheselt tuvastatud, et mõlemad süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning mõlemal süüdistataval oli teo toimepanemisel oluline teopanus. V. Cašulischii toimetas (vedas) ja hoidis enda juures kohvris „Laurent L“ isiklike asjade hulgas pakendit, milles hiljem tuvastati narkootiline aine kokaiin, kolmandatele isikutele üleandmise eesmärgil. G. Salumets valdas eelnimetatud kokaiini ja kontrollis selle liikumist, olles saatjaks V. Cašulischiile.
  3. Süüdistatavate ütlusi, et narkootilise aine käitlemisega oli seotud veel ka keegi isik, kes jagas neile juhiseid, kinnitavad mõlema süüdistatava telefonide vaatluse protokollid, millele kohus on eelnevalt viidanud ja millest nähtub, et kontaktisik on pidevalt olnud olukorraga kursis, samuti pärast süüdistatavate kinnipidamist olnud tungivalt huvitatud „veose“ 12
(24)1-23-4470 kättesaamisest. Muu hulgas viitavad asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud häälsõnumid (G. Salumetsa vestlused erinevate isikutega) ka sellele, et narkootiliste ainete käitlejate näol oli tegemist grupiga („meie firma“ nagu G. Salumets seda nimetas), kus oli Boss (KrTo II kd, lk 21, 38; lk 26, 42) ja töötajad (vt KrTo I kd, lk 145 „Tulen koos meie firma töötajaga“). Samuti nähtub V. Cašulischii telefoni Meizu vaatlusest, et V. Cašulischii uurib, kas tööd „EestiVenemaa teemal“ saaks veel ka tema tuttav (KrTo III kd, lk 147). Seega kinnitavad kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid, et narkootilise aine suures koguses käitlemine on toime pandud grupis, millesse kuulus lisaks süüdistatavatele veel ka teisi tuvastamata isikuid. Subjektiivne koosseis
  1. Kumbki süüdistatavatest ei tunnista teadlikku ja tahtlikku narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist. Nii V. Cašulischii kui G. Salumets tunnistavad paki saamist Brüsselis bussipeatuses kui ka selle paki transportimist Eestisse, kuid mõlemad süüdistatavad kinnitasid kohtuistungil, et nad ei teadnud, et pakis oli narkootiline aine. Sellest said nad teada alles pärast kinnipidamist.
  2. G. Salumetsa ütlustest nähtuvalt vajas ta tööd ja leidis Telegrammi grupis kanali nimega „Töö Euroopas“. Ta kirjutas sinna, et vajab lisateenistust ja talle vastati. Nagu ta aru sai, siis oli töö spetsiifika selline, et oli vaja olla saatjaks inimesele, kes toimetab raha lubatud koguses (KoTo lk 60). Kohus leiab, et G. Salumetsa ütlused selle kohta, et ta ei käidelnud narkootilist ainet teadlikult, ei ole usaldusväärsed ega eluliselt usutavad.
  3. Sellele viitavad esmalt juba väidetava töö korralduslikud asjaolud. Nimelt nähtub G. Salumetsa ütlustest, et väidetavale tööandjale esitati ainult arvelduskonto number ja nimi perekonnanimega (KoTo lk 67). Tööandja oma kontaktandmeid ei andnud. Kontoomanikku, kes saatis kontole raha, G. Salumets ei teadnud (KoTo lk 67 pö). Päev enne Brüsselisse minekut anti üle sularaha 500 eurot. Kõrvalisse kohta saabus toonitud klaasidega sõidukis inimene ja andis sõnagi lausumata aknast raha ja sõitis ära (KoTo lk 63 pö-64). Brüsselis bussijaamas tuli samuti inimene ja ilma sõnagi lausumata andis paki üle (KoTo lk 65), seejuures oli kontaktisik keelanud selle isikuga suhelda. Eluliselt ei ole usutav, et inimene nõustub sellistel tingimustel töötama, saamata aru, et tegemist on ilmselgelt kahtlust äratavate asjaoludega. Märkimisväärne on seejuures, et vaatamata väitele, et G. Salumets peale oma arvelduskonto ja nime muid andmeid tööandjale ei andnud, teadis kontaktisik koheselt pärast G. Salumetsa kinnipidamist võtta ühendust G. Salumetsa abikaasaga, seejuures on kontaktisik kursis sellega, et S. Salumets on hiljuti „numbri teinud“, samuti on neil ilmselt ühiseid tuttavaid S. Salumetsaga („mulle räägiti, et sa oled hea näitleja“) (KrTo I kd, 191, 196).
  4. G. Salumetsa ütlused on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega selles osas, millistest vahenditest ostis ta lennupileti Brüsselisse. Kohtuistungil on ta selgitanud, et tema küll tellis lennupileti, kuid selle eest tasus teine pool. Selle isiku nime ega perekonnanime ta ei tea. Lennupileti eest tasumiseks oli saadud mingi rahasumma, mille ta kandis arvele ja arve kaudu oli tellitud pilet (KoTo lk 60-60 pö). Prokuröri küsimustele vastates on G. Salumets selgitanud lennupileti ostmise osas, et päev enne Brüsselisse minekut kontaktisik kirjutas, et Kohtla-Järve vanalinna tankla juures lõpuni ehitamata ehitise taha tuleb isik, kes annab raha üle (KoTo lk 63 pö). Samas nähtub 12.05.2023 koostatud jälitustoimingu protokollist, et 2.04.2023 kell 16.24 paiku ootab G. Salumets kütuseraha kuni Tallinnani, pileti ostis 241 või 242 euro eest (KrTo I kd, lk 176, 184). Samas lennupilet olid tal selleks hetkeks juba olemas - kinnitus ning arve lennupiletite ostmise kohta laekus e-posti aadressile XXX 2.04.2023 kell 13.57 (KrTo II kd, lk 209). 7.06.
  5. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et G. Salumetsa läbivaatusel temalt ära võetud esemete hulgas oli muu hulgas sularaha sissemakse tšekk, millelt nähtuvalt kandis G. Salumets 2.04.2023 kell 20.11 SEB Panga kontole sularahas kaheksa 50-eurost kupüüri, s.o 400 eurot (KrTo I kd, lk 12), seejuures kinnitas ta ka kohtuistungil, et Kohtla-Järvel üle antud 13
(24)1-23-4470 sularaha oli justnimelt 50-eurostes kupüürides (KoTo lk 64). Seega ei ole G. Salumetsa ütlused usaldusväärsed selles osas, et ka lennupiletite ostmiseks sai ta raha tundmatult isikult sularahas Kohtla-Järve tankla juures ehitise taga 2.04.
  1. Rahalised vahendid lennupileti ostmiseks olid tal juba 2.04.2023 lõunaks kontol olemas.
  2. Ka on G. Salumets läbivalt selgitanud, et ta tasus reisi kestel kulutuste eest Revoluti arvelt nende rahade eest, mida saatis kontaktisik (KoTo lk 62). Samas oleks olnud G. Salumetsal võimalik kõnealuse Revolut konto väljavõttega tõendada oma ütlusi, et raha laekus reisi ajal tundmatult isikult. Ei süüdistatav ega kaitsja ole soovinud esitata tõendeid, mis võimaldaks kontrollida millal, mis summades, mis ajavahemikus ja kellelt laekusid G. Salumetsa kasutuses olnud, kuid abikaasa S. Salumetsa nimele registreeritud Revolut kontole rahalised vahendid erinevate kulude katmiseks. Samas, nagu eelnevalt märgitud, nähtub 7.06.
  3. a asitõendi vaatlusprotokollist, et G. Salumetsa läbivaatusel temalt ära võetud esemete hulgas oli muu hulgas sularaha sissemakse tšekk, millelt nähtuvalt kandis G. Salumets 2.04.2023 kell 20.11 SEB Panga kontole sularahas 400 eurot. Tšekilt nähtuvalt on see konto seotud pangakaardiga, mille viimased numbrid on 4781 (KrTo I kd, lk 12). Sama kaardiga on G. Salumetsalt kinnipidamisel ära võetud muude tšekkide järgi teostatud muu hulgas 3.04.2023 Brüsselis makse Hostel Bruegeli eest (vt KrTo I kd, lk 11, all vasakult esimene tšekk ja lk 12 parempoolne tšekk) ning tasutud ka muude jooksvate kulude eest.
  4. Sellele, et Brüsseli reis ei olnud esmane kontakt G. Salumetsa ja nn kontaktisiku vahel, viitavad 3.05.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud sõnumid kontaktisikult G. Salumetsa telefonile pärast viimase kinnipidamist. Nimelt on kontaktisik kirjutanud, et „see kord (этот раз) sa /…/ vastutusest ei pääse /…/. Sa pead mõistma, kuidas seekord (в этот раз) kõik lõppeb.“ (KrTo II kd, lk 132). Kohtuistungil on G. Salumets selgitanud, et abikaasaga vestluses kasutatud „Boss“ all pidas silmas vist kontaktisikut (KoTo lk 63). Esmakordne viide bossile on aga juba 6.03.
  5. a vestluses (KrTo II kd, lk 21, 38). Seega kontakt antud isikuga oli tekkinud hiljemalt märtsi alguses. Seejuures juba 8.03.2023 on G. Salumets abikaasale selgitanud, et sõitis raha järele (08.03.2023 sõnum kell 14:25 – KrTo II kd, lk 24, 41), samuti on G. Salumets 20.03.2023 sõitnud mingi sularaha järele (20.03.2023 sõnum kell 13:55 - KrTo II kd, lk 15, 32). V. Cašulischiil tekkis nn tööandjaga kontakt alles märtsi lõpust ja esialgse plaani järgi pidi ta tulema Narva läbi Ukraina ning Poola, kuid 26.03.2023 saadeti V. Cašulischii Poola piiril tagasi (KoTo lk 72; KrTo III kd, lk 38-40). V. Cašulischii on selgitanud, et sai nn tööandjaga tuttavaks 24.03.
  6. Esialgselt sellest, et Brüsselis antakse midagi üle, juttu ei olnud (KoTo lk 74). Kohtul puudub alus selle konkreetse väite usaldusvääruses kahelda, kuivõrd seda kinnitavad ka asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud V. Cašulischii vestlused ja dokumendid, millest nähtub tõepoolest, et algse plaani kohaselt ei pidanud V. Cašulischii üldse Brüsselisse minema (vt nt 23.03.2023 sõnum - 26ndal Riiga ja 27.03 Narva – KrTo II kd, lk 89; infobus.eu kinnitused 26.03 bussipiletile Ivano-Frankovsk – Riia ja 27.03 Riia bussijaam – Narva bussijaam – KrTo III kd, lk 136-139).
  7. Prokuröriga nõustuvalt on alust asuda ka seisukohale, et G. Salumetsa telefoni vaatlusel tuvastatud vestluses kasutajaga R räägitakse tõepoolest narkootiliste ainete käitlemisest. Kohus loeb ebausaldusväärseks G. Salumetsa ütlused, et vestluses mainitud „rapsak“ (KrTo II kd, lk 143-146) all oli mõeldud Soome sõitu, jutt oli R sõiduautost, mis seisis Soomes ja mida pidid nad toimetama Eestisse ja sealt tuligi summa 500 eurot kuus (KoTo lk 67). Nimelt nähtub 5.04.2023 vestlusest, et esmalt on G. Salumets kirjutanud kasutajale Robot, et tema saabub ülehomme, aga „see homme õhtul on sinu rapsak. Mind seal ei ole, nii et see sama, ole valmis /…/ Seal tuleb sinul tõsine rapsak, kuupalk“ (KrTo II kd, lk 143-144). Järgnevalt 6.04.2023 kell 11.34 (UTC+0, Eesti asub suveajal, s.o alates märtsi viimasest pühapäevast UTC+3 ajavööndis, seega oli sõnum saadetud kell 14:34:47) nähtub kasutaja R vastusest, et ta saigi midagi kätte, millest G. Salumets lubab tal endale võtta 20 ning ülejäänu viia tema abikaasale (KrTo I kd, lk 146). Samuti kirjutab 6.04.2023 G. Salumets taas uuest „rapsakust“, nimelt: „Too, homme tuleb selline rapsak, et hulluks lähed, raha saad ****“ (KrTo II kd, lk 146). Just homme ehk 7.04.2023 14
(24)1-23-4470 pidigi aga G. Salumets Brüsselist saadud pakiga Narva jõudma. Samuti on G. Salumets manitsenud kasutajat R Telegrammi sagedamini kontrollima ja ühenduses olema, kui ei ole „sõidad kõigest mööda!!!“ (KrTo II kd, 146-147). G. Salumetsa väide, et rapsak tähendas Soomest sõiduki Eestisse toimetamist, ei ole eluliselt usutav, kuivõrd sellel ajal, kui G. Salumets kõnealuse sõnumi R saatis, olid tal äsja bussipiletid Riiast Eestisse ostetud (vt KrTo II kd, lk 76 – e-kirja kinnitus Lux Expressilt kell 11.14 UTC+0, seega Eesti aja järgi 14.14). Sellel hetkel teadis G. Salumets juba, et ta jõuab 7.04.2023 Tallinnasse ca kell 18.25 ning sealt edasi pidid nad umbes 4 tunni pärast Narvas olema (vt G. Salumetsa ütlused – KoTo lk 62 pö). Seega ei saanud olla juttu sellest, et „homme“ minnakse veel Soome mingi sõiduki järele. Seejuures on märkimisväärne seegi, et G. Salumets on kõnealuses vestluses V. Cašulischiit, kellest ilmselgelt tol hetkel jutt käib, nimetanud „meie firma“ töötajaks (vt KrTo I kd, lk 145 „Tulen koos meie firma töötajaga“). Arvestades eeltoodud vestlust G. Salumetsa ja R M vahel, millest saab siiski järeldada, et mõlemad isikud vestlevad narkootiliste ainete käitlemisest, nõustub kohus prokuröriga, et enne Brüsseli reisi G. Salumetsa poolt R. M öeldu, et ta läheb Brüsselisse vorstide järgi, on samuti viide just narkootiliste ainete järele minemisele. Nagu G. Salumets ise kinnitas, mingeid vorstikesi ta Brüsselist ei toonud (KoTo lk 66 pö). Lisaks peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu G. Salumetsa ja S. S vestlusele 5.04.2023 ajavahemikus kell 07:18:23-07:19:03 (UTC+0, seega Eesti aja järgi 10:18:23-10:19:03), kus G. Salumets kirjutab „Olen saatja ja jälgin. /…/ Poputan. Üürin hotelle“, millele S. S vastab „Ah sa kogenud“ ning G. Salumets omakorda vastab „Noh jah“ (KrTo II kd, lk 166). Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tegemist on ilmselgelt vestlusega narkootiliste ainete käitlemisest ning sellest saadavast tulust, mis omakorda viitab sellele, et G. Salumets oli kursis ning teadis täpselt, mille järele ta Brüsselisse läheb ning mis aine ta pani V. Cašulischii kohvrisse ning mida nad ühiselt Narva toimetasid.
  1. Seega leiab kohus, et G. Salumets on pannud KarS § 184 g 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult.
  2. V. Cašulischii on töö sisu osas andnud samuti vastuolulisi ütlusi. Algselt selgitas ta, et tuttav pakkus talle mitte päris seaduslikult toimetada raha Euroopast Venemaale ja Venemaalt Euroopasse grivnasid. Peab sisse vedama ametlikult lubatud summa (KoTo lk 71 pö). Hiljem V. Cašulischii selgitanud, et „mind pole üldse teavitatud töö sisust. Üksnes sõitsin, et saada tööd. Mulle esitati Georgit, et /ta/ abistaks saada Narvasse.“ (KoTo lk 72). Veidi hiljem on V. Cašulischii selgitanud, et juba jõudes Narvasse, läbi rääkinud detailid, ta sai nii aru, et peab viima edasi Venemaale. Sellest, et Brüsselis antakse midagi üle, sellest ei olnud juttu (KoTo lk 74). Siis edasi on ta selgitanud, et üldse oli kokku lepitud nii, et kui ta töötab, siis lähetuskulud maksab kinni firma. Firmalt sai ta Chisinausse panka ülekande 300 eurot, hotellid maksid samuti nemad (KoTo lk 74 pö). Järelikult selles osas, mida talle väidetava töö kohta eelnevalt selgitati, on V. Cašulischii ütlused vastuolulised ja seega ebausaldusväärsed.
  3. Oluline on seegi, et kuigi pakk pandi tema kohvrisse, on V. Cašulischii öelnud, et keegi temale paki sisu kohta selgitusi ei andnud, M poolt oli ainult öeldud, et loodab tema korralikkusele. Sellest ta ise järeldas, et plaani väliselt anti raha ja dokumendid (KoTo lk 72 pö). Mingisuguseid usaldusväärseid andmeid temal paki üle andnud isiku kohta ei olnud (KoTo lk 73). Samas jällegi hiljem on ta selgitanud, et sidus Riias koti kinni, et krõpsud välja ei kukuks, nagu ta vaatas seal oli mitu pakki krõpse, kook või küpsised. Midagi raskekaalulist oli põhja peal. Ta sai Georgi sõnadest aru, et seal olid nii raha kui ka dokumendid, seda ütles Georgi Brüsselis. M ütles ka, et loodab, et ta käitub korralikult ja ei võta sealt kopikatki (KoTo lk 76). Ehk ka selles osas, kas keegi selgitas talle paki sisu, on V. Cašulischii andnud vastuolulisi, mitte järjepidevaid ja seega ebausaldusväärseid ütlusi.
  4. Usaldusväärne ei ole ka V. Cašulischii väide, et G. Salumets ütles talle Brüsselis, et pakis olid nii raha kui dokumendid, kuivõrd V. Cašulischii on samas ka istungil selgitanud, et Georgi sõnadele, et davai, vaatame, mis seal sees on, ütlesin, et ei ole vaja ja sidusin kinni (KoTo lk 79 15
(24)1-23-4470 pö). Seega on V. Cašulischii ütlused vastuolulised ka selles osas, kas G. Salumets teadis või ei teadnud, mis paki sees on.
  1. Samas ei ole kohtu käsutuses muid tõendeid, mis võimaldaksid tõsikindlalt järeldada, et V. Cašulischii teadis, et tema kohvris on narkootiline aine kokaiin ja ta täie teadmise juures käitles seda, eesmärgiga toimetada see edasi kolmandatele isikutele. Siiski arvestades konspireeritud suhtlust väidetava tööandjaga terve reisi vältel, paki kohvrisse panemise ja transportimise asjaolusid ning V. Cašulischii enda ütlusi, et ta kordagi paki sisu ei kontrollinud (KoTo lk 72 pö), pidi ta vähemalt möönma, et pakis võivad olla narkootilised ained ning ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. Seejuures on V. Cašulischii ka ise kaitsjale vastates kinnitanud, et tal ei olnud mitte mingit garantiid, et pakis ei ole midagi keelatut ega ohtlikku (KoTo lk 73). Kohus arvestab siinjuures sedagi, et tegemist ei saanud olla ka juhusliku pahaaimamatu inimesega. Nimelt ei ole narkodiilerlus selline kuritegu, kus tunnistatakse juhuslikke lülisid narkokaubanduse ahelas. Minnakse kindla peale ja kontrollitud isikutega. Samas sellele, et V. Cašulischiit ei olnud selleks hetkeks veel usaldusväärne grupi liige, viitab asjaolu, et veost ei usaldatud talle üksinda transportimiseks, vaid G. Salumets pidi teda kontrollima.
  2. Seega leiab kohus, et V. Cašulischii on pannud KarS § 184 g 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kaudse tahtlusega.
  3. Kaastäideviimine eeldab ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2 lause 1 mõistes „kooskõlastatult“. Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikusest sõltuvusest – st süütegu pannakse toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus. Just sellisel viisil V. Cašulischii, G. Salumets ja tuvastamata isikud ka tegutsesid ehk tegemist on kaastäideviijatega. III Karistus
  4. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
  5. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja arvestades kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks toimepanija süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 1-17-1629/44, p 28). Eripreventiivsete kaalutlustena tuleb kohtul hinnata, kuidas kõige efektiivsemalt muuta süüdlase hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist, üldpreventsiooni abil kinnitatakse aga inimeste usku normi kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu (RKKKo nr 3 1 1-40-04, p 7). Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda süüdistatava varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis tema edasise käitumise suhtes (RKKKo nr 3-1-1-76-12, p 8). Üldpreventiivsed kaalutlused tagavad aga signaali, et rikkumisele järgneb sellele vastav karistus (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 18). 16
(24)1-23-4470
  1. KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse, sanktsiooni keskmine on seega üheksa aastat vangistust. Kõnealune süüteokoosseis paikneb rahvatervisevastaste süütegude peatükis. Sellega kaitstakse rahvatervist kahju eest, mida põhjustab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik levik inimeste tervisele. Seda silmas pidades oleneb narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise hukkamõistetavus ja karistamisväärsus eeskätt sellest, mil määral ja kui paljude inimeste tervist sellise käitumisega ohustatakse või kahjustatakse. See omakorda oleneb suuresti käideldud narkootilise aine kogusest ja liigist. Mida suurem on ebaseaduslikult käideldud narkootilise või psühhotroopse aine kogus, seda suurema hulga inimesteni võib see eelduslikult jõuda ja seda suuremat kahju see aine nende inimeste tervisele eelduslikult põhjustab. KarS §-ga 184 kaitstava õigushüve kahjustamise ulatust peegeldabki esmajoones käideldud mõjuaine kogus, s.o puhta narkootilise või psühhotroopse aine hulk. Just käideldud puhta narkoaine koguse järgi on võimalik hinnata, kui suurele hulgale inimestele oleks käideldud narkootilisest ainest narkojoobe tekitamiseks piisanud ja kui ulatuslikult süüdlane sellise teoga rahvatervist ohustas. Niisamuti on narkootilise aine käitlemisega rahvatervisele tekitatav kahju või oht seda suurem, mida tugevatoimelisem on käideldud aine ja mida rohkem ta sõltuvust tekitab (RKKKo nr 1-18-2232, p 76).
  2. Süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet keskmiselt üle 1200 korra suurema koguses võrreldes sellega, mille eest minimaalselt saab isikut KarS § 184 lg 2 alusel vastutusele võtta. Seejuures on kokaiin üldeteadaolevalt ohtlik narkootiline aine ja tekitab kergesti sõltuvust. Kuriteol oli piiriülene mõõde, kuivõrd narkootilised ained toimetati Brüsselist läbi Berliini ja Riia Eestisse. Selline tegu on võrreldes riigisisese narkodiilerlusega ohtlikum ja suurema süüga. Samuti on narkootilise aine valdamine edasiandmise eesmärgil oluliselt ohtlikum kuritegu kui enda tarbeks narkootilise aine valdamine, ja seda käitlejate ringi võimaliku suurenemise tõttu.
  3. Lahendades küsimust, kas süüdistatavatele mõistetud karistused peavad olema ka individualiseeritud ehk kas karistused peavad olema võrdsed või erinevad, märgib kohus järgmist. Erinevate karistusmäärade mõistmiseks ei saa olla asjaolu, et süüdistatavatele heidetakse ette erinevalt konkreetset tegevust kuriteo kaastäideviimisel. Vaidlust selles, et mõlema süüdistatava teopanus oli oluline ning et tegemist on kaastäideviijatega, ei ole. Asjas on tuvastamist leidnud, et V. Cašulischii, tegutsedes ühiselt, eelneval kokkuleppel ja kooskõlastatult G. Salumetsaga, toimetas (vedas) ja hoidis seda enda juures kohvris „Laurent L“ isiklike asjade hulgas narkootilist ainet kokaiini kolmandatele isikutele üleandmise eesmärgil. Seejuures G. Salumets valdas eelnimetatud kokaiini ja kontrollis selle liikumist, olles saatjaks V. Cašulischiile. Tegemist oli ühtse teoplaaniga, kus kumbki kaastäideviija teadis, milline on tema roll ehk konkreetne ülesanne ja seetõttu ei saa kohtu arvates mõõta konkreetse tegevuse järgi süü suurust ja sellest tulenevalt diferentseerida karistusmäärasid.
  4. Küll aga leiab kohus, et G. Salumetsa vangistusmäär peab olema pikem võrreldes kaassüüdistatava karistustega, kuivõrd tema puhul on tuvastatud tahtluse raskeim vorm ehk kavatsetus. Samuti on G. Salumets varem karistatud isikuks (KrTo II kd, lk 61-62), mis näitab, et varasem karistus tema õiguskuulekat käitumist taganud ei ole. Raskendava asjaoluna on tuvastatav omakasu eesmärk KarS § 58 p 1 tähenduses, kuivõrd arvestades narkootilise aine kogust ja selle käitlemist edasiandmise eesmärgil on alust arvata, et narkootiline aine ei olnud mõeldud enda tarbeks, vaid G. Salumets soovis sellise koguse puhul teenida kriminaaltulu. Samuti ei saa kohus jätta arvestamata, et kui kohtule esitatakse eluliselt mitteusutavaid ega tõsiseltvõetavaid versioone juhtunust, siis ei teki kohtul usaldust süüdimõistetu suhtes selles, et ta on toimunust õigeid järeldusi teinud ega ka selles, et ta ei pane enam toime kuritegusid. Kohtupraktika kohaselt on karistust kergendav asjaolu süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Puhtsüdamlik kahetsus võib tähendada teo siirast ülestunnistamist ja kahetsemist, mis võib avalduda uurijale või kohtule antud ütlustes. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist kummagi süüdistatava puhul selliste isikutega, kelle puhul võib veendunult väita, et nad on ise 17
(24)1-23-4470 oma teo hukka mõistnud, mistõttu võiks riigi poolt avaldatav hukkamõist olla väiksem.
  1. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et prokuröri poolt taotletud karistus 6 aastat vangistust on põhjendatud ja vastab nii G. Salumetsa süü suurusele kui ka üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele.
  2. V. Cašulischii puhul tuvastas kohus kuriteo toimepanemise kaudse tahtlusega. Samuti on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga (KrTo II kd, lk 63). Samas on ka tema puhul tuvastatav raskendava asjaoluna omakasu eesmärk KarS § 58 p 1 tähenduses. Kohtuniku siseveendumust mõjutab karistuse mõistmisel ka süüdistatava käitumine kohtus. Eelkõige on oluliseks mõjufaktoriks süüdistatava enda suhtumine toimunusse. Kui süüdistatav asub selgelt oma ütlusi kaassüüdistava versiooniga kooskõlastama (muutes oma varasemaid ütlusi paki kohvrisse pannud isiku osas - vt otsuse p 14), siis ei teki kohtul usaldust süüdimõistetu suhtes ei selles, et ta on toimunust õigeid järeldusi teinud ega ka selles, et ta ei pane enam toime kuritegusid. Vastupidiselt, viitab see asjaolule, et V. Cašulischii on omaks võtnud kuritegeliku grupi sisemise reeglistiku ja käitumiskoodeksi, mille järgi hierarhias kõrgemalolevaid isikuid ei reedeta. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et V. Cašulischii süü suurusele ja üld- ning eripreventiivsetele kaalutlustele vastav karistus on 5 aastat vangistust.
  3. Erinevalt prokurörist on kohus aga veendunud, et karistus peab olema reaalne vangistus ja KarS § 73 või 74 kohaldamiseks alust ei ole. Selline seisukoht tähendab muu hulgas sedagi, et kohtu hinnangul ei ole alust rääkida ka prokuröri väljapakutud nn “šokivangistusest”. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-99-06 määratlenud n-ö järjekorra, kuidas karistust mõista, kui eesmärgiks on šokivangistuse mõistmine. Nimetatud otsuses selgitab Riigikohus, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Teiseks, šokivangistuse preventiivne toime avaldub vangistuse lühiajalisuses. Seda seisukohta on Riigikohus rõhutanud oma otsuses nr 3-1-1-21-05, kusjuures selles otsuses on Riigikohus ka otseselt öelnud, et šokiefekti pole võimalik saavutada pikemaajalise (enam kui mõnekuulise) vangistusega.
  4. Tõsi on see, et KarS §-de 73 ja 74 esimestes lõigetes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samal ajal nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtudes (3-1-1-2016).
  5. Praegusel juhul ei anna ei kuriteo toimepanemise asjaolud ega ka V. Cašulischii isik alust väita, et mõistetud vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, s.o veendumuses, et süüdistatav enam kuritegusid toime ei pane. Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Seejuures on ka prokuröril nähtuvalt kohtuvaidlustes esitatud seisukohast tõsiseltvõetavad kahtlused V. Cašulischii edasises õiguskuulekuses. Nii on prokurör välja toonud, et kuigi V. Cašulischii on varem kriminaalkorras karistamata, ei ole tal praegusel ajal ei töökohta ega legaalset sissetulekut. Järelikult eksisteerib võimalus, et V. Cašulischii otsustab ka edaspidi teenida tulu oluliselt lihtsamalt. Seda ennekõike seetõttu, et narkootiliste ainete käitlemiseks on V. Cašulischiil tõenäoliselt olemas nii valmidus kui säilinud ka kontaktid, sh tema illegaalsete tööandjate omad. On vägagi eluliselt usutav, et sellise kogemusega inimene leiab ilma raskusteta endale uue tööandja, kes pakub talle taaskord millegi ebaseadusliku vedamist, sh narkootiliste ainete. Kohtupraktikast tulenevalt on teadaolevalt just narkootiliste ainetega seotud kuriteod need, mille korduva toimepanemise tõenäosus on suurem. V. Cašulischii on ka ise olnud erinevate, sh raskete narkootiliste ainete (heroiin) tarvitaja, mis seob teda samuti narkootikumidega tegelevate isikutega ja tal võib kergemalt tekkida soov selle 18
(24)1-23-4470 tegevuse juurde ka ise naasta. See prokuröri iseloomustus on V. Cašulischii isikut arvestades asjakohane, seega ei ole tema puhul tuvastatav ükski selline erandlik asjaolu, mis veenaks kohut V. Cašulischii õiguskuulekuses praegusel ajal vabanedes.
  1. Seonduvalt lisakaristusega on Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-18-17 selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kuivõrd V. Cašulischiil ei ole Eestis elu- ega töökohta, tema ainsateks kontaktideks on isikud, kelle eestvedamisel ta on toime pannud narkokuriteo, siis on selge, et vabaduses kujutaks ta jätkuvalt ohtu Eesti ühiskonnale. Sellest tulenevalt leiab kohus, et lisakaristuse mõistmine on põhjendatud.
  2. Väljasaatmisega kaasneb ühtlasi ka sissesõidukeeld, kuid vaatamata sellele, et olles väljasaatmisega kaasnev õigusjärelm, peab ka sissesõidukeelu tähtaeg lisakaristuse elemendina kogumis mõistetud põhikaristusega jääma süü suuruse piiridesse ega tohi seda ületada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kõigile põhikaristuse juures väljatoodud isiku süü suurust määravatele asjaoludele vastav lisakaristusega kaasnev sissesõidukeelu pikkus on 4 aastat 6 kuud.
  3. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada ka, kui rängalt karistuse aeg isikule mõjub. Kohtu hinnangul ei mõju V. Cašulischiile lisakaristus sedavõrd rängalt nagu see oleks välismaalase puhul, kelle elukohamaa on Eesti. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 18 lg-le 4 viiakse väljasaatmine lõpule viivitamata pärast aresti või vangistuse ärakandmist ja see toiming ei katkesta V. Cašulischiil Eestiga mingeid perekondlikke sidemeid, sest neid ei ole (KrTo II kd, lk 64-66). Pigem lahendab see mingil määral tema kojusõidu probleemi. Teatud preventiivset mõju omab küll väljasaatmisega kaasnev Eestisse sissesõidukeeld, mis on kindlustusliku iseloomuga karistusõiguslik meede selleks, et vältida välisriigi kodaniku poolt uute kuritegude toimepanemist Eestis. Samas ei ole kohtu arvates tegemist sellise preventiivse mõjuga, mis saaks oluliselt mõjutada põhikaristuse määra ehk n-ö osaliselt kompenseerida lisakaristusega põhikaristust.
  4. Kohtueelses menetluses on V. Cašulischii kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kinni peetud 7.04.2023 kella 18.35 ajal ning Viru Maakohtu 9.04.
  5. a määrusega on ta vahistatud kuni kaheks kuuks (KrTo I kd, lk 98-103). Viru Maakohtu 6.06.
  6. a määrusega on vahi all pidamise tähtaega pikendatud kahe kuu võrra, s.o kuni 7.08.2023 (KrTo I kd, lk 116-121). G. Salumets on kohtueelses menetluses kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kinni peetud 7.04.2023 kella 18.35 ajal ning Viru Maakohtu 9.04.
  7. a määrusega on ta vahistatud kuni kaheks kuuks (KrTo I kd, lk 104-109). Viru Maakohtu 2.06.
  8. a määrusega on vahi all pidamise tähtaega pikendatud kahe kuu võrra, s.o kuni 7.08.2023 (KrTo I kd, lk 110-115). Kriminaalasja arutav kohus jättis 4.08.
  9. a kohtu alla andmise määrusega V. Cašulischii ja G. Salumetsa suhtes kohaldatud vahistamise muutmata (KoTo, lk 13-15). 15.08.
  10. a kohtumäärusega kontrollis kohus V. Cašulischii ja G. Salumetsa vahistuse jätkuvat põhjendatust ja jättis mõlema süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi muutmata (KoTo, lk 30-33). Seega on V. Cašulischii ja G. Salumets katkematult alates 7.04.2023 käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses vahi all viibinud.
  11. Kuivõrd kohus mõistab V. Cašulischiile ja G. Salumetsale reaalse vangistusliku karistuse, millest nad on otsuse tegemise ajaks ära kandnud 9 kuud, siis on otstarbekas, et süüdistatavad kannaks karistust alates nende kahtlustatavana kinnipidamisest ilma neid vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus süüdistatavate suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. 19
(24)1-23-4470 IV Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus
  1. Kaitsja taotles kohtuvaidluses õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitada V. Cašulischiile alusetult vahi all viibitud ajaga tekitatud kahju. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 18 lg 1 sätestab, et vastav taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Samas on kaitsja I. Belugin 9.10.
  2. a kohtuistungil V. Cašulischiilt küsinud, kas ta taotleb õigeksmõistva kohtuotsuse korral seadusliku aluseta vahi all viibimise eest Eesti Vabariigilt kahju hüvitamist ning V. Cašulischii on vastanud, et kui talle antakse raha piletile, siis oleks ta tänulik (KoTo lk 73). Seega loeb kohus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse V. Cašulischii poolt esitatuks 9.10.2023 ehk enne kohtuliku uurimise lõpetamist. SKHS § 5 lg 1 p 1 kohaselt võib isik nõuda vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui ta mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus

§ 199lg 1 p 1, 2 või 5 alusel.

Kuivõrd kohus mõistab V. Cašulischii süüdi, jääb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Menetluskulud 49. Kuna G. Salumets ja V. Cašulischii tunnistatakse süüdi esimese astme kuriteos, tuleb neilt kummaltki Eesti Vabariigi kasuks välja mõista

§ 175lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha.

Sundraha näol on tegemist menetluskuluga, mis ei ole käsitatav materiaalses mõttes karistusena, seega tuleb sundraha väljamõistmisel kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti (vt RKKKo nr 3-1-1-83-10, p 28). Seega tuleb süüdistatavatelt välja mõista sundraha

  1. a seisuga ehk 2050 eurot (2,5 kuupalga alammäära ehk 2,5x820 eurot).
  2. Prokuratuuril ja uurimisasutustel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud kolm ekspertiisi kogusummas 2174 eurot: 1) narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN0533 kulu 84 eurot; 2) arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiis nr 23E-AOX0086 kulu 95 eurot; 3) DNA ekspertiisi nr 21E-GE0370 kulu 1995 eurot. KES § 26 lg 5 kohaselt kannab kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Teostatud ekspertiiside kulude osas märgib kohus, et prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Ekspertiisid olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati nende käitumises kuriteokoosseis. Narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN0533 ja arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiis nr 23E-AOX0086 tulemused toetasid süüdistatavate süüküsimust puudutavat tõendikogumit, seega tuleb eelnimetatud ekspertiisikulud jätta võrdselt süüdistatavate kanda. Seega tuleb narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN0533 kulust 42 eurot mõista välja V. Cašulischiilt ja 42 eurot G. Salumetsalt ning arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiis nr 23E-AOX0086 kust 47,50 eurot V. Cašulischiilt ja 47,50 eurot G. Salumetsalt. 20

(24)1-23-4470 Kuivõrd DNA ekspertiisiga nr 21E-GE0370 tuvastati kahel proovil V. Cašulischii DNA-profiil, kuid G. Salumetsaga proovidelt saadud profiilid seostatavad ei olnud, siis tuleb ekspertiisikuludest 114 eurot mõista välja V. Cašulischiilt ning ülejäänud 1881 eurot jätta riigi kanda. Määratud kaitsjale makstud tasud 51. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, mis on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kohtueelsel menetlusel makstud tasu on tuvastatav kaitsja taotlustest, milles on kirjeldatud kaitsja osavõttu menetlustoimingutest ning kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav lisaks taotlustele ka kohtuistungiprotokollidest. Kuivõrd kriminaalasi saadeti kohtusse üldmenetluses, oli kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Sellest tulenevalt ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud süüdistatava kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Kohus lahendas kaitsjatasu taotlused tervikuna või osaliselt põhjendatuna pealdistega, ning esitas seejuures kohtu põhjendused tasutaotlustele. Kohus ei hakka neid esitatud põhjendusi täiendavalt otsuses üle kordama. G. Salumetsale kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi tasu 313,20 eurot kuulub temalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele. Kohtumenetluses G. Salumetsale riigi õigusabi ei osutatud. Lepingulise kaitsja tasu on tasu, mida süüdistatav on kohustatud maksma valitud kaitsjale. V. Cašulischiilt kuulub väljamõistmisele riigi õigusabi tasu ja kulude katteks kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest kokku 4261,56 eurot (1759,56 eurot kohtueelses menetluses ja 2502 eurot kohtumenetluses). Seega kokkuvõtvalt kuuluvad menetluskuludena süüdistatavalt G. Salumetsalt riigi kasuks

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel väljamõistmisele sundraha 2050 eurot, ekspertiisi tegemisega seotud kulud 89,50 eurot ja kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi kulud 313,20 eurot, s.o kokku menetluskulud 2452,70 eurot. Menetluskuludena kuuluvad süüdistatavalt V. Cašulischiilt riigi kasuks

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel väljamõistmisele sundraha 2050 eurot, ekspertiisi tegemisega seotud kulud 203,50 eurot ja määratud kaitsja tasu 4261,56 eurot, s.o kokku menetluskulud 6515,06 eurot. Riigi kanda jääb

§ 180lg 3 alusel osa ekspertiisi nr 21E-GE0370 tegemise kulu 1881 eurot.

Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitamise aeg 52. Ei kaitsjad ega süüdistatavad ole välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka kohus, vaid vastupidi – süüdistatavate näol on tegemist täisealiste ja töövõimeliste isikutega. Seega on süüdistatavatel maksevõime riiginõuete täimisel. Mõlemad süüdistatavad kinnitasid kohtuistungil, et süüteo toimepanemisele eelneval aastal nad töötasid mitteametlikult. G. Salumets töötas ehitusel (KoTo lk 60) ning V. Cašulischii töötas samuti kui teda palgati ning teenis vastavalt töömahule (KoTo lk 71 pö). Kumbki süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et nad ei ole maksevõimelised. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid 21

(24)1-23-4470 aluse kaaluda süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Kohus leiab sedagi, et kui süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, mida menetletakse üldmenetluses, mille menetlemisega kaasnevad süüteo eripärast ja tõendamisesemest tulenevalt ka suuremad menetluskulud. Seejuures on G. Salumets ka varem karistatud isikuks, seega teadlik ka sellest, et iga järgmise kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud jäävad süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel taas tema kanda. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulude suuremas ulatuses riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet.

§ 423

kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

417 lg 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ning rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole

-s sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. Seega tuleneb eelmärgitud sätetest, et üldreeglina tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades aga menetluskulude suurust, leiab kohus, et praegusel juhul on põhjendatud anda süüdistatavatele võimalus tasuda menetluskulud pikema perioodi jooksul. Siinkohal märgib kohus lisaks, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel korral väljendanud seisukohta, mille kohaselt

§ 423

, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.

  1. a kohtumääruse nr 3-1-1-47-16 punkti 7 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.
  2. a kohtumääruse nr 3-1-1-120-12 punkti 7). Kohus leiab, et arvestades G. Salumetsalt riigi kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust – 2452,70 eurot, asjaolu, et G. Salumets asub karistust kandma, oleks eelnimetatud menetluskulude summa tasumine ühe kuu jooksul üldjuhul raskendatud. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et G. Salumetsale tuleb anda menetluskulude tasumiseks maksimaalne võimalik ehk 1 aasta pikkune periood. Seetõttu määrab kohus, et G. Salumets kohustub temalt välja mõistetud menetluskulud 2452,70 eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et esimesel üheteistkümnel kuul kuulub iga kuu viimaseks kuupäevaks tasumisele vähemalt 204 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul kuulub tasumisele 208,70 eurot. Samuti leiab kohus, et arvestades V. Cašulischiilt riigi kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust – 6515,06 eurot, asjaolu, et V. Cašulischii asub karistust kandma, oleks eelnimetatud menetluskulude summa tasumine ühe kuu jooksul üldjuhul raskendatud või koguni mõeldamatu. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et ka V. Cašulischiile tuleb anda menetluskulude tasumiseks maksimaalne võimalik ehk 1 aasta pikkune periood. Seetõttu määrab kohus, et V. Cašulischii kohustub temalt välja mõistetud menetluskulud 6515,06 eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et esimesel üheteistkümnel kuul kuulub iga kuu viimaseks kuupäevaks tasumisele vähemalt 542 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul kuulub tasumisele 553,06 eurot. Asitõendid
  3. Tulenevalt

§ 306

lg-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse asitõenditega toimimise kohta.

§ 124

lg 1 kohaselt on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid 22

(24)1-23-4470 esemeid ning neid on ka vaadeldud.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, mille kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Tagastamisele kuuluvad asitõendid 54. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas.

§ 126

lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. Kuivõrd pärast kohtuotsuse jõustumist ei ole neid esemeid enam vajalik kasutada tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel ning need kuuluvad tagastamisele, siis tuleb need

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist nende omanikule või seaduslikule valdajale. Selliselt kuuluvad G. Salumetsale tagastamisele sinist värvi korpuses läbipaistvas kaanes mobiiltelefon Redmi, musta värvi korpuses mobiiltelefon Redmi, välja lülitatud mobiiltelefon Leioa Hd-camera, välja lülitatud mobiiltelefon nuppudega Vigur H-Zero, mobiiltelefon Samsung. Samuti kuulub G. Salumetsale tagastamisele 8.04.2023 tema elukohast, korterist aadressil XXX, läbiotsimise käigus äravõetud paberpakend koos selle sees asuvate erinevate dokumentidega ning G. Salumetsalt 7.04.2023 isiku läbivaatuse käigus äravõetud 5 tšekki, 2 pangaautomaadi väljatrükki, sõiduplaan 2-l lehel ja lennupilet. V. Cašulischiile kuuluvad tagastamisele mobiiltelefon Meizu, kohvri vaatluse käigus äravõetud leping ja märkmed, V. Cašulischiilt 7.04.2023 isiku läbivaatuse käigus äravõetud bussipilet ja väljatrükk paberil. Videoregistraator tuleb tagastada tunnistajale M. K. Väärtusetu asi 55.

§ 126

lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel läbipaistva kleeplindiga kinnitatud pakend; helesinine kilekott, kondoomikumm, Lays krõpsude tühi pakend; helesinine kilekott; krõpsude ja keekside tühjad pakendid. Narkootiline aine

  1. KarS § 184 järgi sätestatud süüteo vahetuks objektiks olnud aine konfiskeerimine on kohustuslik. NPALS § 7 lg 3 järgi antakse kuriteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Seega menetluses ära võetud ja ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine, mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, tuleb KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Andmekandjad
  2. Kriminaalasja materjale talletavad erinevad andmekandjad CD/DVD-plaadid on

§ 1601

lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist

§ 126

lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega

§ 126lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga.

Koopiafailid 58. Prokurör taotles muuhulgas

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada digitaalsete 23

(24)1-23-4470 andmekandjate koopiafailid ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas. Tegemist ei ole samuti

§ 126

lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega

§ 126

lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga, mille osas kohtuotsuses

§ 306lg 1 p 13 alusel seisukoht võtta tuleks.

Samas ei näe kohus põhjust keelduda prokuröri taotluse rahuldamisest, mistõttu määrab kohus Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas asuvad digitaalsete andmekandjate koopiafailid ja jäädvustatud fotod hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva eesistuja Jelena Demenok rahvakohtunik Andres Kustola rahvakohtunik 24

(24)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.