Obsah (9)

§ 422§ 412§ 409§ 168§ 177§ 663§ 667§ 662§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 16.09.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-1284 Tsiviilasi Salininkatu 3

) § 427 lg 5). Asjaolud ja menetluse käik

1. Salininkatu 3 OÜ (hageja) esitas 24.01.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Estateguru OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes, mille kohus võttis 21.02.2023 määrusega menetlusse.
2. Maakohus määras asjas eelistungi toimumise ajaks 22.05.
3. 1
4. Hageja seaduslik esindaja esitas 21.05.2024 taotluse 22.05.2024 eelistungi edasilükkamiseks haigestumise tõttu. Maakohus teatas 22.05.2024, et ei lükka istungit edasi, sest tegu on teistkordse taotlusega ning haigusleht ei ole

§ 422nõuetele vastav tõend.

1. 22.05.2024 istungile hageja ei ilmunud ning kostja esitas taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus määras, et kohtulahend tehakse pooltele teatavaks 28.05.
2. Maakohtu määrus
3. Maakohus tegi 28.05.2024 määruse, millega jättis hagi läbi vaatamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 6562,89 eurot ja viivise protsendina menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 5.
4. Hageja seaduslik esindaja EK sai 22.05.2024 toimunud eelistungi kohtukutse kätte kättetoimetamisportaali kaudu 20.03.2024, ent 22.05.2024 eelistungile ühtegi hageja esindajat ei ilmunud. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei esine

§ 412lg-s 1 nimetatud hagi läbivaatamata jätmist takistavaid asjaolusid.

Hageja esindaja ei ole esitanud kohtule nõuetekohast tõendit, millest oleks võimalik järeldada, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus

§ 422lg 1 kohaselt.

Töövõimetuslehest pole võimalik eelnevat järeldada. Tegemist on juba kolmanda korraga, kui hageja esindaja teatab vahetult enne istungit haigestumisest. Hageja on asunud põhjendamatult menetlust venitama ning hagi tuleb jätta

§ 409lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

5.2. Menetluskulud jättis maakohus

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

5.3. Maakohus pidas kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 6562,89 eurot, sh tõlkekulud 352,58 eurot ning lepingulise esindaja kulud 6210,31 (sh käibemaks). Maakohus mõistis nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja ning märkis

§ 177

lg 4 alusel, et hagejal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni kohustada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Estateguru OÜ määruskaebus

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud 18 988,63 euro ulatuses ning teha uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 25 551,52 eurot. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja esindajate tunnitasumäär 200 eurot pole põhjendatud, kuivõrd sellist määra on kohtupraktikas aktsepteeritud. Mitme esindaja kasutamine ei ole kaasa toonud dubleerivaid tegevusi ning maakohus ei ole välja toonud, millised tegevused on olnud dubleerivad. Arvestades asja keerukust ja mahukust, mh vajadust koguda tõendeid Soomest, oli kahe esindaja kasutamine põhjendatud. Maakohus on alusetult pidanud osasid kostja lepinguliste põhjendamatuks ning on ebaõigesti ajakulu vähendanud. esindajate toiminguid 2 Salininkatu 3 OÜ määruskaebus
2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. 7.
3. Maakohus jättis hagi ebaõigesti läbi vaatamata. Vahetult enne 14.02.2024 eelistungit esitas hageja toonane lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks seoses tema haigestumisega ja tõendina töövõimetuslehe väljavõtte. Maakohus rahuldas esindaja taotluse, lükkas istungi edasi ning määras uueks eelistungi ajaks 06.03.
4. 23.02.2024 teatas E. Heringson oma esindusõiguse lõppemisest. Hageja seaduslik esindaja teatas 05.03.2024 kohtule, et on haigestunud ja taotleb istungi edasilükkamist. Seaduslik esindaja esitas kohtule tõendina töövõimetuslehe väljavõtte. Kohus rahuldas hageja taotluse ja määras uueks istungi ajaks 22.05.
5. Kahjuks haigestus hageja seaduslik esindaja taaskord vahetult enne istungit ning pidi 21.05.2024 taotlema 22.05.2024 eelistungi edasilükkamist. Taotlusele on lisatud seadusliku esindaja töövõimetuslehe väljavõte. Vastuseks hageja taotlusele märkis kohus oma 22.05.2024 kirjas üllatuslikult, et esitatud haigusleht ei ole piisavaks tõendiks

§ 422mõistes.

Samas on nimetatud dokument olnud piisav E. Heringsoni ja hageja seadusliku esindaja varasemate taotluste puhul. Seaduslik esindaja ei ole jurist ega teadnud, et ta peaks just

§ 422

nõuetele vastava tõendi esitama, eriti kui varasemalt on kohus töövõimetuslehe väljavõtet aktsepteerinud. Kohus oleks pidanud andma hagejale tähtaja nõuetekohase dokumendi esitamiseks. 8.

1. Kuigi hagi läbivaatamata jätmine oli õigusvastane ning seetõttu on põhjendamatu ka hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine, leiab hageja, et kostja kasuks välja mõistetud menetluskulud on ülemäärased ning neid tuleb vähendada. Menetluse edasine käik
2. Hageja kostja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.
3. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

Hageja määruskaebus kuulub rahuldamisele ning kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 12.

§ 662

lg 3 alusel võtab ringkonnakohus vastu hageja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendi. 13. Maakohus leidis ekslikult, et puuduvad

§ 412

lg-s 1 sätestatud piirangud hagi läbivaatamata jätmiseks

§ 409lg 1 p 1 alusel.

3

§ 412

lg 1 p 3 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud.

§ 422

lg-st 1 tulenevalt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks mh poole ootamatu haigestumine, mida tuleb

§ 422

lg-s 2 ettenähtud tõendi esitamisega põhistada.

§ 422

lg 3 kohaselt ei välista lg-s 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus haiguse põhistamist muude tõenditega. Olukorras, kus kohus leiab, et menetlusosalise esitatud tõend tema tervisliku seisundi kohta ei vasta nõuetele ja on puudulik, tuleb kohtul seda menetlusosalisele selgitada ning teha talle ettepanek nõuetekohase tõendi esitamiseks (vt RKHKm 18.04.2011, 3-3-1-18-11, p 14). Maakohus selgitas hagejale saadetud kirjas istungipäeva hommikul, et ei lükka istungit edasi ning haigusleht ei ole

§ 422nõuetele vastav tõend.

Maakohus ei teinud hagejale ettepanekut esitada nõuetekohane tõend ega andnud selleks mõistlikku tähtaega. Kuna

§ 422

lg 3 annab kohtule võimaluse arvestada menetlusosalise haigusega ka muude tõendite põhjal ning varasemalt oli kohus kahel korral töövõimetuslehe väljavõtet aktsepteerinud, ei pidanud hageja seaduslik esindaja teadma, et kohus sel korral väljavõtet piisavaks tõendiks ei pea.

1. Seega jättis maakohus põhjendamatult hagi läbi vaatamata, vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Kuna määrus tühistatakse tervikuna, sh ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, puudub menetlusökonoomia seisukohalt vajadus vastata kostja määruskaebuse väidetele menetluskulude kindlaksmääramise osas. Kuna maakohtu määrus kuulub tühistamisele muul põhjusel, kuulub kostja määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
2. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) 4