2-21-2785/66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2785 Tsiviilasi Tarne OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Tederi hagid LCAP OÜ ja Sambliku 5 OÜ vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks Tsiviilasja hind Kummagi hagi hind on 21 600 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Tarne OÜ (pankrotis, registrikood 14300912) pankrotihaldur Kristo Teder, lepinguline esindaja vandeadvokaat HEi Indela Kostjad: Sambliku 5 OÜ (registrikood 11343341) ja LCAP OÜ (registrikood 12568295) lepingulised esindajad vandeadvokaat Kari-Paavo Koch ja vandeadvokaadi abi Ivo Kallas Kohtuistungi kuupäev:

16.12.2021 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagid.

2.Tunnistada kehtetuks 20.02.2018 toimunud rahalise kohustuse täitmine summas 20 000 eurot Tarne OÜ (pankrotis) poolt Sambliku 5 OÜ-le.

3.Mõista Sambliku 5 OÜ-lt Tarne OÜ (pankrotis) kasuks välja 20 000 eurot.

4.Mõista Sambliku 5 OÜ-lt Tarne OÜ (pankrotis) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 20 000 eurot alates 18.01.2022 (kaasaarvatud) kuni võlgnevuse tasumiseni.

5.Tunnistada kehtetuks 20.02.2018 toimunud rahalise kohustuse täitmine summas 20 000 eurot Tarne OÜ (pankrotis) poolt LCAP OÜ-le.

6.Mõista LCAP OÜ-lt Tarne OÜ (pankrotis) kasuks välja 20 000 eurot.

1 7. Mõista LCAP OÜ-lt Tarne OÜ (pankrotis) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 20 000 eurot alates 18.01.2022 (kaasaarvatud) kuni võlgnevuse tasumiseni.

8.Määrata menetluskulud kostjate kanda.

9.Mõista Sambliku 5 OÜ-lt Tarne OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulude hüvitis 9 224 eurot.

10.Mõista Sambliku 5 OÜ-lt Tarne OÜ (pankrotis) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni 11. Mõista LCAP OÜ-lt Tarne OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulude hüvitis 9 224 eurot.

12.Mõista LCAP OÜ-lt Tarne OÜ (pankrotis) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni 13. Harju Maakohtu 22.02.2021 määrustega (tsiviilasjad 2-21-2767 ja 2-21-2785, mis on liidetud ühe menetlusse) kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Tarne OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder esitas 19.02.2021 hagid Sambliku 5 OÜ ja LCAP OÜ vastu, nõudes kummaltki kostjalt 20 000 euro ja viivise väljamõistmist. Tarne OÜ tegi kummalegi kostjale 20.02.2018 ülekande 20 000 euro 2 selgitusega „vastavalt 20.02.2018 kokkuleppele.“ Kostjad on Tarne OÜ lähikondsed.

Raha ülekandmise ajal oli L L Tarne OÜ 50% osanik ja juhatuse liige ning LCAP OÜ ainuosanik ja juhataja. Raha ülekandmise ajal oli E M Tarne OÜ 50% osanik ja juhatuse liige ning Sambliku 5 OÜ juhataja. E M on Sambliku 5 OÜ asutaja. Vaidlusaluse makse tegemise ajal oli Sambliku 5 OÜ ainuosanikuks E Mi vend A M. 25.01.2019 nimetati Tarne OÜ-le ajutine haldur ja 04.04.2019 kuulutati välja Tarne OÜ pankrot. Kostjad pole tõendanud vaidlusaluste ülekannete õiguslikku alust. Hageja arvates oli tegemist õigusliku aluseta makstud rahaga. Kui raha maksti kehtiva nõude täitmiseks, tuleks rahalise kohustuse täitmine tagasi võita. Viivist nõuab hageja alates VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 20.02.2021 või kohtuotsusele järgnevast päevast, sõltuvalt hagi rahuldamise alusest, kuni põhivõla tasumiseni 2. Kohus tagas hagid 22.02.2021 määrustega, seades kohtulikud hüpoteegid Sambliku 5 OÜ kinnisasjale registriosa nr xxx (dtl 352 ja 359) ja LCAP OÜ kinnisasjale registriosa nr xxx (dtl 57 ja 169).

3.Kostjate taotlusi menetluskulu tagatise saamiseks kohus ei rahuldanud (dtl 165 ja 455).

4.25.08.2021 määrusega liideti hagid ühte menetlusse (dtl 480. Sambliku 5 OÜ vastu esitatud hagi menetleti algselt tsiviilasjas 2-21-2767).

5.Kostjad vaidlesid hagidele vastu. Mõlemad kostjad väitsid esmalt, et vaidlusaluste maksega täideti nende ees nõuded, mille Latberg Holding OÜ oli neile loovutanud. Tarne OÜ ostis Lberg Holding OÜ-lt 20.02.2018 lepinguga OÜ Terasus Holdings osa ja pidi selle eest tasuma 147 000 eurot. Latberg Holding OÜ loovutas kummalegi kostjale 20 000 euro suuruse osa müügilepingu alusel tekkinud nõudest ja Tarne OÜ täitis vaidlusaluste maksetega need kohustused. Hiljem esitasid kostjad ka väite, et nende kaudu täideti kohustus Latberg Holding OÜ ees.

6.Kohus arutas hagisid 08.06.2021 ja 13.09.2021 eelistungitel ning 16.12.2021 kohtuistungil (dtl 258, 529 ja 574). Kohus selgitas kostjate seisukohtades esinevaid vastuolusid ja selgitas asjasse puutuvaid õigusnorme 03.09.2021 määruses (dtl 482).

Otsuse põhjendused 7. Kohus leiab, et hagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.

8.Tarne OÜ ajutine pankrotihaldur määrati 25.01.2019 (Harju Maakohtu määrus tsiviilasjas 2-18-18358). Tarne OÜ pankrot kuulutati välja 04.04.2019 (sama tsiviilasi).

9.20.02.2018 sõlmisid Latberg Holding OÜ ja Tarne OÜ notariaalselt tõestatud lepingu, millega Tarne OÜ ostis OÜ Terasus Holdings osa ja kohustus maksma selle eest Latberg Holding OÜ-le 147 000 eurot kolme tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest (lepingu p 1.1, 2.1 ja 2.2, LCAP-i 08.04.2021 avalduse lisa 7, dtl 115 ja 117).

3 10. Tarne OÜ tegi 20.02.2018 oma kontolt XXX väljamakse 107 000 eurot Latberg Holding OÜ-le selgitusega „Terasus Holding OÜ osade eest“ ja kummalegi kostjale väljamaksed 20 000 eurot selgitusega „vastavalt kokkuleppele 20.02.2018“ (LCAP-i vastu esitatud hagiavalduse lisa 3, dtl 15. Sambliku 5 OÜ ärinimi oli makse saamise ajal M Distribution OÜ).

11.Kohtule pole esitatud kirjalikku lepingut, millest nähtuks kostjatele 20.02.2018 tehtud maksete (vaidlusalused maksed) õiguslik alus. Hageja väitel pole sellist dokumenti olemas ja maksed on tehtud õigusliku aluseta. 20.02.2018 osa müügilepingust tulenevaid nõudeid ei saanud Latberg Holding OÜ hageja arvates notariaalselt tõestamata tehinguga kostjatele loovutada. Kostjate väited maksete aluste kohta on vastuolulised, kuid kohtu arvates järeldub kostjate väidetest ja esitatud tõenditest kogumis see, et Latberg Holding OÜ loovutas 20.02.2018 osa müügilepingust tulenevast müügihinna saamise nõudest kummalegi kostjale osa, mis vaidlusaluste maksetega Tarne OÜ poolt täideti.

Mõlemad kostjad väitsid hagile vastates, et vaidlusaluste maksetega täitis Tarne OÜ nende ees 20.02.2018 müügilepingust tuleneva kohustuse, mille Latberg Holding OÜ oli neile loovutanud (Sambliku ja LCAP-i ja 08.04.2021 avalduste p 2.4.2.7.5 ja 2.4.2.7.6, dtl 75-76 ning 393; LCAP 03.05.2021 avalduse p 14 ja 18, dtl 175-176). Kostja LCAP OÜ esitas varasemat põhjendust korrates 04.06.2021 ka uue väite, et Tarne OÜ täitis vaidlusaluse maksega LCAP OÜ kaudu oma kohustuse Latberg Holding OÜ ees (LCAP 04.06.2021 avalduse p 8 ja 36, dtl 228 ja 232). Selle uue põhjenduse esitas 14.06.2021 ka kostja Sambliku 5 OÜ (14.06.2021 avalduse p 14, 16 ja 39, dtl 465-466 ja 468).

Tegemist on teineteist välistavate põhjendustega – nõude loovutamise korral muutub võlausaldajaks isik, kellele esialgne võlausaldaja oma nõude loovutas (VÕS § 164).

Loovutatud nõude täitmine toimub uuele võlausaldajale. Teise isiku kaudu võlausaldajale nõude täitmisel pole aga makse saaja ise võlausaldaja, vaid võtab kohustuse täitmise vastu maksekäsundi alusel tegeliku võlausaldaja eest (VÕS § 703).

Esimese versiooni korral täideti rahaline kohustus kostjatele kui Tarne OÜ uutele võlausaldajatele, teisel juhul aga Latberg Holding OÜ-le kostjate kaudu. Kohus selgitas seda menetlusosalistele 03.09.2021 määruses (p 3-5, dtl 482-483) ja 13.09.2021 eelistungil (protokolli lk 2-3, dtl 530-531).

Latberg Holding OÜ 05.03.2020 avalduses on väidetud, et Latberg loobus oma nõuetest kostjate kasuks (LCAP 08.04.2021 avalduse lisa 5-2, dtl 65). Sellest pole mõistlikult võimalik järeldada muud, kui et nõuded loovutati kostjatele. Maksekäsundi olemasolu avaldusest ei järeldu. Nõudest loobumist väideti ka Latberg Holding OÜ, kostjate, L L ja E Mi 07-08.07.2019 avalduses (preambuli teine lõik, p 1 ja 2, LCAP 08.04.2021 avalduse lisa 6, dtl 112). Latberg Holding OÜ ja kostjate 02-04.06.2021 avalduses on aga vastuolus eelnimetatuga väidetud, et vaidlusaluste maksetega täitis Tarne oma kohustusi Latbergi ees kostjate kaudu (LCAP-i 04.06.2021 avalduse lisa, dtl 235).

Nendest tõenditest ei ole võimalik tegelikke faktilisi asjaolusid usaldusväärselt tuvastada, mida kohus selgitas 03.09.2021 määruses (p 5, dtl 482).

4 Kostjad väitsid lõpliku seisukohana, et esialgu nõuded loovutati kostjatele, kuid 2021.a suvel kujundati õigussuhted ümber nii, et OÜ Tarne poolt kostjatele tehtud vaidlusalused maksed loeti tehtuks maksekäsundi alusel (kostjate 12.09.2021 avalduse p 8 ja 16, dtl 501; 13.09.2021 istungiprotokolli lk 2 ja 3, dtl 530). Õigussuhete hilisem ümberkujundamine ei saa mõjutada tehtud maksete tagasivõitmise aluste esinemist.

Tagasivõitmise hagi lahendamisel tuleb täidetud kohustust käsitleda selle täitmise aja asjaolude alusel.

Seega on kohus arvamusel, et vaidlusaluste maksetega täideti kostjatele loovutatud nõuded kostjate ees. Kui eelnimetatuga mitte nõustuda, tuleks õigeks lugeda hageja arvamus, et vaidlusaluste maksete tegemise ajal tehti need ilma õigusliku aluseta ja maksete alus on mõeldud välja alles hiljem.

12.Kohus ei nõustu hageja arvamusega, et VÕS § 11 lg 3 kohaselt saab notariaalses vormis tehtud tehingust tulenevat rahalist kohustust loovutada ainult samas vormist tehtud tehinguga. Viidatud sättes on kohtu arvates peetud silmas selliste õiguste loovutamist, mida esialgne võlausaldaja saab omandada ainult seadusega ettenähtud vorminõuet järgides. Kui loovutada oleks soovitud näiteks ostja õigust osa omandamiseks, siis see loovutus oleks 20.02.2018 kehtinud ÄS § 149 lg 4 redaktsiooni arvestades pidanud olema tehtud notariaalselt. Rahalise nõudeõiguse käsutamise tehingule ei ole vorminõuet kehtestatud. Näiteks on võimalik võtta üks kõik kui suur krediit vormivabalt ning ka krediidilepingust tulenevate rahaliste nõuete loovutamiseks ei ole vorminõuet kehtestatud. Kohtule ei ole mõistetav, millisel eesmärgil võis seadusandja VÕS § 11 lg 3 kehtestamisel soovida tsiviilkäivet hageja poolt esitatud viisil piirata.

Hageja poolt viidatud Riigikohtu praktika (hageja 11.10.2021 avalduse p 1.3, dtl 547;

16.12.2021 istungiprotokolli lk 2, dtl 575. Protokollis märgitud lahendi õige number on 3-2-1-117-07) hageja põhjendust ei toeta.

VÕS § 11 lg 3 tõlgendamisel eespool selgitatud viisil on kohus teadlik Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2014.a otsusest tsiviilasjas 2-13-7268, milles selle sätte mõju rahalise nõude loovutamise vormile tõlgendati teisiti (ringkonnakohtu otsuse lk 5).

Ringkonnakohus ei põhjendanud otsuses oma seisukohta ega vastanud apellatsioonkaebuse põhjendustele VÕS § 11 lg 3 tõlgendamise osas. Sellel õiguslikul probleemil puudus asja õige lahendamise seisukohalt tähendus, kuna hagi rahuldati muudel alustel.

Osa müügihinna saamise nõude võis Latberg Holding OÜ järelikult loovutada kostjatele notariaalselt tõestamata tehinguga.

13.Tuleb ka arvestada, et tehingu tegemise ajal kehtinud ÄS § 149 lg-s 4 sätestatud notariaalse tõestamise nõude rikkumine ei too kaasa tehingu tühisust (P.Varul jt.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2010, lk 258). Seda tõlgendust toetab ka ÄS § 149 lg 4 kehtiv redaktsioon, mille kohaselt notariaalse vormi nõue kehtib ainult osa võõrandamise käsutustehingu kohta. Riigikohus asus 28.01.2015 otsuses asjas 3-2-1-141-14 ÄS § 149 lg 4 vorminõude eesmärke tõlgendades teistsugusele seisukohale, kuid lahend tehti enne ÄS § 149 lg 4 kehtiva redaktsiooni 5 kehtestamist. Seega, kui kohtu arvamus VÕS § 11 lg 3 tõlgendamise kohta pole vaidluse asjaolude kohta õige ja nõuete loovutamine Tarne Holding OÜ poolt kostjatele rikkus VÕS § 11 lg-s 3 ettenähtut, pole selle rikkumise tagajärjeks loovutuse tühisus (TsÜS § 83 lg 1).

14.Kui eespool punktides 12 ja 13 esitatud õiguslikud seisukohad pole õiged ja nõuete loovutamine kostjatele oli tühine, said kostjad vaidlusaluste maksetega raha õigusliku aluseta ja hagi selle raha väljamõistmiseks pankrotivarasse tuleks ikkagi rahuldada (VÕS § 1028 lg 1).

15.Eespool selgitatu kohaselt olid kostjad vaidlusaluste maksete saamise ajal Tarne OÜ võlausaldajad. Maksete tegemisega täitis Tarne OÜ oma rahalised kohustused kostjate ees. Hagide rahuldamine ja kostjatele makstud raha väljamõistmine Tarne OÜ pankrotivarasse eeldab seega kohustuste täitmise tagasivõitmist, mida hageja nõuabki.

PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.

16.Vaidlusalused maksed tehti pisut vähem kui aasta enne Tarne OÜ ajutise halduri nimetamist (20.02.2018/25.01.2019).

17.Kohtu hinnangul tuleb kostjad lugeda Tarne OÜ lähikondseteks PankrS § 117 lg 3 järgi.

Raha ülekandmise ajal (20.02.2018) olid Tarne OÜ osanikud võrdsetes (kumbki 50%) osades L L ja E M.

L L on LCAP OÜ asutaja ja oli äriregistri andmetel selle ainuosanik kuni 23.02.2018 ja ainus juhatuse liige kuni 16.07.2018 (dtl 18).

E M on Sambliku 5 OÜ asutaja ja oli ainuosanik kuni 11.12.2017. E M oli Sambliku 5 OÜ ainus juhatuse liige 29.01.2007-19.10.2015 ja 04.01.2016-18.04.2018, seega ka vaidlusaluse makse tegemise ajal. E Mi vend A M (vt Sambliku vastu esitatud 19.02.2021 hagiavalduse p 3.5, dtl 308) oli juhataja 19.10.2015-04.01.2016 ja astus juhatajana E Mi asemele uuesti 18.04.2018 ehk pärast vaidlusaluse makse tegemist (dtl

320). A M on Sambliku 5 OÜ tegelikuks kasusaajaks äriregistri andmetel alates 29.10.2018. Kohustus tegeliku kasusaaja kohta andmete esitamiseks kehtib alates 27.11.2017 (rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 77 ja 104).

Kostjad ei vaielnud vastu 03.09.2021 määruses hageja poolt esitatu põhjal kohtu poolt tehtud järeldusele, et E M ja L L olid vaidlusaluste maksete saamise ajal kostjate tegelikud kasusaajad (määruse p 5, dtl 483). Kostjad tsiteerisid kõnealust järeldust oma 12.09.2021 avalduses, kuid ei vaielnud sellele vastu (avalduse p 18, dtl 503).

Eelnimetatud asjaoludest järelduvalt olid Tarne OÜ ja kostjad vaidlusaluste maksete tegemise ajal E Mi ja L L kontrolli all. M ja L omasid täielikku mõjuvõimu nii rahalise kohustuse täitja kui ka seda vastu võtva võlausaldaja üle. Mi ja L kaudu oli Tarne OÜ-l 6 ja kostjatel ühine majanduslik huvi. Tarne OÜ ja kostjate omavaheline seotus oli selline, mis üldiselt ja objektiivselt annab aluse arvata, et nad eelistasid omavahelisi huve kolmandate isikute huvidele. Vaidlusaluste kohustuste täitmine oli Mile ja Lle kasulik.

Sellistel asjaoludel Tarne OÜ ja kostjate lähikondsuse tuvastamist toetab Riigikohtu praktika (30.09.2020 otsus asjas 2-16-18957 p 17). Kohus selgitas kostjatele korduvalt oma esialgset arvamust lähikondsuse tõendatuse kohta (08.06.2021 istungiprotokolli lk 3, dtl 260; 03.09.2021 määruse p 7, dtl 484). Sellises olukorras pöördus tõendamiskoormis kostjatele, mida kohus ka selgitas (08.06.2021 istungiprotokolli lk 3, dtl 260). Mingeid sisulisi põhjendusi ega tõendeid lähikondsuse ümberlükkamiseks kostjad ei esitanud. Kostjad oleksid näiteks võinud tugineda sellele, et tegelikkuses teostas nende suhtes valitsevat mõju keegi teine, mitte Tarne OÜ juhatuse liikmed M ja L.

18.Vaidlusalused maksed kahjustasid Tarne OÜ võlausaldajate huve PankrS § 109 lg 1 tähenduses. Tarne OÜ vara vähenes maksete tulemusel 40 000 euro võrra. Tarne OÜ kontole jäi maksete tegemise järel vaid 2500 eurot ja järgnevalt tehti konto kaudu makseid ebaolulises ulatuses (dtl 315). Tarne OÜ ajutise halduri 08.03.2019 aruande kohaselt pärast vaidlusaluste maksete tegemise kuupäeva võlgnikul sisuliselt puudus majandustegevus (aruande p 8.2, LCAP-i 08.04.2021 avalduse lisa 1, dtl 84). Võlgniku poolt omandatud OÜ Terasus Holding osa arvel sai hiljem täita võlgniku kohustusi ainult osaliselt (p 9.4. Vt ka hageja 02.08.2021 avalduse p 2.11, dtl 287). Tarne OÜ pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid 115 999,17 eurot (LCAP-i vastu esitatud hagiavalduse lisa 6, dtl 29). Mõlema kostja väitel on Tarne OÜ-l tegelikult kohustusi ligi kaks korda rohkem (LCAP-i 08.04.2021 avalduse p 2.2.5(v), dtl 70; Sambliku 08.04.2021 avalduse p 2.2.5(v), dtl 388).

Kostjate põhjendus, et Loginvest OÜ nõue ei olnud 20.02.2018 veel sissenõutav ja seetõttu vaidlusalused maksed võlausaldajate huve ei kahjustanud (12.09.2021 avalduse p 36, dtl 507), pole õige. Äriühing peab tegutsema kaalutlustega, mis võtavad arvesse vajadust maksevõime tagamiseks ettenähtavas perspektiivis. Kui tehing vähendab vara ehk võimalusi kohustuste täitmiseks ja isik osutub hiljem püsivalt maksejõuetuks, siis on tegemist võlausaldajate kahjustamisega. Kui kostjatele poleks vaidlusaluseid makseid tehtud, oleks neile makstud raha arvel saanud hiljem rahuldada ka teiste võlausaldajate nõudeid. Kostjatele täidetud nõuded polnud teadaolevalt pandiga tagatud ja seetõttu poleks nad Tarne OÜ pankrotimenetluses olnud Loginvest OÜ nõudega võrreldes eelistatud (PankrS § 153).

Hageja on eelnimetatu kohaselt tõendanud, et vaidlusaluste makseteta oleks pankrotimenetluses võlausaldajate vahel jaotamiseks jäänud summa olnud suurem.

Seega tuleb võlausaldajate huvide kahjustamist eeldada. Kostjad seda eeldust ümber ei lükanud (vt Riigikohtu 30.09.2020.a otsus asjas 2-16-18957 p 15-16).

19.Kostjate väide, et Loginvest OÜ andis Tarne OÜ-le laenu OÜ Terasus Holding osa ostmiseks (12.09.2021 avalduse p 35-37, dtl 507) ei mõjuta kohtu järeldust, et kostjatele tehtud maksed kahjustasid Tarne OÜ võlausaldajate – sealhulgas Loginvest OÜ – huve.

Laenulepingus pole viidet laenatava raha kasutamise otstarbele ega osa omandamise tehingu tingimustele (hageja 02.08.2021 avalduse lisa 1, dtl 291). Asjas pole väidetud 7 ega tõendatud, et Loginvest OÜ soovis vaidlusaluste maksete tegemist kostjatele.

Kostjate argumendil saaks olla tähendust vaid juhul, kui kostjad oleksid menetluses näidanud ära, et kõik Tarne OÜ (pankrotis) võlausaldajad soovisid vaidlusaluste maksete tegemist, olles täielikult teadlikud Tarne OÜ püsiva maksejõuetuse tekkimise riskist.

Tuleb pidada meeles, et pankrotivõlgniku poolt täidetud rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine, nagu ka tehingute tagasivõitmine, on õigustatud ainuüksi võlgniku pankrotistumise tõttu. Pankrotimenetluses saab tagasi võita tehinguid ja toiminguid, mis muidu on täiesti õiguspärased.

20.Kostjad on alusetult väitnud, et hagi rahuldamine poleks Tarne OÜ võlausaldajate huvides osa müügitehingu tagasitäitmise vastunõude tekkimise tõttu (12.09.2021 p 42, dtl 509; 27.09.2021 avalduse p 14, dtl 537). PankrS § 113 alusel ei tunnistata kehtetuks tasu maksmise aluseks olevat lepingut, vaid tasu maksmine kui võlgniku sooritus (vt Riigikohtu 19. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑115‑07, p 13). 20.02.2018 osa müügilepingu kehtivust kostjatele tehtud maksete tagasivõitmine ei mõjuta.

21.Lähikondsetena pidid kostjad tõendama, et Tarne OÜ oli vaidlusaluste maksete tegemise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks nende kohustuste täitmise tõttu (PankrS § 113 lg 1 p 3). Seda pole kostjad teinud. Kostjad on piirdunud väitega, et Tarne OÜ ajutise pankrotihalduri 08.03.2019 aruanne maksejõuetust 20.02.2018 seisuga või vaidlusaluste maksete tagajärjena ei kinnita (LCAP-i 03.05.2021 p 30-31, dtl 178 ja Sambliku 14.06.2021 avalduse p 43-44, dtl 473). Sellega kostjad oma tõendamiskoormist ei täitnud. Ajutine haldur heitis võlgnikule ette äriplaani puudumist Loginvest OÜ-lt võetud laenu tagastamiseks (aruande p 11.5, dtl 86). Sellest järelduvalt polnud juba 20.02.2018 teadaolevat põhjust arvata, et võlgnik suudab oma kohustuse täita. Järelikult võib eeldada maksejõuetuse esinemist juba vaidlusaluste maksete tegemise kuupäeva seisuga. Ajutise halduri väitel muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks „hiljemalt septembri lõpuks 2018 aastal“ (samas), halduri arvamuses ei välistatud maksejõuetuse varasemat tekkimist.

22.Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et vaidlusalused maksed tuleb rahalise kohustuse täitmisena PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel kehtetuks tunnistada. Vastavalt PankrS § 119 lg 1 peavad kostjad selle tulemusel saadud raha tagastama. Kohus mõistab kummaltki kostjalt hageja kasuks Tarne OÜ pankrotivarasse välja 20 000 eurot.

23.Viivist on hageja palunud vaidlusaluste maksete tagasivõitmise korral mõista välja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni (11.10.2021 avalduse nõudepunktid 2(b), dtl 558-559). Hageja seadis viivisenõude arvestamise algusaja sõltuvusse hagi rahuldamise alusest. Kohus pööras sellele hageja tähelepanu (03.09.2021 määruse p 10, dtl 485). Hageja teatas, et jääb esitatud nõude juurde (10.09.2021 avalduse p 3.3, dtl

497). Seega mõistab kohus viivise välja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, juhindudes TsMS § 367. Viivise määraks on hageja märkinud VÕS § 113 lg 1. Kohaldada tuleb selle sätte teist lauset, kuna lepingut viivisemäära kohta pole esitatud ja asjaoludest järelduvalt ei saagi olla.

8 Kohus mõistab kummaltki kostjalt hageja kasuks välja viivise arvestatuna põhivõlalt 20 000 eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (18.01.2022 kaasaarvatud) kuni põhivõla tasumiseni.

24.Tõendite osas märgib kohus selguse eesmärgil järgmist.

Kohus keeldus menetlemast kostjate 12.09.2021 avalduse lisadena 1 ja 2 ja hiljem uuesti esitatud helisalvestisi kui tõendeid. Kostjate selgitustest ei selgu tõendite puutumus hagide alusasjaoludega (avalduse p 18-27, dtl 503. 03.11.2021 määruse p 3, dtl 561).

Kuna käesolevas tsiviilasjas lahendatakse varem eraldi menetluses olnud hagisid, siis on osad tõendid korduvad. Seetõttu saab tähelepanuta jätta Sambliku 08.04.2021 avalduse lisad (dtl 65, 80-120) ja Sambliku 14.06.2021 vastuse lisa (dtl 475-478. Vt kostjate 12.09.2021 avalduse p 46-47, dtl 509).

LCAP-i 08.04.2021 vastuse lisad 2-4 (dtl 88-109) puudutasid ainult menetluskulude tagamist ja need jäetakse kostjate taotlusel menetlemata (12.09.2021 avalduse p 47).

Korduvalt esitatutena jäetakse menetlemata Sambliku vastu esitatud hagiavalduse lisad 1-3, 5, 6 ja 10 (dtl 13-15, 21-29) ning hageja 27.04.2021 avalduse lisad 1-3 (dtl 431-449.

Vt hageja 14.12.2021 avaldus, dtl 569).

25.Kuna hagi rahuldatakse, määrab kohus menetluskulud kostjate kanda (TsMS § 162 lg

1).

Hagid lahendati ühes menetluses. Hagide alused ja kostjate poolt hagidele esitatud vastuväited on sarnased. Kostjaid esindasid menetluses sama advokaadibüroo advokaadid. Menetluskulusid pole hageja esitatud arvestusele vaatamata võimalik hagide kaupa täpselt eristada, sest hageja esitatud jaotust mõjutas hagide menetlemise tegevuste ajaline järjestus, mida kostjad ei saanud mõjutada. Seega käsitleb kohus hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid summeeritult ja kostjad vastutavad hageja menetluskulude hüvitamise eest võrdsetes osades.

26.Hageja menetluskuluks on hagiavaldustelt tasutud riigilõivud 900 eurot (kokku 1800 eurot) ja hagi tagamise taotlustelt tasutud riigilõivud 50 eurot (kokku 100 eurot) ning lepingulise esindaja tasud kogusummas 16 548 eurot (11 452 + 5096. Vt hageja 22.12.2021 avaldus, dtl 585). Lepingulise esindaja tunnitasumäär on olnud 140 eurot käibemaksuta. Hageja on esitanud üksikasjaliku nimekirja esindaja poolt tehtud toimingute kohta.

Kostjate arvates on hageja õigusabikulud „vähemalt 70% ulatuses põhjendamatud“ (kostjate 28.12.2021 avalduse p 1.4, dtl 595). Kohus sellega ei nõustu. Kostjad ei vaidlustanud hageja esindaja tunnitasumäära põhjendatust ega esindaja üksikute toimingute ja nendeks kulutatud ajakulu põhjendatust. Hagejat esindas mõlema hagi menetlemisel sama advokaadibüroo ja ka mõlemat kostjat esindas sama advokaadibüroo.

Hageja ja kostjate esindajate tunnitasumäär on menetluses olnud sama. Kostjate 9 kulutused õigusabile olid kokku 21 265,88 eurot (kostjate 22.12.2021 avaldus, dtl 583).

Hageja õigusabikulu on kostjate omast oluliselt väiksem, moodustades ca 78 % kostjate õigusabikulust. Pole põhjust väita, et hageja esindamiseks põhjendatult vajaliku töö maht erines käesolevas asjas oluliselt kostjate esindamiseks vajalikust. Pigem vastupidi.

Kostjad on menetluses tuginenud eelkõige hageja väidete eitamisele. Omapoolseid põhjendusi ja tõendeid on kostjad esitanud hagejaga võrreldes vähem.

Kohus loeb seega hageja menetluskulud esitatud summas põhjendatuks ja vajalikuks.

Vastavalt menetluskulude jaotusele (p 25 eespool) tuleb kummalgi kostjal hüvitada hagejale 9 224 eurot (18 448 eurot [1800 + 100 + 16 548] \ 2). Kohus mõistab kummaltki kostjalt välja vastava hüvitise Tarne OÜ pankrotivarasse.

Hageja taotluse alusel (dtl 587) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

27.Hagide tagamiseks kostjate kinnisasjadele 22.02.2021 määrustega seatud kohtulikud hüpoteegid jäävad kehtima kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

28.Hageja on 22.02.2021 tehtud maksetega maksnud hagi tagamise tagatisena kohtu deposiiti kokku 2493 eurot. Otsuse jõustumisel on hagejal õigus taotleda selle summa tagastamist (TsMS 195 lg 1).

29.Vastavalt TsMS § 122, 124 ja 133 on kummagi hagi hind on 21 600 eurot (20 000 + [20 000 x 8% = 1600])). /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 10

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.