Obsah (5)

§ 44§ 121§ 43§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2156 Määruse kuupäev 22. august 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Xi kaebus Narva linna kohustamiseks vastata tema 23. mai 2024. a

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. mail 2024 Narva linnale avalduse, milles selgitab, et laps läheb
3. septembril 2024 esimesse klassi. Lapsel on eakohane areng ja tal puuduvad haigused või puuded, kuid ta ei räägi eesti keelt. Tema emakeel on vene keel. Kaebaja soovib teada, kas laps loetakse hariduslike erivajadustega lapseks ning kui jah, siis millist abi on kool kohustatud sellele lapsele osutama.
4. Narva linn selgitas
5. mai
6. a vastusega kaebajale, et hariduslike erivajadustega õpilane on õpilane, kellel on õpiraskused, käitumisprobleemid, emotsionaalsed ja tervisehäired, kõnepuudulikkus, samuti õpilane, kes on tulnud teisest riigist, keda on õpetatud teistsuguse õppekava järgi ja kes ei oska piisavalt õppekeelt. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele antakse õpilasele, kellel on raskusi õpitulemuste saavutamisel, koolis üldist tuge, mis seisneb õpetaja individuaalses lisajuhendamises, tugispetsialistide abis ning vajadusel täiendavate individuaal- või rühmatundide korraldamises. Lisateavet eesti keelele ülemineku kohta leiab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt.
7. Kaebaja esitas
8. mail 2024 Narva linnale täiendava avalduse, milles märgib, et Narva linna viidatud veebilehel puudub info selle kohta, millist abi on kool kohustatud andma eesti keelt mitteoskavale lapsele. Narva linn on selgitanud, et kooli abi on õpetaja täiendav individuaalne 3-24-2156 juhendamine, tugispetsialistide abi ja vajadusel lisatundide korraldamine individuaalselt või rühmas. Kaebaja palub selgitada, milliseid konkreetseid meetmeid kool rakendab täiendaval individuaalsel juhendamisel õpetaja poolt, abi osutamisel tugispetsialistide poolt ning vajaduse korral täiendavate individuaalsete või rühmatundide korraldamisel.
9. Narva linn selgitas
10. juuni
11. a vastusega kaebajale, et õpilase toetusmeetme valik tehakse individuaalselt ja see sõltub konkreetsest juhtumist. Infot hariduslike erivajadustega õpilastega töö üldpõhimõtete kohta, sh eestikeelsele õppele ülemineku kontekstis, võib leida Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt.
12. Kaebaja esitas
13. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva linna kohustamiseks vastata tema
14. mai
15. a avaldusele. Kaebaja selgitab, et esitas
16. mail 2024 Narva linnale täiendava selgitustaotluse seoses lapsele koolis tugispetsialisti abi jms osutamise tingimustega, kuid linn ei ole senini avaldusele vastanud, rikkudes sellega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) nõudeid.
17. Narva linn esitas kohtule
18. augustil 2024 vastusena kohtunõudele kaebaja ja Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna ametniku vahel toimunud venekeelse kirjavahetuse ning
19. augustil 2024 kirjavahetuse eestikeelse tõlke. Narva linna kinnitab, et on kaebajale
20. juunil 2024 vastanud.
21. Kohus palus
22. augusti
23. a kohtunõudega kaebajal täiendavalt teatada, kas ta on Narva linna
24. juuni
25. a vastuse kätte saanud ning milline on kaebaja seisukoht haldusasja edasise menetluse osas Narva linna esitatud tõendeid arvestades.
26. Kaebaja teatas kohtule
27. augusti
28. a vastuses, et on Narva linna
29. juuni
30. a e-kirja kätte saanud. Narva linn ei ole andnud selgitusi kaebaja küsimustele, vaid on saatnud formaalse ja üldsõnalise vastuse. Seega ei ole Narva linn selgitustaotlusele nõuetele vastavalt vastanud. Narva linn pidi selgitama kaebajale, milliseid konkreetseid meetmeid koolid lastele abi osutamisel kasutavad. Vastustaja seda ei ole selgitanud, vaid teatas ainult, kuidas meetmeid valitakse. Ühtlasi märgib kaebaja, et Narva linn on esitanud kohtule kaebaja
31. mai
32. a avalduse ebatäpse tõlke. Kaebaja palus eelnimetatud avalduses selgitada, milliseid konkreetseid meetmeid kool ette võtab, mitte milliseid tegevusi kool teeb. Kaebaja palub tema kaebus menetlusse võtta. KOHTU SEISUKOHT 9.

§ 44

lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eeltoodud alusel tagastamisele.

1. Kaebaja esitas
2. mail 2024 Narva linnale avalduse, milles palus selgitada, milliseid konkreetseid meetmeid kool rakendab täiendaval individuaalsel juhendamisel õpetaja poolt, abi osutamisel tugispetsialistide poolt ning vajaduse korral täiendavate individuaalsete või rühmatundide korraldamisel. Kaebaja
3. mai
4. a avaldus on selgitustaotlus MSVS § 2 lg 2 p 1 mõttes. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusest tulenevalt on selgitustaotluse adressaadil MSVS § 5 lg-st 1 tulenevalt vastamiskohustus ning isiku õigus saada oma pöördumisele vastus hõlmab ka õigust, et saadud vastus on sisuline. Kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu aga vastuse sisulise 2 3-24-2156 õigsuse või põhjendatuse kontrollimiseni, sest haldusorganil on kaalutlusruum, millisel viisil isiku avaldusele vastata. Seega puudub isikul õigus esitada konkreetseid nõudmisi vastuse sisu osas (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
5. mai
6. a määrus asjas nr 3-19-624, p 6; Tallinna Ringkonnakohtu
7. veebruari
8. a määrus asjas nr 3-23-1996, p 16). Narva linn on kaebajale MSVS § 5 lg-st 8 juhindudes
9. juunil 2024 vastanud ning kaebaja kinnitab, et on eelnimetatud vastuse kätte saanud. Narva linna
10. juuni
11. a vastusest nähtuvalt on haldusorgan kaebaja
12. mai
13. a selgitustaotlusega tutvunud ning selle sisust lähtuvalt vastuse koostanud. Narva linn on kaebajale selgitanud, et õpilase toetusmeetme valik tehakse individuaalselt ja see sõltub konkreetsest juhtumist. Samuti on Narva linn viidanud Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehele, millelt on leitav teave toe vajadusega õpilaste õppekorralduse ja tugiteenuste kohta, mille osas kaebaja täiendavaid selgitusi soovis. Seega on Narva linn oma vastamiskohustuse täitnud. Kaebaja ei ole rahul talle antud vastuse sisuga, kuid vastuse sisu ei ole kaebajal võimalik vaidlustada. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et Narva linn vastaks tema selgitustaotlusele tema soovitud viisil.
14. Seega tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 12. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, siis ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele (

§ 104lg 5 p 2).

Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3