Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 07.08.
nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, väljamakseid nende katteks ei ole tehtud. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole elatist pankrotivarast makstud. Pankrotivarast usaldusisiku tasu ei ole makstud. Pankrotivarast on tasutud maksekorralduse teenustasu 0,25 eurot (jaotise väljamakse). Mingeid muid massikohustusi ja menetluskulusid välja ei ole makstud. Usaldusisiku tasu 07.08.2023 määruse alusel kuulub riigi vahenditest välja maksmisele 725 eurot. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa S. L. pankrotimenetluses tunnustati 1 võlausaldaja, so Aktiva Finance Group OÜ, II rahuldamisjärgu (
Jaotise alusel on tehtud võlausaldajale väljamakse summas 1 835,83 eurot. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta 2 Pandiesemeid pankrotivara hulka ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Võlgniku pangakontode valitsemine seisnes kontode käsutusõiguste ümbervormistamistes, laekumiste jälgimises ning kontole laekuva võlgniku sissetuleku arvutamises võlgniku käsutusse minevaks varaks ning vastavate korduvate teatiste esitamises võlgnikule ja pangale. Pankrotihaldur on teinud varast jaotise alusel väljamakse võlausaldajale. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldaja nõue on täielikult rahuldatud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses esitanud hagisid ja ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad, haldur ei ole teinud rahalisi kulutusi. Muud asjaolud Võlgnik on täitnud kõik pankrotimenetluses tunnustatud kohustused, seega kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine on aktuaalsusetu. Maksejõuetuse põhjused Maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik langes 2014 varguse ohvriks, mille käigus varastati tema ID-kaart ning võeti tema nimel laene, mida ta ei suutnud tagasi maksta, kuna tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus seoses raske puude ja töövõimetusega. Maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 1 p 1 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi, mis
Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks
lg 5 mõistes muu asjaolu.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus 3 halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11³ järgi võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 2 175 eurot (pankroti väljakuulutamisel oli alampalga määr 725 eurot, kolmekordne määr seega 2 175 eurot), sh pankrotivara arvelt saab pankrotihalduri tasu välja maksta 1 460,37 eurot (sh Inga Rohi sihtotstarbeline makse 631 eurot) ja pangateenused 0,25 eurot. Pankrotivara arvelt jääks pankrotihalduri tasu välja maksmata summas 714,63 eurot. Pankrotihaldur palub anda võlgnikule menetlusabi summas 714,63 eurot ning hüvitada pankrotihalduri tasu osaliselt menetlusabina antud rahasumma arvel. Kohus leiab, et halduri tasu summas 2 175 eurot (käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus) kinnitamine ei riku võlausaldaja ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
MS § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku S. L. kanda. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Võlgniku pankrotimenetluses esemeline vara puudus, pankroti menetluse kulusid ei saa katta võlgniku sissetulekust ning ei saa ka eeldada, et kulud tasuks võlgniku ainus võlausaldaja, kelle nõue on rahuldatud võlgniku sugulase poolt pankrotivarasse tasutud sihtotstarbelisest maksest. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, siis määrab kohus võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 714,63 eurot (ilma käibemaksuta).
lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud nende vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Pankrotihaldur palub kinnitada pankrotimenetluse kuludeks pangateenustasud 0,25 eurot. Kohus leiab, et aruandes viidatud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. 4 07.08.2023. a määrusega algatas kohus S. L. kohustustest vabastamise menetluse. S. L. pankrotimenetluses tunnustati 1 võlausaldaja nõue summas 1 835,83 eurot, nimetatud nõue on pankrotimenetluses täidetud. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 52 lg 1 järgi lõpetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kui menetluse algatamise alus on ära langenud, eelkõige kui võlgnik täidab kohustustest vabastamise menetluse jooksul kõik võlausaldajate nõuded. Kui kohus lõpetab menetluse äralangemise tõttu, ei tee kohus võlgniku kohustustest vabastamise kohta otsust (FIMS § 52 lg 2). Kuivõrd S. L. on kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldaja nõude täitnud, kuulub S. L. kohustustest vabastamise menetlus aluse äralangemise tõttu lõpetamisele. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta aluse äralangemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 52 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.