TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1178 Määruse kuupäev 2. juuni 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vabastada poli

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas
2. mail 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vastu. Kaebaja toob kaebuses välja konkreetse politseiametniku nime, kelle tegevusega ta ei ole rahul ning kelle vabastamist teenistusest peab ta õigustatuks. Kaebaja on ka varem selle politseiametniku tegevuse peale erinevaid kaebusi esitanud. Kõige suurem konflikt leidis aset
3. aasta talvel, kui kaebaja keeldus minemast Tartu linna asutusse Varjupaik.
4. aasta kevadel häirekeskusesse helistamise järgselt avalikustas sama isik, et kaebaja oli kutsunud politsei, vaatamata sellele, et kaebaja oli palunud anonüümsust. Sama politseiametnik on tahtnud teda ka politseibussiga alla ajada. Kaebaja palub tunnistada politseiametnik süüdi võimuliialduses ja vabastada ta teenistusest. Kaebaja märgib, et PPA-lt saadud vastus on liialt üldsõnaline ja sellest on aru saada vaid see, et kaebaja ei tohiks politsei tööd segada. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse ja riigi õigusabi taotluse.
5. Vastusena kohtunõudele esitas PPA
6. juunil 2022 kaebusega seonduvad dokumendid ning selgitas, et kaebaja on käesoleva aasta viimase kolme kuu jooksul pöördunud PPA poole kolmel korral. Seejuures registreeriti
7. aprillil 2022 kaebaja süüteoteade, milles X kaebas konkreetse politseiametniku tegevuse peale. Kaebajale edastati vastuskiri
8. mail
9. Ühtlasi on kaebaja ka varasemalt sama politseiametniku tegevusega seoses PPA poole pöördunud. KOHTU SEISUKOHT 3-22-1178
10. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebuses toodud taotlust tunnistada konkreetne politseiametnik süüdi võimuliialdamises ja vabastada ta teenistusest ning seda, et kohtule arusaadavalt ei ole kaebaja rahul PPA

1. mai
2. a vastusega nr 1.3-1/257-2, mis oli koostatud kaebaja
3. aprilli
4. a pöördumisele, milles kaebaja samamoodi vaidlustas konkreetse politseiametniku tegevust ja leidis, et politseiametnik tuleks töölt vabastada, on kohtule arusaadavalt kaebaja esitanud kaebuse PPA kohustamiseks karistada politseiametniku distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega. 4.

§ 44

lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebajal puudub õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda politseiametnike suhtes nii distsiplinaarmenetluse algatamist kui ka konkreetse distsiplinaarkaristuse määramist. Ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigus on vastavalt ametiisikul, kellel on selle politseiametniku ametisse nimetamise õigus, ja valdkonna eest vastutaval ministril (politsei ja piirivalveseaduse § 63 lg 2, § 89 ja avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-d 1-2). Seetõttu ei saa kaebaja kohtumenetluses nõuda politseiametniku karistamist distsiplinaarkorras, s.t kaebajal puudub politseiametniku vastutusele võtmise nõudmiseks selles asjas ilmselgelt kaebeõigus.
2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebeõiguse puudumise tõttu kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kaebaja on koos kaebusega esitanud mh taotluse riigi õigusabi saamiseks. Vaatamata sellele, et kaebaja on riigi õigusabi taotluses märkinud taotletavate õigusabi liikidena isiku esindamise haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamise mõistab kohus, et kaebaja eesmärk ja tegelik tahe oli esitada taotlus kaebajale esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Võttes arvesse, et kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, on kaebuse tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Sellest tulenevalt jätab kohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2