VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-23-15514
- august 2024, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad N S hagi S S (S) vastu abielu lahutamise nõudes 3500 eurot Hageja N S (isikukood XXX) Kostja S S (isikukood XXX) Hagimenetlus 31.07.2024 kohtuistungil Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Tamara Šabarova RESOLUTSIOON
- Rahuldada N S hagi.
- Lahutada S S (S, isikukood XXX) ja N S (isikukood XXX, abielueelne perekonnanimi G) abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituse poolt
- veebruaril 2002 (abieluakt nr 48).
- N S peale abielu lahutamist säilib abielus kantud perekonnanimi „S“.
- Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
- Saata kohtuotsus viivitamatult peale jõustumist Narva linnakantselei elanikkonna perekonnaseisu ja registreerimise büroole.
- Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad. Toimetada kohtuotsus poolte kätte. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi Tsiviilasi nr 2-23-15514 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.Viru Maakohtule
- novembril 2023 esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada poolte abielu. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on poolte abielu sõlmitud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses
- veebruaril
- Peres esineb konflikte ja perekondlikku ebakõla ning abikaasad ei suhtle omavahel. Pärast abielu lahutust soovib hageja jätta perekonnanimeks Skripkina.
- Kohus
- novembri
- a määrusega võttis hagi menetlusse.
- Kostja hagile ei vastanud.
- Kohus kuulas pooled ära
- detsembri 2023 kohtuistungil. Hageja jäi oma nõuete ja põhjenduste juurde. Hageja selgitas, et abikaasad elavad ühel aadressil, aga erinevas toas. Neil alaealisi lapsi pole, nendega koos elab täisealine poeg. Abikaasadel pole lähedasi suhteid kolme kuu vältel, viimased kaks kuud ei anna abikaasa ka raha toidu ostmiseks. Kostja valmistab toitu enda ja hageja jaoks. Abikaasa kuritarvitab alkoholiga, hagejale see ei meeldi. Hageja rääkis kostjaga, aga kostja jätkab alkoholi kuritarvitamist. Kostja ei ole abielu lahutamisega nõus. Kostja hinnangul hageja suurendab probleemi, kui väidab, et kostja kuritarvitab alkoholi. Kostja tarvitab alkoholi nagu teisedki, õhtul võib juua ja hommikul läheb tööle. Las hageja räägib, kuidas tema veedab aega nädalavahetusel. Kostja annab hagejale raha, töötab. Kostja ostab toiduaineid, valmistab toidu ise. Abikaasade lähedased suhted olid vähem kui kuu tagasi. Abikaasad elavad ühes toas, magavad ühes voodis. Teises toas elab laps. Kostja soovis leppimisaega. Hageja avaldas valmisolekut leppimiseks. Kohus rahuldas kostja taotluse leppimisaja andmiseks. Kohus andis menetlusosalistele kuuekuulise leppimisaja ja selgitas, et kumbki abikaasadest saab pöörduda perenõustaja poole, see teenus on tasuta ning, et tuleb teatada kohtule, kui lepitus õnnestub või ebaõnnestub.
- Kohus
- detsembri
- a määrusega andis abikaasadele kuus kuud leppimisaega ning peatas selleks ajaks tsiviilasjas menetluse. Kohus juhis poolte tähelepanu võimalusele saada nõu perenõustajalt. Kui
- juuniks 2024 ei ole pooled leppinud ega hageja hagist loobunud, uuendab kohus peatatud menetluse ja jätkab abielu lahutamise hagi lahendamist.
- Hageja teatas kohtule kirjalikult
- juunil 2024, et pooltel ei õnnestunud leppida ja hageja palub abielu lahutada.
- juuni
- a määrusega uuendas kohus tsiviilasja menetluse.
- Kohus arutas asja
- juuli 2024 kohtuistungil. Hageja palub abielu lahutada ja temale abielus kantud perekonnanimi jätta. Hageja ei käinud psühholoogi juures, kellele on nõustaja neid saatnud, aga psühholoog maksab, hagejal ei ole selleks raha. Hageja ise ei teinud midagi selleks, et leppida abikaasaga. Abikaasad juba 2
(4)Tsiviilasi nr 2-23-15514 poolaastat elavad erineval aadressil. Hageja arvab, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja abielu taastada pole võimalik. Hagejal on juba teine meesterahvas. Kostja ei ole abielu lahutamisega nõus. Kostja väitel ei ela abikaasad koos kaheksa kuud. Selle aja jooksul abikaasad ei suhelnud. Hageja ei soovi kostjaga suhelda, kui helistab hagejale, siis ta ei vasta, samuti ei vasta sõnumitele. Kostja loodab aga, et abikaasa tuleb tagasi tema juurde. Kostja käis psühholoogi juures. Hageja aga lihtsalt loobus psühholoogi juures käimisest, mitte raha pärast. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära poolte selgitused, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Kohus tegi kindlaks, et poolte abielu on registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituse poolt 22. veebruaril 2002 (abieluakt nr 48). PKS § 63 alusel lõpeb abielu muuhulgas, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja esitas hagi abielu lahutamise nõudes abikaasa vastu. Poolte abielulised suhted on lõppenud vähemalt poolaastat tagasi. Hageja selgitas, et kostja kuritarvitab alkoholi. Pooled elavad erineval aadressil. Hagejal on juba uus meesterahvas. Kostja ei eitanud, et tarvitas alkoholi, kuid tema hinnangul polnud kuritarvitamas. Kohus andis pooltele võimaluse kokku leppida, kuid lepitust ei saavutatud. Hageja on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu, hagejal puudub soov abielulisi suhteid taastada ja abielu jätkata. Kohtul on järeldada, et poolte abielulised suhted lõppesid, nad ei ela koos. Võttes arvesse, et: - pooltel puudub abieluline kooselu; - kohus andis pooltele leppimisaja, kuid pooled ei leppinud kokku; - hageja on veendumusel, et abielusuhteid ja kooselu ei ole võimalik enam taastada; - hagejal on uus meesterahvas, siis eeldab kohus, et poolte abielusuhted on tagasipöördumatult lõppenud ega ole ka põhjust, et abielu saaks jätkata. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-23-15514 Vastavalt PKS §-s 7 sätestatud mõttele peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Keegi ei saa sundida abikaasat säilitada abielu tema tahte vastaselt. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida teda abielu jätkama. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik ühe abikaasa sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 alusel võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 1) või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 2). Hageja on taotlenud jätta talle abielu ajal kantud perekonnanimi, seega säilib hagejal perekonnanimi Skripkina. MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ja seega pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse edastamine TsMS § 455 lg 2 järgi saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse edasi. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 4
(4)