Obsah (6)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 110§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2238 Määruse kuupäev 16. august 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Vladimir Markovi kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks vast

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vladimir Markov (kaebaja) esitas
2. juulil 2024 Justiitsministeeriumile venekeelse avalduse. Justiitsministeerium loobus
3. juuli
4. a vastusega nr 11-7/5523-2 kaebaja avaldusele vastamisest ning palus esitada avalduse tõlge eesti keelde.
5. Kaebaja esitas
6. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub lahendada tema probleem ning teha otsus, et ei rikutaks vene keelt kõnelevate isikute õigusi. Kaebaja viibib Viru Vanglas, kuid sõidab varsti deporteerimise tõttu Vene Föderatsiooni. Kaebajal on Vene Föderatsiooni kodakondsus, tema emakeeleks on vene keel ning teisi keeli ta ei oska. Kaebajal ei ole raha, et venekeelseid tekste eesti keelde tõlkida. Kaebaja on korduvalt kirjutanud vene keeles õiguskantslerile ja kohtule ning tema avaldused on vastu võetud. Justiitsministeerium rikub kaebaja õigusi. Kaebaja palus ministeeriumile esitatud avalduses, et toodaks selgust kohtusüsteemis seoses ennetähtaegse vabastamisega olukorras, mil isik on individuaalse täitmiskava ja erinevad programmid läbinud ning ei ole rikkumisi toime pannud, kuid tingimisi vabastamisest keeldutakse. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja pöördus kohtusse, kuna Justiitsministeerium 3-24-2238 keeldus tema

1. juuli
2. a venekeelsele avaldusele vastamisest ning palus kaebajal esitada avalduse eestikeelne tõlge. Seega mõistab kohus, et kaebaja palub

§ 37lg 2 p 2 alusel kohustada Justiitsministeeriumit tema 9.

juuli 2024. a venekeelsele avaldusele vastama. 4.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kaebaja esitas Justiitsministeeriumile
2. juulil 2024 avalduse, milles soovis, et Justiitsministeerium viiks sisse muudatused seoses ennetähtaegse tingimisi vabastamisega. Kaebaja ei ole rahul olukorraga, mil isik on vanglas individuaalset täitmiskava järginud, läbinud erinevad programmid ning ei ole rikkumisi toime pannud, kuid siiski tema ennetähtaegsest vabastamisest keeldutakse. Kaebaja ei ole välja toonud, et sooviks konkreetselt teda puudutavaid otsustusi vaidlustada. Sisuliselt esitas kaebaja Justiitsministeeriumile märgukirja ja/või selgitustaotluse, tehes Justiitsministeeriumile ettepaneku valdkonna arengu kujundamiseks ning soovides ministeeriumilt ennetähtaegset vabastamist puudutavaid selgitusi (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 p 1 ning § 2 lg 2 p-d 1 ja 2). Asjaolu, et ministeerium sellist avaldust sisuliselt läbi ei vaadanud ja sellele ei vastanud, ei saa pidada kaebaja õiguste oluliseks riiveks. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusest tulenevalt on märgukirja ja selgitustaotluse adressaadil küll vastamiskohustus, ent see ei tähenda, et avalduse esitaja saaks esitada nõudmisi seoses vastuse sisuga (Tartu Ringkonnakohtu
3. mai
4. a määrus asjas nr 3-19-624, p 6). Isegi, kui Justiitsministeerium oleks kaebajale vastanud, ei tähenda see, et haldusorgan oleks vastavalt kaebaja soovidele asunud valdkonnas ümberkorraldusi tegema. Samuti ei saa kaebaja õigusi ülemääraselt riivata asjaolu, et ta ei saanud ennetähtaegse vabastamisega seoses täiendavaid selgitusi. Kaebajal on tema jaoks olulist teavet võimalik saada nt Viru Vangla ametnikelt, kellele on teada ka konkreetselt kaebaja vangistust puudutavad asjaolud. Seega ei saanud Justiitsministeerium kaebajale ülemääraseid kannatusi põhjustada ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
5. Justiitsministeerium on õigesti
6. juuli
7. a vastuses nr 11-7/5523-2 selgitanud, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 6 alusel on Eesti riigikeeleks eesti keel ning keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg 1 kohaselt toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-te 1 ja 2 järgi on haldusmenetluse keel eesti keel ning haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. KeeleS § 12 lg 1 kohasel on riigiasutusel juhul, kui asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus, õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Samuti on Justiitsministeerium juhindunud õigesti konkreetselt märgukirjale ja selgitustaotlusele kohalduvatest sätetest. MSVS § 5 lg 9 p 5 kohaselt võib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamisest loobuda, kui avaldus ei ole esitatud eesti keeles. MSVS § 5 lg 11 järgi tuleb sellisel juhul KeeleS § 12 kohaselt nõuda märgukirja või selgitustaotluse esitajalt koheselt avalduse tõlget eesti keelde. Asjaolu, et õiguskantsler ja kohtud on kaebaja venekeelseid avaldusi eesti keelde tõlkinud, ei muuda ministeeriumi tegevust õigusvastaseks. Seoses halduskohtumenetluses, sh käesolevas haldusasjas, kaebaja avalduste ja kohtulahendite tõlkimisega juhib kohus kaebaja tähelepanu asjaolule, et selleks on halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud võimalus anda isikule menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks (

§ 110lg 1 p 1, § 111 lg-d 1 ja 4).

HMS ja MSVS sellist võimalust ette ei näe. HMS näeb ette võimaluse kaasata menetlusosalise taotluse alusel asja menetlemisele tõlk, kuid tõlgi kaasamise kulud peab üldjuhul katma kaasamist taotlenud menetlusosaline (HMS § 21 lg-d 1 ja 2). Riik peab tõlkimise võimaluse 2 3-24-2238 tagama üksnes juhul, kui kinnipeetava olulised õigused võiksid saada puudulikust riigikeele oskusest tingitult kahjustada (Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2020. a määrus asjas nr 3-20-558, p 5). Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole. Eeltoodut arvestades on vähetõenäoline, et kohus Vladimir Markovi kaebuse rahuldab. 7. Seega tagastab kohus Vladimir Markovi kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3