← Eesti

2-24-6756/4

Obsah (8)§ 407§ 377§ 413§ 444§ 163§ 174§ 177§ 468

2-24-6756 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 05.08.2024. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-6756 Tsiviilasi Re

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostjad ei vastanud hagile RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

  1. Lõpetada Uxxxx Rxxxxxxxx ja Txxxx Rxxxxxxxx ühisomand kinnisasjale registriosa numbriga 478635, asukohaga xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx linn, xxxxxxxxx vald, Jõgeva maakond ja müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasuda kinnisasja müügist saadava raha arvel kinnisasja müügiga seotud kulud ja seejärel jagada alles jääv raha Uxxxx Rxxxxxxxx ja TxxxxxRxxxxxxxxxvahel võrdsetes osades.
  2. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
  3. Jätta menetluskulud solidaarselt Uxxxx Rxxxxxxxx ja TxxxxxRxxxxxxxx kanda.
  4. Välja mõista Uxxxx Rxxxxxxxxxx ja Txxxx Rxxxxxxxxxx solidaarselt Revensen OÜ kasuks menetluskulud summas 780 eurot. 1

(4)
  1. Välja mõista Uxxxx Rxxxxxxxxxxxja TxxxxxRxxxxxxxxxx solidaarselt Revensen OÜ kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1
  2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja kohtu põhjendused
  3. 29.04.
  4. a saabus kohtusse Revensen OÜ hagiavaldus UxxxxxRxxxxxxx ja Txxxx Rxxxxxxx vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu 17.11.
  5. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-141303 kostjalt I, s.o Uxxxx Rxxxxxxxxxx hageja kasuks välja mõistetud võlg 1226,90 eurot ning viivis alates 18.11.
  6. a määras 0,065750% päevas põhivõlalt 789,15 eurot. Kohtumäärus on jõustunud. 17.01.
  7. a pöördus hageja täitmisavaldusega kohtutäitur Oksana Kutšmei poole võla sissenõudmiseks täitemenetluses. Algatati täitemenetlus täiteasjas nr 084/2024/
  8. Kohtutäituril ei ole õnnestunud võlga sisse nõuda, kuna kostjal I puudub vara ja ka piisav sissetulek, millele kohtutäitur saaks koheselt sissenõuet pöörata. Võlgniku töötasu on arestitud, kuid nõude rahuldamiseni ei ole see viinud. Kohtutäitur Oksana Kutšmei juures on võlgniku suhtes menetluses 8 täiteasja. Kokku on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlusi 9 ning sissenõudmisel olevate kohustuste summa on 22 111,57 eurot. Täiteasi nr 084/2024/491 on täitmisel teisel järjekohal. Kostja I ja II olid abielus ning abielu ajal tekkis kostjatel ühisomand, .so kinnisasi aadressil xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx linn, xxxxxxxxx vald, Jõgeva maakond (registriosa nr 478635). Alates 26.06.
  9. a on kinnisasi kostjate ühisomandis. Võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisvarale täituril ega hagejal ei ole, täitedokument kohustab vaid kostjat I, mitte kostjat II. Kostja I vastu toimuvas täitemenetluses ei saa 2
(4)kohtutäitur võla sissenõudmiseks abikaasaga ühisvarasse kuuluvat kinnisvaravara arestida ega müüa. Kohtutäitur on täitemenetluse tunnistanud ebaõnnestunuks. Hageja soovib kostjalt I võlga sisse nõuda. Alles ei ole jäänud muid võimalusi, kui nõuda kostjate ühisvara hulka kuuluva kinnisasja kui ühisvara jagamist. Hageja soovib kostjate ühisomandi lõpetamist ühisomandi esemeks oleva kinnistu avalikul enampakkumisel müügi teel, müügi tulemusel laekuva raha jagamist kostjate vahel võrdselt ning kostjale I kuuluvast osast hageja täitemenetluses oleva nõude rahuldamist. Kostja I ja kostja II on abikaasad. Kinnistu aadressil xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx linn, xxxxxxxxx vald, Jõgeva maakond (registriosa nr 478635) on kostja I ja kostja II ühisomandis. Kuna abikaasad abieluvaralepingut PKS § 59 sõlminud ei ole, kuulub nimetatud kinnistu PKS § 25 kohaselt abikaasade ühisvarasse. Hagejal puuduvad andmed, et kostjal I oleks lahusvara, mille arvelt kostja I saaks rahuldada hageja nõude summas 1071,21 eurot, lisandub viivis. Hagiavalduselt on tasutud riigilõiv 420 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse. Hageja taotleb kohtult kanda kinnistusraamatu registriosa nr 478635 kolmandasse jakku eelmärge Revensen OÜ kasuks käesolevas tsiviilasjas kostjate vastu esitatud ühisvara jagamise nõude tagamiseks. Lisaks kanda kinnistusraamatu registriosa nr 478635 kolmandasse jakku märkus käesolevas tsiviilasjas kostjate vastu esitatud ühisvara jagamise nõude kohtuasja avalikustamiseks. Saata määrus eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks registripidajale. Hageja toob välja, et kui kohus ei taga hagi, võib sellise taotluse esitada mõni teine võlausaldaja ning arvestades kinnisasja väärtust ja võimalike nõuete suurust, ei pruugi hageja nõue saada rahuldatud. Seega on hagi tagamine möödapääsmatult vajalik. Vastasel juhul ei ole hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisel selle täitmine enam võimalik. Lisaks on võimalik, et hagi tagamata jätmise korral teevad kostjad ühisvara jagamise ebameeldivate tagajärgede vältimiseks tehingu, millega takistavad kinnistu jagamist ja sellele sissenõude pööramist, võõrandades selle mõnele kolmandale isikule või viies selle muul moel ühisvara hulgast välja. Hageja viitab

§ 377lg-le 1, samuti AÕS § 63 lg 1 p-le 1, § 63 lg-tele 3, 4 ning § 631 lgle 2.

Lisaks viitab hageja Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-48-04, nr 3-2-1-13-17 ja nr 2-17-

  1. Hageja on tasunud hagi tagamise avalduselt riigilõivu 70 eurot.
  2. Kohus jättis 30.04.
  3. a määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata.
  4. Kohus võttis 06.05.
  5. a määrusega Revensen OÜ hagi Uxxxx Rxxxxxxxx ja Txxxx Rxxxxxxxx vastu ühisvara jagamise nõudes menetlusse. Kostjad I ja II said hagimaterjalid kätte 18.05.
  6. a kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel. Kuigi kohtu 06.05.
  7. a määruse (s.o menetlusse võtmise määrus, millega kostjatele anti tähtaeg hagiavaldusele vastamiseks) kättesaamist kostjad kinnitanud ei ole, saab kohtu hinnangul lugeda hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse esitamise nõudega kostjatele kättetoimetatuks. Hagimaterjalide kätte saamisega said kostjad teada kohtusse nende vastu esitatud ühisvara jagamise nõudest. Kumbki kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist.
  8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. 3

(4)Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hageja nõue ühisvara jagamiseks on põhjendatud ning nimetatud nõue kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Vastavalt

§ 413

lg-le 1 loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 alusel ei põhjenda kohus hagi rahuldamist ühisvara jagamise nõude osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5.

§ 163

lg 1 kohaselt Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude ühisvara jagamiseks ja hageja saavutas hagiga oma eesmärgi. Hagi tagamise taotluse jättis kohus rahuldamata.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 850 eurot, sh 490 eurot hagilt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv (420+70) ning 490 eurot lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt. Hagi tagamise taotluse jättis kohus rahuldamata, mistõttu jätab kohus hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu summas 70 eurot hageja kanda. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu saab taotletud ulatuses lugeda põhjendatuks. Lepinguline esindaja on teinud hagiavalduse koostamisel tööd 3 tundi (sh dokumentidega tutvumine, konsulteerimine, hagiavalduse koostamine, materjalide komplekteerimine). Tasumäär 120 eurot/tund. Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 3 töötunni eest kokku summas 360 eurot (käibemaksu ei lisandu). Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 780 eurot, sh riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja tasu 360 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 780 eurot hageja kasuks välja kostjatelt solidaarselt. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjatelt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 6.

§ 468lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.