Obsah (10)

§ 1023§ 1018§ 127§ 1020§ 9§ 1042§ 1024§ 6§ 128§ 1131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-17798 Tsiv

§ 1023

lg 1 alusel.

§ 1018

lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud seda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks või asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (õigustatud käsundita asjaajamine).

1. Hagejal ei olnud mingit seadusest tulenevat kohustust piirdeaeda ehitada. Samuti nähtub kostja I 10.09.2022 saadetud e-kirjast, et aia ehitamiseks puudus kokkulepe ehk soodustatu ei andnud asjaajale õigust tegu teha. Seega on täidetud käsundita asjaajamise eeldusena kohustuse puudumine. Käsundita asjaajamisena võib vaadata kõiki tegevusi, mis teist isikut kuidagi soodustavad. Aia ehitamine soodustas kostjate privaatsust. Lisaks tõstis piireaed ka kostjate kinnisasja väärtust. Järelikult on hageja kostjaid aia ehitamisega soodustanud. Millegi tegemine „teise isiku kasuks“ tähendab seda, et asjaajamine peab kasvõi osaliselt kuuluma võõrasse huvisfääri. Kuna hagejal oli tahtlus, et aed tagaks ka naabri privaatsuse ehk ta tahtis osaliselt teha midagi ka kostjate kui naabrite heaks (mitte ainult enda), siis on täidetud eeldusena ka teise isiku soodustamise tahe asjaajajal. Samuti on täidetud õigustatud käsundita asjaajamise eeldusena kostjate heakskiit. Nimelt on kostja I aia ehitamise (asjaajamise) heaks kiitnud nii suuliselt hagejaga vesteldes, kui ka 26.08.2022 saadetud SMS-i teel. SMS-st nähtub, et kostjad oli nõus aia eest tasuma ja ei vaielnud vastu aia olemasolule. Järelikult on kostjad aia ehitamise heakskiitnud. Heakskiit seisnebki tagantjärgi asjaajamise heakskiitmises. Alternatiivselt vastas asjaajamine kostjate huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Hageja võis aeda ehitades eeldada, et ka kostjad on huvitatud privaatsusest aia näol, sest kostjate maja ning hageja aiamaa asuvad väga lähestikku.
2. Kuna täidetud on

§ 1018

lg 1 toodud eeldused, siis on hagejal õigus

§ 1023lg 1 alusel nõuda kostjatelt kui soodustatud isikutelt kulutuste hüvitamist.

Kulutuste hüvitamist saab nõuda

§ 1023

lg 3 kohaselt juhul, kui asjaajal oli soov nõuda kulutuste hüvitamist asjaajamisele asumisel. Hagejal oli aeda ehitama asudes kindel soov jagada aia ehitamiseks tehtud kulud naabritega võrdselt ära, sest aiast saavad pooled kasu sama palju. Hageja lähtus aia planeerimisel ja asukoha valimisel AÕS §-st 151 ja sellest, et tegu on piirrajatisega, mida kasutavad mõlemad naabrid. 8.

§ 1023

lg 1 teise lause kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Seega kuuluvad hüvitamisele mõistlikud ja vajalikud kulutused. Eksperthinnangus on kajastatud aia materjalide ostmiseks ja aia paigalduseks tehtavaid kulutusi ning selliseid kulutusi ei saa pidada ebavajalikeks või ebamõistlikeks kulutusteks. Hageja on seisukohal, et mõistlikuks kuluks, mida tal on õigus kostjatelt nõuda, on 5 388,72 eurot. Eelnevast tulenevalt nõuab hageja kostjatelt kulutuste hüvitamist

§ 1023lg 1 alusel summas 5 388,72 eurot.

9. Hagejale on tekkinud kahju, sest hageja kaasas lepingulise esindaja juba enne hagiavalduse esitamist. Lepinguline esindaja pidas hageja nimel läbirääkimisi, proovides aidata pooli kohtuvälise kokkuleppe saavutamisele. Lepinguline esindaja esitas kostjatele kohtuväliselt nõudekirja ja kompromissettepaneku kulutuste hüvitamiseks. Hagejale osutati õigusabiteenust 4 h ja 40 min ning ühe tunni eest pidi ta maksma 180 eurot (ilma km-ta). 3 Lisaks kuulub kohtumenetluseelsete kulude hulka ka kinnistusraamatu päring, mille eest tuli hagejal tasuda 1 euro. Seega osutati käesoleva vaidlusega seoses hagejale kohtueelselt õigusabiteenust kokku 1009,01 euro eest. 10.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostjate tegutsemise ja hageja kohtumenetluseelsed õigusabikulud on põhjuslikus seoses. Kui kostjad ei oleks kulutuste hüvitamisest alusetult keeldunud, siis ei oleks hageja pidanud lepingulist esindajat kaasama, et pidada kohtueelseid läbirääkimisi.

§ 127

lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Hageja hinnangul pidid kostjad aru saama, et hageja pöördub oma õiguste kaitseks lepingulise esindaja poole. Eeltoodu põhjal leiab hageja, et talle tuleb hüvitada kohtumenetluseelsed õigusabikulud summas 1009,01 eurot. Kostjate vastus 11. Kohtule 16.02.2023. a esitatud vastuses vaidlevad kostjad hagile vastu. Hageja nõuetel puuduvad õiguslikud alused ning need nõuded on põhjendamata ja tõendamata. Hagejal ei ole kostjate vastu AÕS § 151 lg 1 ja lg 3 alusel kulutuste hüvitamise nõuet ega ka

§ 1023lg 1 alusel käsundita asjaajamise kulu hüvitamise nõuet.

1. Hagejal puudub mistahes aia ehitamisega seotud kulutuste või kahju või aia väärtuse hüvitamise nõudeõigus kostjate vastu. Seda seetõttu, et kostjad ei olnud hageja naaberkinnistu omanikud ajal, mil hageja aia ehitas s.o aprillis
2. aastal (alustas ehitamist 17.01.2022 ehitusteatise allkirjastamise ja esitamisega). Kostjad said kinnistu, aadressil Xxxx, omanikuks kinnistusraamatu kandega 27.09.2022, mida tõendab kinnistusraamatu registriosa nr 20161650 väljavõte. Kuni 27.09.2022 oli kinnistu omanikuks OÜ OX Invest, mida tõendab samuti eeltoodud kinnistusraamatu väljavõte. Hageja võimalik nõudeõigus võib olla OÜ OX Invest vastu, kuid mitte kostjate vastu. Hageja võimalik nõudeõigus ei lähe eelneva kinnistu omaniku vastu kinnistu omaniku vahetusega üle uue omaniku vastu. Kostjatele teadaolevalt ei ole hageja ja OX Invest OÜ vahel sõlmitud kokkulepet piirdeaia ehitamise ja sellega seotud kulude kandmise osas. Puudub OX Invest OÜ nõusolek või poolte vahel sõlmitud leping aia ehitamiseks ja kulude kandmiseks. Isegi kui oleks hageja ja OX Invest OÜ vahel kokkulepe piirdeaia rajamise kohta, siis ei laiene see kokkulepe uue kinnistu omanike ehk kostjate suhtes, kuna seda pole asjaõigusena kinnistusraamatusse kantud.
3. Kostjad ei ole kinnistu uute omanikena hagejale lubanud tasuda poolt piirdeaia ehitamisel väidetavalt kantud kulutustest. Poolte vahel ei ole kokkulepet kulutuste hüvitamiseks. Hageja ei teavitanud kostjaid, et millist aeda ehitama hakatakse ja millal ning millised on aia ehitamise kulutused ja ei palunud kulutuste hüvitamist. Hageja hagi punktis 1 toodud väide, et hageja teavitas aia rajamisest OX Invest OÜd, on tõendamata ja isegi, kui teavitas, siis see ei mõjuta kuidagi kostjaid, sest hageja kostjaid sellest ei teavitatud. Hageja ei ole tõendanud kulutuste suurust, mida ta väidetavalt kandis piirdeaia ehitamisega. 26.08.2022 sõnumivestlus ei tõenda kostjate nõusolekut aia ehitamise kulutuste hüvitamiseks.
4. Hageja kinnistu ja kostjate kinnistu vahele aia ehitamise kohustus puudus ja puudub, mida on hageja tunnistanud ka hageja oma 04.10.2022 nõudeavalduse punktis
5. Kostjad ei ole hagejaga ega ka kolmandate isikutega sõlminud kokkulepet aia ehitamiseks ja kulude tasumiseks. Aia ehitamist, sh selleks kasutatavaid materjale ega sellega seotud võimalikke kulutusi nii materjalidele kui ka tööle ja aia arhitektuurilist lahendust, ei ole kostjatega kooskõlastatud ning selleks nende nõusolekut andnud. Kostjad ei ole olnud nõus aia 4 ehitamise kulutusi hüvitama ning vastav kokkulepe puudub. Hagejal puuduvad nõuded kostjate vastu ka muudel õiguslikel alustel.
6. Rõhutame, et aed on ehitatud ja seega kulutused on tehtud enne kostjate kinnistu omanikuks saamist, mistõttu nõue on ebaõigesti esitatud kostjate vastu. Hageja 04.10.2022 nõudeavaldusele ja hagile lisatud hageja poolt 13.01.2022 allkirjastatud asendiskeemist ja hageja poolt 17.01.2022 allkirjastatud esitatud ehitisteatisest ning ehitusregistris (EHR koodiga xxxx) ehitisele juurdelisatud plaanist ehk eeltoodud asendiskeemist nähtub, et hageja on alustanud ehitamist 17.01.2022 ja oma allkirjaga kinnitanud, et piirdeaia asukoht asub 100% temale kuuluval kinnistul, vähemalt 20 cm Xxxx ja Xxxx kinnistu piirist. Seega, tegemist ei ole ka piirirajatisega, kuna ei asu kinnistute piiril. Ehitise asukoha kirjelduseks on eeltoodud ehitusteatises märgitud “Kulgeb xxxx kinnistul paralleelselt xxxx ja xxxx piiriga (mitte piiri peal)”.
7. Kinnistu katastritunnusega xxxx puhul on tegemist Xxxx kinnistuga (X), kinnistu katastritunnusega xxxx puhul on tegemist Xxxx kinnistuga (hagejad), aga kinnistu katastritunnusega xxxx on ilmselt tegemist eksitusega ja hageja on soovinud viidata Xxxx kinnistule (vastavalt 04.10.2022 nõudeavalduses toodud joonisele), mille katastri tunnuseks on xxxx. Lisaks on ehitusteatises esitatud ebaõige väide “Naabrite kooskõlastus olemas”.
8. Hageja poolt ehitatud aed ei ole kostjatele kasulik. See ei tõsta kostjate kinnistu väärtust. Hageja on ehitanud aia enda kinnistule, mitte hageja ja kostjate kinnistute piirile, kusjuures enamuses on aed ehitatud hageja puude taha. Hageja on hagi punktis 1 märkinud, et aed ehitati privaatsuse tagamiseks, kuid privaatsuse tagamiseks ei olnud aeda vaja. Kostjate maja varjasid ja varjavad suured hageja kinnistul olevad puud ja kostjate kinnistul asuv suur

a/noored puud, mis nähtub lisatud Maa-ameti ortofotolt ja ka Google’i kaardi pildilt, kus on näha kollase joonena ka rajatud aed. Lisaks sellele on hageja ja kostjate elumajade kaugus üksteistest väga suur, mistõttu privaatsus on piisavalt tagatud.

1. Hageja ehitas aia omavoliliselt, kuna tal ei olnud olemas selleks kostjate luba aia ehitamiseks ja kulutuste tegemiseks ning nende hüvitamiseks. Hageja aia ehitamise kulud ei olnud vajalikud (TsÜS § 63 p 1), vaid toreduslikud (TsÜS § 63 p 3). Ka seetõttu ei ole kostjatel kohustus mistahes hageja aia ehitamise kulusid hüvitada. Kuigi aed on valmis ehitatud, siis aia ehitamisega seotud kuludokumente, millele hageja hagis tugineks, ei ole esitatud, kuigi kostjad on kuludokumente hagejalt nõudnud. Hageja ei ole kuludokumente esitanud ilmselt põhjusel, et nendes toodud kulud on oluliselt väiksemad võrreldes väidetavate kuludega, mille väljamõistmist kohtu kaudu nõuab hageja kostjatelt. Lisaks sellele, ta on ise aia ehitanud oma tööjõuga ning selle kohta kuludokumente ei ole, mistõttu ta soovib ka alusetult enda töö eest kohtu kaudu hüvitist saada.
2. Hagi alus on ebaselge, sest hageja väidab hagi punktis 3, et hageja ja kostja I saavutasid kokkuleppe, et kumbki naabritest tasub 50%-i tehtud kulutustest, mistõttu peaks hageja nõue tulenema justkui lepingulisest suhtest, kuid hagi punktides II ja III tuginetakse teistele alustele? Kostjad rõhutavad selguse huvides, et kulutuste hüvitamise kokkulepet ei ole poolte vahel sõlmitud ning hagejal puuduvad nõuded ka seaduse alusel. Hageja on esitanud 09.09.2022 kostjale arve nr 1945 summas 3288,48 eurot, kus kuupäevad olid juurde lisatud pastapliiatsiga kirjutatult. Hagi lisas 3 olevat korrektse trükitekstina arve esitas hageja kostjale 04.10.2022 nõudeavalduse lisana
3. Lisaks sellele väidab hageja hagi punktis 3 ebaõigesti, et on esitanud arve 12.09.
4. Kostja I on teatanud 10.09.2022 ekirjaga hagejale, et 09.09.2022 esitatud arvet ei tunnista ja see on tühine ehk ei oma õiguslikke tagajärgi algusest peale, samuti, et: „Aed on ehitatud ilma meiega kooskõlastamata ja kokku leppimata enne, kui oleme kinnistu omanikud. Meiega ei ole aia hinda kokku lepitud ja me 5 ei ole ka tagantjärgi lubanud midagi hüvitada, vaid heade tulevaste naabritena püüdnud leida mingisugust mõistlikku kompromissi olukorrale. Kompromissi leidmiseks palun esitage kuludokumendid.“
5. Hageja on samasisulise ja sama numbriga arve esitanud 12.09.2022 ka OX Invest OÜ-le ehk eelmisele kinnistu omanikule (vt. hagi lisa 4 – 13.09.2022 e-kiri kostjale I, kus hageja kinnitab arve esitamist OX Invest OÜ-le). Seega on arusaamatu, kelle vastu ning kui suures ulatuses peab hageja enda nõuet põhjendatuks ning kellelt ta soovib väidetavate kulutuste hüvitamist tegelikult saada. Hageja poolt kostjale esitatud arvest tulenevalt oli hageja algne seisukoht, et aia ehitamise kulutused olid kokku maksimaalselt 6576,96 eurot ja kostja osa 3288,48 eurot, kuid 04.10.2022 nõudeavalduse punktis 16 on kulud juba oluliselt suuremad ja keskmiselt kokku 9654 eurot, millest poole ehk 4827 euro hüvitamist kostjatelt nõudis. Nõudeavalduses esitatud nõude aluseks olnud hinnapakkumised olid väljastatud kuupäevadega 23.08.2022 ja 24.08.2022, kuid aed valmis aprillis
6. Tehtud kulutuste hüvitamise nõuet ei saa kohtusse esitada hinnapakkumiste ega ka piirdeaia kalkulatsiooni alusel, vaid konkreetsete kuludokumentide alusel, et oleks võimalik kontrollida kulude tegemist nõutud ulatuses ning ka nende vajalikkust ja põhjendatust.
7. Veelgi enam, hagis nõuab hageja kostjatelt juba kulutuste hüvitamist summas 5388,72 eurot ehk siis aia ehitamise kogukulu on väidetavalt 10 777,44 eurot ning hageja tugineb Eritex Invest OÜ piirdeaia allkirjastamata kalkulatsioonile. Kostjad sellega ei nõustu. Tegemist ei ole aia väärtuse eksperthinnanguga. R. K. ei ole aia väärtuse hindamise ekspert. Aed on kinnistu oluline osa ja kinnistut koos aiaga saab hinnata atesteeritud kinnisvarahindaja. Hagi nõude aluseks olev kalkulatsioon ei tõenda hageja kulutuste tegemist aia ehitamiseks summas 10 777,44 eurot. Sellises ulatuses kulutusi ei ole hageja aia ehitamiseks teinud. Hageja aia ehitamise kulud ei saa ajas ka suureneda, mis on aga juhtunud. Piirdeaia kalkulatsioonis on kulutuste read oluliselt ja ka alusetult suurenenud võrreldes kostjatele esitatud 09.09.2022 arvega nr 1945 summas 3288,48 eurot, millest 1500 eurot oli hageja enda tööjõukulu ehk materjalide 50%-i kulu oli hageja hinnangul 1788,48 eurot (3288,48 – 1500 = 1788,48). Eritex Invest OÜ kalkulatsioonis on projekteerimise tasu suurenenud 30-lt eurolt 222 euro võrra 252 euroni, puidutäite ja liistude kulu on suurenenud mitmesaja euro võrra, samuti tööde kulu on kokku suurenenud 960 euro võrra 3000-lt eurolt 3960 euroni, tekitatud on arusaamatud ja väga suured betoonikulud 660 eurot, kuigi väidetavalt osteti segu ise tegemiseks tsementi 25kg x 4tk ehk 100kg ja külmalisandit Sakret (vt hagi lisa 8 Kose Kauplus OÜ 29.03.2022 arve nr 1489679). Mittegi ühtegi seguautot sinna aia ehitamiseks ei sõitnud. Samuti on ebamõistlikud transpordi ja laadimise kulud objektile ning tuvastamata materjalide kulud 320 euro ulatuses, kuigi väidetavalt on hagile lisatud arvetelt näha transpordikulud kaupade transportimiseks.
8. Hagi lisas 15.2 esitatud kiri A. K. tõendab, et aia on ehitanud ja kulusid kandnud mitte hageja, vaid A. K.. See tõendab täiendavalt, et hagejal ei ole nõudeid kostjate vastu. Hagi lisa 13 kohaselt oli puitmaterjali kulu 1 824,96 eurot, mida hageja kajastas ka 09.09.2022 arves kostjatele, mistõttu on väga üllatav ning arusaamatu ka Aiakoda OÜ 24.08.2022 pakkumine A. K. puitmaterjalide osas, mis on 3,5 korda kõrgem hagi lisas 13 tehtud kulust. Aiakoda Pakkumises on ka nelikantposte 1tk juurde lisatud võrreldes hagi lisas 11 toodud Aiakoda OÜ 28.02.2022 arves nr 1125 tooduga. Kostjad ei nõustu ka hagi lisas 17 toodud Aed Puit ja Kodu OÜ 28.02.2022 hinnapakkumisega. Ükski hageja esitatud kalkulatsioon ega hinnapakkumine ei tõenda aia ehitamise kulutusi ega selle väärtust ning ei saa olla hageja nõude rahuldamise aluseks kostjate vastu.
9. Hageja nõuab justkui õigusnormidele viidates kulutuste hüvitamist, mitte kahju hüvitamist, kuid samas nõuab sisuliselt mitte kulutuste, vaid aia väärtuse hüvitamist. Kulutuste suurust 6 ei saa tõendada eksperthinnanguga ning ka aia väärtuste hüvitamist ei saa hageja kostjatelt nõuda. Hageja viide Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2012 otsusele tsiviilasjas nr 2-0518655 (lk 11-12) ei ole kohane. Märgime, et väidetavatest hageja aia ehitamise kulutuste tegemise ajast on möödunud üksnes mõned kuud, mitte aastad, mistõttu peavad hagejal olema kõik kuludokumendid tõenditena alles, kui ta soovib kulutuste hüvitamist naaberkinnistu omanikelt nõuda. Hageja ehitas aia ise enda tööjõuga, mida hageja tunnistab hagi punktis
10. Hageja ei saa ühelgi juhul nõuda hageja enda poolt aia ehitamisega seotud aia tööjõukulu ehk tööraha ega ka töövahendite kulu, mida ta varjatult soovib kostjatelt saada aia väidetava suure väärtuse nõudmise kaudu. 09.09.2022 kostjale esitatud arves nr 1945 on hageja tööjõu kulu summa 1500 eurot, mida kostjatelt sooviti esialgselt saada, kuid mida samuti ei ole hagejal õigus kostjatelt nõuda.
11. Kostjad ei nõustu aia väärtuse hinnangutega ning nende alusel ei ole võimalik hagi kostjate vastu rahuldada. Hagejal puuduvad õiguslikud alused kostjatelt aia väärtuse nõudmiseks. AÕS § 128 lg 3 ja ka § 151 ei ole käesoleval juhul kohaldatavad. Ehitatud aed ei ole piirirajatis, sest see on ehitatud hageja kinnistule, mitte hageja ja kostjate kinnistute piirile. Kostjad seda aeda ei kasuta. Lisaks sellele, aia ehitamise kulud ei ole selle korrashoiuks vajalikud ega põhjendatud kulud AÕS § 151 lg 3 mõttes. Aia rajamise kulud ei ole hõlmatud piirirajatise korrashoiu kulude mõistega. Aed ei ole piirimärk AÕS § 128 lg 3 mõttes, sest piirimärk on piiripunkti tähis looduses ja mille asukohta on võimalik taastada (Maakatastriseaduse § 2 p 10).
12. Käsundita asjaajamise sätted ei ole kohaldatavad. Üheks käsundita asjaajamise kohustuslikuks eelduseks on

§ 1018lg 2 järgi asjaajaja tahe tegutseda teise isiku kasuks.

Hageja ei ole ilmselgelt tegutsenud kostjate kasuks, sest kostjad ei olnud aia ehitamise ajal naaberkinnistu omanikud. Lisaks sellele on hageja ehitanud aia enda kinnistule ning olukorras, kus aia ehitamise kohustust ei ole. Teise isiku kasuks tegutsemine

§ 1018

lg 2 mõttes eeldab, et asjaajaja vähemalt teab, et ta soodustab oma tegevusega teist isikut. Kostjad ei olnud naaberkinnistu omanikud. Hageja ei saanud kuidagi tegutseda kostjate kasuks. Hageja, kinnitades samasisulise arve esitamist mitmele osapoolele, ei ole veendunud, kelle kasuks ta asja omavoliliselt ajas. Hageja ei saanud aeda ehitades soodustada oma tegevusega kostjaid, sest aia ehitamise ajal ei olnud klient kinnistu omanik. 26. Hageja ei ole tegutsenud heauskselt ja kostjaid soodustavalt, vaid üksnes enda privaatsuse huvides. Nõudeid

§ 1018

lg 1 ning § 1023 lg-te 1 ja 2 järgi ei ole, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks (

§ 1018lg 2 ja § 1026 lg 1).

Kostjad ei ole aia ehitamist heaks kiitnud, nad ei olnud kinnistu omanikud aia ehitamise ajal ning nad ei saanud aia ehitamisest mistahes kasu. Lisaks rõhutame, et käsundita asjaajamise heakskiitmine

§ 1018

lg 1 p 1 mõttes tähendab asjaajamisele asumise, mitte aga selle tulemuse heakskiitmist. Heakskiitmine eeltoodud sätte mõttes tähendab tehingut, st õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 mõttes. 27.

§ 1020

lg 1 sätestab, et enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, mida ei ole tehtud. Käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatuid teenuseid ja kohustada teda nende eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (vt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-4411, p 33). Praegusel juhul on ilmne, et hageja soovib oma aia ehitaja teenuseid müüa koos kallimate materjalide hindadega alusetult kostjatele. Hageja soovib kostjate arvel alusetult rikastuda, mis ei ole lubatud. Hageja tegevus ja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. 7

1. Kostjad ei ole hagejale õigusabikulude näol kahju tekitanud. Kostjad vaidlevad täies ulatuses vastu hageja õigusabikulude kahju hüvitamise nõudele. Hageja on 04.10.2022 nõudeavalduse punktis 17 märkinud, et seisuga 04.10.2022 on õigusabikulud 660 eurot. Hagis on väidetavad kohtueelsed kulutused aga üllatuslikult ja arusaamatult suurenenud summani 1009,01 eurot. See, et hageja kasutas õigusabi on hageja otsus, mis oli tema vaba valik. Advokaadi vahendusel eraldi nõudeavalduse esitamiseks ei olnud vajadust. Hageja kohtueelsed ja ka kohtukulud ei ole põhjendatud. Kostja vaidleb neile vastu, sh hageja esindaja töötunnitasu 180EUR+KM osas. Vandeadvokaadi abi mõistlik töötunnihind ei ole sellises määras ning kostjad paluvad hageja esindaja tunnihinda menetluskulude määramisel vähendada.
2. Hageja ei ole hagis põhistanud, et mida tõendavad hagi lisades 7-14, samuti hagi lisades 1617 esitatud dokumendid, kui hagi ese ise põhineb üksnes hagi lisas 15 esitatud Eritex Invest OÜ juhatuse liikme kalkulatsioonil? Eeltoodule vaatamata vaidlevad kostjad ka sisuliselt hageja tõenditele vastu. Muu hulgas on kostjatel ka järgnevad vastuväited hagile lisatud järgnevatele tõenditele: Hagi lisas 7 on esitatud piirdeaia A. U. 22.12.2022 arve nr 6, mis ilmselt on võltsitud, sest aed ehitati aprillis 2022, kuid arve on esitatud detsembris ning ka pärast nõudeavalduse esitamist kostjatele. Arve on koostatud lihtsalt selleks, et esitada seda kohtule tõendina. Veelgi enam, tegemist on samast programmist väljastatud arvega, kus on koostatud kostjatele esitatud 09.09.2022 arve nr 1945 summas 3288,48 eurot (vt. hagi lisa 3). Arvetel on samad fondid, kujundused ja ülesehitus, mis ilmselgelt tõendab arve võltsimist.
3. Hagi lisas 8 on esitatud Kose Kauplus OÜ 29.03.2022 arve nr 1489679, mis on ilmselt võltsitud. Sellelt on eemaldatud kõik arve saaja ja maksja tunnused. Seega ei ole teada, kes oli maksjaks ja kas ka reaalselt makse teostati. Pole tõendatud, et kulutused on tehtud vaidlusaluse aia ehituseks. Hagi lisas 9 on esitatud Kose Kauplus OÜ 01.04.2022 arve nr 1489930, mis on ilmselt võltsitud. Sellelt on eemaldatud kõik arve saaja ja maksja tunnused. Seega ei ole teada, kes oli maksjaks ja kas ka reaalselt makse teostati. Pole tõendatud, et kulutused on tehtud vaidlusaluse aia ehituseks. Hagi lisas 10 on esitatud Kose Kauplus OÜ 04.04.2022 arve nr 1490249, mis on ilmselt võltsitud. Sellelt on eemaldatud kõik arve saaja ja maksja tunnused. Seega ei ole teada, kes oli maksjaks ja kas ka reaalselt makse teostati. Pole tõendatud, et kulutused on tehtud vaidlusaluse aia ehituseks. Lisaks sellele see sisaldab terrassikruve ja aia täisväetist 4 kg, mis ilmselt on mõeldud teistel otstarvetel kasutamiseks.
4. Hagi lisas 11 on Aiakoda OÜ 28.02.2022 arve nr 1125 esitatud A. K., mitte hagejale. Seega hageja ei ole seda kulu kandnud ja ei saa ka kostjatelt nõuda isegi juhul, kui hagejal oleks kulutuste nõudeõigus kostjate vastu. Hagi lisas 13 on Puumarket AS 01.04.2022 arve nr MA526975 esitatud A. K., mitte hagejale. Seega hageja ei ole seda kulu kandnud ja ei saa ka kostjatelt nõuda isegi juhul, kui hagejal oleks kulutuste nõudeõigus kostjate vastu. Hagi lisas 14 on Stokker AS 01.12.2021 Arve-saateleht nr AB3704420 lintsaelint metallile kulu. Aeda ei ehitatud detsembris 2021 ning ilmselgelt ei ole see kulu seotud aia ehitamisega, vaid kuna hageja on ehitaja, siis ta kasutas seda ostetud toodet enda majandus- ja kutsetegevuses teenuse osutamiseks kolmandatele isikutele, millise kulu kandmise eest kostjad ei vastuta. Kohtu põhjendused
5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
6. Käesolevas tsiviilasjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle: • Hagejale kuulub Xxxx külas asuv Xxxx kinnistu. • Hageja rajas perioodil jaanuar
7. a kuni aprill
8. a enda kinnistule piirdeaia. 8 • • • Kostjatele kuulub alates 27.09.
9. a Xxxx kinnistu. Xxxx kinnistu on Xxxx kinnistu naaberkinnistu. Kuni 27.09.
10. a oli Xxxx kinnistu omanikuks OÜ OX Invest.
11. Hagiavalduse kohaselt lubasid kostjad tasuda võrdselt pool piirdeaia ehitamiseks tehtud kulutustest. Hageja hinnangul on hageja ja kostja I 26.08.
12. a sõlminud kokkuleppe kulutuste hüvitamiseks 50% ulatuses. Hageja nõuab AÕS § 151 lg 3 alusel kostjatelt kulutuste hüvitamist summas 5 388,72 eurot. Alternatiivselt nõuab hageja kostjatelt piirdeaia ehitamise kulutuste hüvitamist

§ 1023lg 1 alusel.

Hagejal oli piirdeaeda ehitama asudes kindel soov jagada piirdeaia ehitamiseks tehtud kulud naabritega võrdselt, sest piirdeaiast saavad pooled kasu sama palju.

1. Kostjate vastuväite kohaselt puudub hagejal nõue kostjate vastu, kuna kostjad ei olnud Xxxx kinnistu omanikud ajal, mis hageja enda kinnistule piirdeaia rajas. Kostjad ei ole hagejale lubanud tasuda poolt piirdeaia ehitamisel kantud kulutustest, pooltevahel puudub vastav kokkulepe. 26.08.
2. a sõnumivestus ei tõenda kostjate nõusolekut piirdeaia ehitamise kulutuste hüvitamiseks. Hageja ei ole tõendanud kulutuste suurust, mida hageja on väidetavalt kandnud seoses piirdeaia ehitamisega. Hagejal puudub nõue käsundita asjaajamise sätete alusel, kuna kostjad ei olnud piirdeaia ehitamise ajal naaberkinnisasja omanikud ja hageja ei tegutsenud ilmselgelt kostjate kasuks. Käsundita asjajamise sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatuid teenuseid ja kohustada teda nende eest maksma.
3. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjad peavad hüvitama hagejale hageja poolt hageja kinnistule piirdeaia rajamisega seonduvad kulud. Piirdeaed on ehitusseaduse § 2 mõttes ehitis. Piirdeaia osad (aiapostid, aiadetailid, sõidu- ning jalgvärav) on konstruktsiooniliselt ühendatud ja teenivad ühtset eesmärki. AÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Nähtuvalt hageja enda poolt esitatud andmetest ei asu piirdeaed kinnistute piiril, vaid täies mahus hageja kinnistul (tl 6). AÕS § 127 lg 1 sätestab, et kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. TsÜS § 54 lg 1 sätestab, et kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kuivõrd käesoleval juhul asub piirdeaed hageja kinnistul, ei ole vaidlusalune piirdeaed kohtu hinnangul piirirajatis.
4. AÕS § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi
5. lõike kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Eelnevast tuleneb, et naaberkinnisasjade omanike õiguste hindamisel ei saa eelistada üht omanikku teisele ning põhimõtteliselt on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida. Samas peavad omanikud siiski vastastikku arvestama üksteise õigustega ulatuses, mis on vajalik teiste omanike õiguste teostamiseks. Naabrite vaheliste suhete kindlaksmääramisel tuleb kaaluda poolte õigustatud huvisid. Siiski on igal kinnisasjal prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Kui kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate isikute soovidest, oleks tema omandiõigus suuresti näiv (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-12-11 ja 3-2-1-89-11).
6. Hageja tugineb oma nõudes AÕS § 151 lg 1 ning lg 3, mille kohaselt kui käesoleva paragrahvi
7. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad 9 korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta. Hageja on oma õiguste rikkumist näinud selles, et ta on rajanud piirdeaia, millest kostjad saavad samapalju kasu (tl 4 pöördel).
8. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Ühestki õigusaktist ei tulene nõuet, et kinnistute vahel peab olema piirdeaed. Piirdeaia olulisus on kohtu hinnangul seega subjektiivne kriteerium. Hagiavalduse punktist 1 nähtub, et hageja on rajanud enda kinnistule piirdeaia privaatsuse tagamiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja otsustanud ühepoolselt, ilma naaberkinnisasja omaniku nõusolekuta püstitada piirdeaia enda privaatsuse tagamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja nõuda selleks tehtud kulutuste hüvitamist ei naaberkinnisasja praegustelt omanikelt ega ka endiselt omanikult.
9. Hageja väitel on tema 16.08.
10. a ja 26.08.
11. a sõlminud kokkuleppe piirdeaia kulutuste hüvitamiseks (tl 3 pöördel, 49 pöördel). Oma väite tõendamiseks on hageja esitanud kohtule ekraanitõmmise sõnumivahetusest kostjaga I ning helisalvestise (tl 7, dtl 83). Võlaõigusseaduse (

) §§ 8 lg 1 ja 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu hinnangul ei sisalda hageja ja kostja I sõnumivahetus kokkulepet piirdeaia rajamise kulutuste hüvitamiseks. Tahteavaldused, mida pooled lepingulise kokkuleppe saavutamiseks teevad, peavad oma sisult olema vastassuunalised. Käesoleval juhul hageja küll nõuab raha ja raha mittesaamisel ähvardab kostjaid sellest tulenevate tagajärgedega, kuid kostja tahet olla õiguslikult kokkuleppega seotud 26.08.2022. a sõnumivahetusest kohtu hinnangul ei nähtu. Kohtu hinnangul on kostja I selgelt väljendanud, et arvet ei ole mõtet talle saata, mis kohtu hinnangul tähendab, et kokkulepet ei ole saavutatud lepingu esemes ega ka hinnas. 41.

§ 1018

lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019– 1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele ja asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline ning lg 2 järgi käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. 42.

§ 1023

lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused (sh kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest) ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks, lähtudes kulutuste tegemise ajast (Riigikohtu 15.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13, p 12; 15.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-14, p 19). Nõudeid

§ 1018

lg 1 ja § 1023 lg 1 järgi ei ole, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks (

§ 1018

lg 2 ja § 1026 lg 1) või kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist (

§ 1023

lg 3) (Riigikohtu 15.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-14, p 17; 08.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-15, p 14; 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 12). Sellisel juhul võib olla nõue vaid

§ 1042

alusel.

§ 1024

lg 4 sätestab, et kui käsundita asjaajaja ei saanud asjaajamisele asumisel aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus vastavalt käesoleva seaduse § 1018 lg-le 1, peab soodustatu andma seoses asjaajamisega saadu asjaajajale välja alusetu rikastumise sätete järgi.

§ 1024

lg 4 alusel on hüvitisnõue võimalik vaid siis, kui ühtegi

§ 1018

lg 1 p-des 1–3 nimetatud asjaoludest ei esine, kuid teise isiku 10 kohustuse täitnud isik ei teadnud ega pidanudki seda teadma. See tähendab, et ta arvas heauskselt, et esineb vähemalt üks

§ 1018

lg 1 pdes 1–3 nimetatud asjaoludest (st et ta ei teadnud ega pidanudki teadma nende asjaolude puudumisest).

§ 1024

lg 4 kohaldamisel tuleb muu hulgas arvestada sellega, kas kulutuste tegija (teise isiku eest kohustuse täitnud isik) järgis

§ 1020

lg-tes 1 ja 2 sätestatud teavitamiskohustust (Riigikohtu 29.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-13, p 12). 43. Kohus on seisukohal, et hageja nõuet ei saa rahuldada ka käsundita asjaajamise sätete alusel (

§ 1018jj).

Hagiavaldusest ei nähtu hageja soov tegutseda kostjate kasuks

§ 1018

lg 2 mõttes, lisaks ei ole hageja tõendanud vähemalt ühte

§ 1018

lg 1 pdes 1–3 nimetatud eelduse olemasolu, ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu kostjate heakskiitu piirdeaia ehitamiseks. Käesolevas menetluses esitatud tõendeid kogumis hinnates, ei saanud sündmuste ajalist kronoloogiat arvestades kostjad hagejale ka ehitamiseks heakskiitu anda, kuivõrd nad ei olnud piirdeaia püstitamisel veel naaberkinnisasja omanikud. Käesolevas menetluses ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et hagejal oleks olnud tahe tegutseda kostjate kasuks. 44. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on nõudnud kostjatelt nii 5 388,72 euro, 3 288,48 euro, 4 827 euro tasumist (tl 4, 8, 11), mh nõuab hageja kostjatelt tööraha iseendale piirdeaia rajamise eest summas 1 500 eurot (tl 8). Lisaks nõuab hageja ka vaidlusaluse kinnistu eelmiiselt omanikult 3 288,48 euro tasumist (tl 60, 61). Kohtu hinnangul on hageja jätnud enda tegelikud kulutused piirdeaia ehitamiseks tõendamata. Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-10 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine.

§ 6

lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Heas usus käitumist on defineeritud ka kui käitumist, mis ei ole vastuoluline, kus peetakse kinni lubadustest, kus hoidutakse ebamõistlikult kahjustavate tingimuste pealesurumisest ja kus täidetakse ka neid kohustusi, milles ei ole otse kokku lepitud, kuid mis kuuluvad lepingu sisusse selle õiglase tõlgendamise tulemusel (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2010 lk 417). Kohtu hinnangul on hageja käitunud käesoleval juhul kostjate vastu nõudeid esitades vastuolus hea usu põhimõttega. 45. Hageja on esitanud võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise nõude summas 1 009,01 eurot (tl 5).

§ 128

lg 3 ja

§ 1131sätestatust on menetlusosalisel õigus nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist.

Riigikohus on

1. veebruari 2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10 (p 29) selgitanud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Hageja nõue kostjate vastu käesoleval juhul rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kostjad ei ole hagejale kahju tekitanud.
2. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagiavaldus kostjate vastu õiguslikult põhjendatud ning see ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel 11 kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
4. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
5. Kostjad paluvad hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 2 754 eurot, sh käibemaks (tl 55). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjad kasutasid esindaja teenust kokku 13 tundi ja 13 minutit. Kostjad kasutasid esindaja teenust hagiavaldusele vastamiseks, seisukohtade esitamiseks.
6. Hageja vastuväite kohaselt on kostjate menetluskulud ülemäärased ja põhjendamatud. Menetluskulude summat tuleb vähendada mõistliku ja põhjendatud määrani (tl 66). Kohtu hinnangul on kostjate menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Hageja enda kulud õigusabile moodustavad 3 169,01 eurot. Kuivõrd hageja lepingune esindaja on panustanud käesolevasse menetlusse 3 169,01 euro ulatuses, ei saa vastaspoolelt kohtu hinnangul eeldada vähemal määral panustamist või madalama kvlifikatsiooniga teenuseosutaja kasutamist.
7. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostjate esindaja on osutanud kostjatele õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 170 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et tasu vandeadvokaadi õigusteenuse eest summas 170 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
8. Kostjad on esitanud taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 165 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud hüvitamisele solidaarselt kostjate kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 20.04.2023 kohtuotsus. 12