← Eesti

2-22-13479/42

Obsah (4)§ 100§ 101§ 99§ 2172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 8. märts 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-13479 Tsiviilasi V.

) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu

  1. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
  2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt Riigikohtu
  3. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13;
  4. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-135-17, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
  3. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 19). Kohus võib elatise

§ 101

lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

§ 99

lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi.

  1. V. K. (hageja) ja I. K. ühised lapsed L. K. (kostja I) ja L. K. (kostja II) on sündinud vastavalt xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx.
  2. Vaidluse all ei ole, et Tartu Maakohtu
  3. novembri 2019 määrusega tsiviilasjas nr 219-14617 kinnitati V. K. , L. K. ja L. K. vahel sõlmitud kompromiss, millega pooled leppisid kokku, et V. K. maksab lastele L. K. ja L. K. kuni nende täisealiseks saamiseni elatist seadusega ettenähtud miinimummääras, s.o kummalegi 270 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  4. Alates
  5. jaanuarist 2022 jõustusid

§ 101

muudatused elatissumma suuruse arvutamisel.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

alusel oleks miinimumelatise arvutamise käik käesoleval hetkel kostjate puhul järgmine:

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Käesoleval hetkel on elatise baassummaks 249,78 eurot.

§ 101

lg 4 alusel lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

  1. aprillil.
  2. aprillil 2023 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt on Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1685 eurot, millest 3% on 50,55 eurot. Liites selle summa baassummale, moodustub 300,33 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vaidlust ei ole, et kostjate seaduslikule esindajale laekub kostjate I ja II lapsetoetus kummagi puhul 80 4/11 eurot ning lasterikka pere toetus kolme lapse eest, mis käesoleval hetkel on 450 eurot kuus. Eemaldades elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust, moodustub 262,83 eurot. Võttes sellest summast maha ka pool lapsetoetuse määra, moodustub 222,83 eurot. Tulenevalt

§ 101

lg-st 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vaidlust ei ole, et

§ 101

lg-s 6 nimetatud elatissumma vähendamise alust ei esine.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Vanim laps, s.o kostja I, saaks seega elatise täismäära summas 222,83 eurot. Kostja I ja kostja II vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, mistõttu saaks kostja II elatist 15% vähendatud määras, s.o 189,41 eurot. 11.

§ 2172lg 1 kohaselt kui enne 2022.

aasta

  1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  2. aasta
  3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Hageja on seega tsiviilasjas nr 2-19-14617 tehtud kompromissimääruse alusel kohustatud alates
  4. jaanuarist 2022 tasuma kummalegi kostjale elatist 292 eurot kuus. 12.

§ 2172

lg 2 annab kohustatud vanemale, kui ta ei nõustu

§ 2172

lg-s 1 nimetatud elatise summaga, õiguse pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega, sõltumata TsMS §-s 459 sätestatust, annab

§ 2172lg 2 kohustatud vanemale õiguse taotleda varasemalt, s.o enne 1.

jaanuarit 2022, väljamõistetud miinimumelatise suuruse muutmist. 13. Hageja tuginebki

§ 2172

lg-le 2 ning taotleb väljamõistetud elatise vähendamist praegu kehtiva miinimumelatise määrani.

  1. Kostjad vaidlevad hagile vastu põhjendusel, et laste kulud on tegelikkuses veelgi suuremad kui kompromissi sõlmimise ajal.
  2. Arvestades, et kostjad soovivad saada kehtivast miinimumelatise määrast suuremat elatist, tuleb kostjatel tõendada, et kostjate vajadused ning nende katmiseks tehtavad kulutused seda õigustavad.
  3. Kostjate selgituste ja kohtule esitatud kokkuvõtte (tl 19) kohaselt on kostjaga I seotud kulud ühes kuus järgmised: 1) Kodu ja olmega seotud kulud: kodulaen 72,37 eurot, elekter 42,97 eurot, prügivedu 1,45 eurot, koduvalvesüsteem 4,14 eurot, interneti ja TV teenus 13,53 eurot, telefon/andmeside 11,49 eurot, elukindlustus 21,7 eurot. 2) Toit: kulutused toidule 150 eurot, kulutused väljas söömisele 20 eurot. 3) Kulutused transpordile: autokütus 30 eurot. Kostjate
  4. oktoobri 2023 menetlusdokumendi p-st 5 nähtuvalt on mopeedauto kütusekuluks 40 eurot kuus. 4) Mopeedauto ost
  5. augustil 2021 hinnaga 4800 eurot, kasutusiga kostja I täisealiseks saamiseni ehk 48 kuud: 100 eurot. 5) Autoremont, hooldus: 20 eurot. 6) Kulutused hügieenitarvetele: 25 eurot. 5/11 7) Ravimid, tervishoid: laste apteek/vitamiinid 20 eurot. nõustamisteenus üks kord kuus 50 eurot, 8) Kulutused riiete ja jalanõudele: 60 eurot. 9) Trennid, huviringid: jõusaal 39 eurot, kulutused laagritele või ekskursioonidele 15 eurot. 10) Kulutused laste koolikohustuse täitmisele: 20 eurot. 11) Vaba aeg ja meelelahutus: 25 eurot. Kokku moodustavad kostjaga I seotud kulud 751,65 eurot kuus.
  6. Kostjate selgituste ja kohtule esitatud kokkuvõtte (tl 19) kohaselt on kostjaga II seotud kulud ühes kuus järgmised: 1) Kodu ja olmega seotud kulud: kodulaen 72,37 eurot, elekter 42,97 eurot, prügivedu 1,45 eurot, koduvalvesüsteem 4,14 eurot, interneti ja TV teenus 13,53 eurot, telefon/andmeside 11,49 eurot, elukindlustus 21,7 eurot. 2) Toit: kulutused toidule 150 eurot, kulutused väljas söömisele 20 eurot. 3) Kulutused täiendõppele, koolitused: autokool 66,25 eurot. 4) Kulutused hügieenitarvetele: 25 eurot. 5) Ravimid, tervishoid: laste apteek/vitamiinid 20 eurot. nõustamisteenus üks kord kuus 50 eurot, 6) Kulutused riiete ja jalanõudele: 60 eurot. 7) Trennid, huviringid: muusikakool 35 eurot, kitarri ost iga kahe aasta järel (uus kitarr 300 eurot) 15 eurot, sulgpall 40 eurot, kulutused laagritele või ekskursioonidele 15 eurot. Kostjate
  7. oktoobri 2023 menetlusdokumendi p-st 6 nähtuvalt on muusikakooli tasu alates septembrist 2023 45 eurot kuus. 8) Kulutused laste koolikohustuse täitmisele: 20 eurot. 9) Vaba aeg ja meelelahutus: 25 eurot. Kokku moodustavad kostjaga II seotud kulud 718,90 eurot kuus.
  8. Hageja on
  9. septembri 2023 eelistungil kinnitanud, et ei vaidlusta kostjate kulutusi, mis puudutavad apteeki/vitamiine, riideid, jalanõusid, trenne, huviringe, koolikohustuse täitmist, vaba aega ja meelelahutust. Seega võtab hageja omaks, et need kulud moodustavad kostja I puhul 179 eurot ja kostja II puhul 240 eurot kuus.
  10. Lähtudes asjas kogutud tõenditest, on kohus kostjate igakuiste kulutuste osas järgmisel seisukohal: - Kostjad on kodu- ja olmega seotud kulude hulgas nimetanud kulu kodulaenu tasumisele. Riigikohus on
  11. oktoobri 2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 punktis 17 leidnud: Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Sama otsuse punktis 18 on Riigikohus täiendavalt leidnud: Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem 6/11 peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Seega, kodulaenu kulude lapsele langevas osas arvamine ülalpidamiskulude hulka, on põhjendatud. Riigikohus on eelnevalt viidatud otsuse punktis 23 aktsepteerinud ka eluaseme kindlustamise kulude arvestamist mõistlikus ja lapsele langevas osas lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks tehtavate kulutuste hulka, Kohtule esitatud tõendist (kostjate seadusliku esindaja konto väljavõte, tl 21-22) nähtub, et aprillis 2023 kuulus tasumisele laenu põhiosa 152,74 eurot, varakindlustuse makse 15,01 eurot ja kogunenud intress 194,06 eurot, kokku 361,81 eurot. Arvestades, et eluasemekulud jagunevad viie pereliikme vahel, teeb see ühe kostja puhul kuluks 72,36 eurot. Kuigi hageja ei nõustu kodulaenu kulude arvamisega eluasemekulude hulka, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud seda, milline on tema hinnangul kostjate kasutuses oleva eluruumi kasutuseelise väärtus. Hageja on leidnud, et kostjatel on soodsam elada hoopis kostjate seaduslikule esindajale kuuluvas korteris xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Viidatud korteri kommunaalkulude arvetelt (tl 91-96) nähtuvalt on tegemist 54,40 m2 suuruse korteriga. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik eeldada, et viieliikmeline pere mahutab end 54,40 m2-le, et eluasemekuludelt kokku hoida 29 eurot kummagi kostja kohta (xxxxxxxxxxxxxx kodulaen 361,81 eurot versus xxxxxxxx korteri kommunaalarvete keskmine 216,80 eurot). Kostjate seadusliku esindaja kinnitusel on xxxxxxxxxxxxxx 150 m2 (tl 107). Ka ruutmeetrite arvestuses tuleb soodsam tasuda xxxxxxxxxxxxxx kodulaenu kui xxxxxxxx korteri kommunaalmakseid (2,41 eurot/m2 versus 3,99 eurot/m2). Kohtu hinnangul on hageja kahtlused selles, kas kostjad üldse elavad xxxxxxxx kinnistul ainetud. Kohtule esitatud registriväljavõtte kohaselt on hageja ise andnud nõusoleku kostjate elukoha muutmiseks ning uue elukohana xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx registreerimiseks (tl 82-83). Küsimus sellest, kas hoonele on antud kasutusluba või mitte, ei ole käesolevas menetluses asjakohane. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kummagi kostja ülalpidamiskulude hulka tuleb arvata nende elukoha kodulaenuga seotud kulud, mis on kummagi kostja puhul 72,36 eurot kuus. - Elektrikulude tõendamiseks on kostjad esitanud kohtule oma elukoha (xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) elektritarbimise eest väljastatud Eesti Energia AS-i arved september 2022 - september 2023 eest (tl 23, 153-157 pöördel, 159-166 pöördel), maksekorralduse 2023.a märtsi arve tasumise kohta (tl 24-25) ja koondi elektriarvetest perioodi
  12. aprill 2022 kuni
  13. märts 2023 kohta (tl 26). Viidatud tõenditest tuleneb, et perioodil september 2022 - september 2023 on elektrikulu olnud kokku 2441,10 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 187,78 eurot kuus. Jagades keskmise elektrikulu elanike arvuga, moodustub ühe kostja puhul keskmiseks igakuiselt tasumisele kuuluvaks summaks elektri eest 37,56 eurot. Hageja väited selle kohta, et kostjate elektrikulu on liiga suur kinnistu suuruse (10 ha) või ehitustööde tegemise tõttu, on paljasõnalised. Kohus leiab, et kummagi kostja puhul tuleb ülalpidamiskulude hulka lugeda elektrikulu summas 37,56 eurot kuus. - Kohtule esitatud Ragn-Sells AS-i arvest aprillist 2023 (tl 27) ja selle tasumise maksekorraldusest (tl 28-29) nähtub, et prügiveo eest tuleb kostjate elukohas tasuda 7,22 eurot kuus. Kuivõrd tegemist on igakuiselt samasuguse kulutusega, ei ole kohus 7/11 pidanud vajalikuks igakordsete arvete ja maksekorralduste esitamist. Jagades prügiveo kulu elanike arvuga, moodustub ühe kostja puhul prügiveo eest igakuiselt tasumisele kuuluvaks summaks 1,44 eurot. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et prügiveo puhul on tegemist hoopis ehitusprahi äraveo kuludega. Seega tuleb kummagi kostja puhul tuleb ülalpidamiskulude hulka arvata prügiveokulu summas 1,44 eurot kuus. - Koduvalvesüsteemi kulude tõendamiseks on kostjad esitanud kohtule AS G4S arve aprillist 2023 suitsuandur Nublu teenuse kasutamise kohta summas 20,70 eurot (tl 30) ning maksekorralduse selle tasumise kohta (tl 31-32). Kuivõrd tegemist on igakuiselt samasuguse kulutusega, ei ole kohus pidanud vajalikuks igakordsete arvete ja maksekorralduste esitamist. Jagades G4S teenuse kulu elanike arvuga, moodustub ühe kostja puhul igakuiselt tasumisele kuuluvaks summaks 4,14 eurot. Suitsuandurid on igas majapidamises kohustuslikud ning nende sidumine valvesüsteemiga on tänapäeval levinud teenus, mida kohtu hinnangul ei saa pidada liigseks luksuseks, eriti kui tegemist on eraldatud kohas asuva majapidamisega, kus nt naabrid ei saa võimalikust tulekahjust teada anda. Kohus loeb seega põhjendatud ja tõendatud koduvalvesüsteemi kuluks ühe kostja kohta 4,14 eurot kuus. - Interneti ja TV teenuse maksumuse tõendamiseks on kostjad esitanud kohtule Elisa Eesti AS-i arve aprillist 2023 summas 67,61 eurot (tl 33) ja maksekorralduse selle tasumise kohta (tl 34-35). Kuivõrd tegemist on igakuiselt samasuguse kulutusega, ei ole kohus pidanud vajalikuks igakordsete arvete ja maksekorralduste esitamist. Jagades interneti ja TV teenuse kulu elanike arvuga, moodustub ühe kostja puhul igakuiselt tasumisele kuuluvaks summaks 13,52 eurot. Hageja on pidanud interneti ja TV teenuse eest tasutavat summat põhjendamatult suureks, kuid pole nimetanud summat, mille ulatuses ta teenuse maksumust aktsepteerib. Kohus loeb eluliselt usutavaks kostjate selgitused selle kohta, et arvestades eramu asukohta metsas ja pooleldi mäe küljel, on korraliku ühenduse saamine keeruline ning sobilik on konkreetne pakett, mida pakub Elisa Eesti AS (tl 80). Kohus loeb seega põhjendatud ja tõendatud interneti ja TV teenuse kuluks ühe kostja kohta 13,52 eurot kuus. - Kohtule esitatud Elisa Eesti AS-i arvest aprillist 2023 (tl 36-37) ja selle tasumise maksekorraldusest (tl 38-39) nähtub, et kostja I ja kostja II telefon/andmeside teenuse eest tuleb tasuda kummagi kostja puhul 11,49 eurot kuus. Hageja ei ole nimetanud summat, mille ulatuses ta kostjate telefoni/andmeside teenuse maksumust aktsepteerib. Kohtu hinnangul ei ole kostjate poolt valitud teenuse eest tasumisele kuuluv summa ülemäära suur ning kohus arvab kummagi kostja puhul 11,49 eurot telefoni/andmeside teenuse kulu ülalpidamiskulude hulka. - Kostjad on ülalpidamiskulude hulka arvestanud ka elukindlustuse maksed. Hageja leiab, et tegemist ei ole kuluga, mis peaks kuuluma ülalpidamiskulude hulka. Kohus hagejaga ei nõustu. Kindlustuspoliisist (tl 43-44 pöördel) nähtuvalt on kostjad kindlustatud õnnetusjuhtumite vastu; kindlustushüvitise liigiks ja valitud kindlustuskaitseks on püsiva puude hüvitis 50 000 eurot, valuraha 20 000 eurot ja ravikulu 15 000 eurot. Kostjate seaduslik esindaja on selgitanud, et kostjad tegelevad aktiivselt spordiga (tl 108), mistõttu esineb ka suurem vigastuste oht. Kohus leiab seega, et kindlustusmaksed tuleb arvata ülalpidamiskulude hulka. Kohtule esitatud kindlustuspoliisist, ERGO Insurance SE makseteatisest-arvest aprillist 2023 (tl 40) ja selle tasumise maksekorraldusest (tl 41-42) nähtuvalt kuulub viie perekonnaliikme kindlustamise eest tasumisele kokku 108,48 eurot. Jagades kindlustuse kulu 8/11 kindlustatud isikute arvuga, moodustub ühe kostja puhul igakuiselt tasumisele kuuluvaks summaks 21,70 eurot. - Kostjad on toidukuludena nimetanud 170 eurot, millest 20 eurot kulub väljas söömisele. Kostjad ei ole esitanud tõendeid toidukulu kohta ning kohus ei ole seda ka vajalikuks pidanud. Kostjate seadusliku esindaja kontoväljavõtetelt (tl 133-144, 145152) nähtub, et ta on teinud toidukauplustes kulutusi. Kostjad on kooliõpilased ja koolilõuna on Tartus tasuline. Statistikaameti andmetel moodustas
  14. aastal minimaalse toidukorvi maksumus 148,20 eurot kuus (https://www.stat.ee/et/avastastatistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/arvestuslikelatusmiinimum). Üldteadaolevat elukallidust, toidukaupade ja väljaspool kodu einestamise hindu arvestades on toidukulu 170 eurot ühes kuus kummagi kostja kohta põhjendatud summa. - Arvestades, et kostjate elukoht asub keskusest väljas, kuid kostja I õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kostja II xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on kulutused transpordile paratamatud. Kostjate seadusliku esindaja selgituse kohaselt on esimese transpordivõimaluseni 7 km (tl 107). Seega ei ole võimalik toetuda ühistranspordile. Kostjad on
  15. oktoobri 2023 menetlusdokumendi punktis 5 selgitanud: L. K. õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning L. K. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lapsed elavad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Laste ema töötab xxxxx. Laste kooli sõidutamise marsruudiks oleks õigustatud aluseks võtta seega xxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuna laste ema peab xxxxx sõitma enda töö tõttu, kuid sealt edasi tekiksid üksnes laste transpordiga seotud kulu ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxx jääks teele. Seejuures tuleks sama marsruuti läbida kaks korda päevas, lapsi viies ja tuues. Vahemik xxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxx on 38 km. Seega läbides seda vahemaad kaks korda päevas on ühe päeva läbitavate kilomeetrite hulk 76 km. I. K. kasutuses olev sõiduauto tarbib kütust keskmiselt 9l/100km. Seega 76 kilomeetri läbimiseks kulub kütusele 6,84 l kütust. Võttes arvestuse aluseks kütuse hinna 1,7 €/L saame ühe päeva kütuse kuluks (6,84 lx1,7€) 11,63 eurot. Arvestades, et koolipäevi on ühes kuus keskmiselt 20, on sellisel kuul kütusele kuluv summa 232.60 eurot. Lisaks kütusele tuleb sõiduauto kasutamisel arvestada ka remondi, hoolduse ja kindlustuskuludega, mis on üldteadaolevalt suuremad, kui mopeedautol. Tuginedes kostjate arvestusele, et kostjate seaduslikul esindajal kuluks ühel koolipäeval kostjate transportimiseks kütusele 11,63 eurot ning asjaolule, et ühes õppeaastas on ca 182 koolipäeva (2023.a näitel), moodustub sellisel juhul kostja I kütusekuluks aastas 2116,66 eurot, s.o 176,39 eurot kuus. Lisanduksid kulud kostjate seadusliku esindaja sõiduvahendi remondile, hooldusele ja kindlustusele. Eeltoodu valguses on tõepoolest soodsam, kui kostja I sõidab ise mopeedautoga kooli. Sellisel juhul on kostjad esile toonud kostja I transpordikulud järgmises: kostjale I
  16. augustil 2021 ostetud mopeedauto soetushind 4800 eurot, mille kasutusiga on kostja I täisealiseks saamiseni ehk 48 kuud, s.o 100 eurot kuus, kütusekulu 40 eurot, autoremondi ja hoolduse kulu 20 eurot, kokku 160 eurot kuus. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I kasutada on mopeedauto ning et selle soetushind oli 4800 eurot. Kohtu hinnangul ei ole siiski põhjendatud lugeda mopeedauto kasutuseaks vaid 48 kuud, kuna selle kasutamist on võimalik jätkata ka pärast kostja I täisealiseks saamist või mopeedauto siis realiseerida. Kohus loeb mopeedauto kasutuseaks 10 aastat. Sellisel juhul kulub mopeedauto soetushinna katteks 40 eurot kuus. Üldteadaolevalt vajab mopeedauto liikumiseks kütust. Kohtule esitatud kütusearvete koonditest (tl 45, tl 158-158 pöördel, 167-167 pöördel) nähtub, et perioodil septembrist 2022 kuni oktoobrini 2023 kulus kütusele 394,78 eurot, s.o 28,20 9/11 eurot kuus. Mopeedauto remondi ja hoolduse kulude kohta ei ole kostja I tõendeid esitanud. Seega on vastav kulurida (20 eurot kuus) tõendamata ning kohus seda ülalpidamiskulude hulka arvestada ei saa. Mopeedauto kasutamise puhul on kostja I transpordikulud 68,20 eurot kuus. Kuna mopeedauto kulud on väiksemad kui kostjate seadusliku esindaja sõiduvahendi kasutamise korral, loeb kohus põhjendatud transpordikuluna kostja I ülalpidamiskulude hulka 68,20 eurot kuus. - Kostjad on nimetanud hügieenitarvete (pesu- ja hügieenitarbed, sh noortekosmeetika) kuluks 25 eurot kuus. Kostjad ei ole esitanud tõendeid hügieenitarvetele kuluva summa tõendamiseks. Eluliselt on usutav, et kostjad vajavad elementaarseid pesu- ja hügieenitarbeid. Kosmeetikatarbed on pigem toreduslikud kaubad, mis ei ole kostjatele vältimatult vajalikud ja mille ostmiseks tehtavad kulud ei peaks kuuluma ülalpidamiskulude hulka. Kohus loeb seega põhjendatud kuluks hügieenitarvetele kummagi kostja puhul 15 eurot kuus. - Kostjad on ülalpidamiskulude hulka lugenud nõustamisteenuse üks kord kuus maksumusega 50 eurot. Kostjad on nõustamisteenuse tõendamiseks esitanud xxxxxxxxxxxx
  17. aprilli 2023 arve summas 100 eurot, milles on teenuse kirjelduseks märgitud „nõustamine“ (tl 49). Viidatud arve ega selle tasumist tõendav maksekorraldus (tl 50-51) ei tõenda, et tegemist oli kostjatega seotud teenusega. Isegi kui see nii oli, selgitas kostjate seaduslik esindaja
  18. septembri 2023 eelistungil, et nõustamisteenust kasutati kahel korral (tl 107 pöördel). Seega ei ole nõustamisteenuse puhul tegemist igakuise kohustusega, mida tuleks ka edasiulatuvalt tasuda. Seetõttu ei arvesta kohus seda kulu põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu ülalpidamiskulude hulka. - Kostjad on kostja II ülalpidamiskulude hulka arvestanud ka autokooli kulud. Kostja seadusliku esindaja kirjast hagejale nähtub, et kostja II on juba septembris 2022 soovinud minna autkooli (tl 3). xxxxxxxxxx infokirjast nähtub, et kostja I on õpingutele oodatud (tl 46) ning maksekorraldusega
  19. oktoobrist 2022 on tõendatud, et kostjate seaduslik esindaja on tasunud xx-xxxxxxxxx 495 eurot (tl 47-48). Kuigi kostja II õpib praegu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on kostjad selgitanud, et järgmisest õppeaastast asub kostja II õppima Tartusse. Seega vajab ka kostja II transporti Tartusse. Mopeedauto on peres olemas ning oleks mõistlik, kui kostja I ja kostja II saaksid mopeedauto juhtimise kohustust jagada. Seetõttu on kohus seisukohal, et autokooli kulud on põhjendatud arvata kostja II ülalpidamiskulude hulka. Arvestades kostja II täisealiseks saamise aega
  20. oktoobril 2026, moodustub autokooli kuluks perioodil oktoober 2022 – oktoober 2026 kuus 10,31 eurot. - Eeltoodut arvestades moodustub kostja I ülalpidamiskulude summaks ühes kuus 594,41 eurot ning kostja II puhul 597,52 eurot. Jagades saadud summad mõlema vanema vahel võrdselt, selgub, et kostja I vajaduspõhine elatis on summas 297,21 eurot kuus ning kostja II puhul 298,76 eurot kuus. Seega on kostjate vajaduspõhine elatis isegi suurem kui hageja poolt tasutav 292 eurot kuus.
  21. Hageja on väitnud, et tema sissetulek ei võimalda tasuda kummalegi kostjale elatist summas 292 eurot kuus. Hageja väidab, et ta on iseenda tööandja xxxxxxxxxx kaudu ning saab minimaalset töötasu. xxxxxxxxxx majandusaasta aruandega (tl 127-131) soovib hageja tõendada, et tegemist on mikroettevõttega, mille äritegevus on minimaalne. Hageja kontoväljavõtetelt (tl 112-126) nähtub, et xxxxxxxxxx-st on hageja nt septembris 2023 saanud töötasu kokku 702,52 eurot. Lisaks nähtuvad hageja konto väljavõtetelt igakuiselt sadades ja isegi tuhandetes eurodes ülekanded hageja 10/11 lähedastelt J. K. ja O. K. või maksed hageja enda kontode vahel. Vaidlust ei ole selles, et hagejal ei ole kostjate ees tekkinud elatise võlga. Tasumised nähtuvad ka kohtule esitatud tõenditest (hageja kontoväljavõtted tl 112-126, kostja seadusliku esindaja kontoväljavõtted tl 133-144, 145-152). Eeltoodu kinnitab kohtule, et hageja pelgalt näitab endale iseenda tööandjana väiksemat töötasu ning tema tegelikud sissetulekud võimaldavad tal jätkuvalt anda kostjatele senises mahus ülalpidamist. Hageja on töövõimeline isik oma parimais tööaastais. Hageja ei ole tuginenud sellele, et tal oleks teisi alaealisi ülalpeetavaid, kes jääksid kostjatele senises mahus ülalpidamise andmise tõttu puudusesse. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
  22. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalik vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt Riigikohtu
  23. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-id 21.3.-21.4.). Hagejal on olemas kõik eeldused (ta on tööealine, töövõimeline, omab kogemust ettevõtluses) püsiva sissetuleku teenimiseks ning seniste sissetulekute suurendamiseks kas ettevõtlusega tegutsedes või töölepingu alusel tööle asudes. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (hageja kinnitusel kuulub talle sõiduauto xxxxxx-xxx).
  24. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse rahuldamata.
  25. Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta kostjate esitatud tõendid kulude kohta, mida hageja ei vaidlustanud (tl 52-63). Menetluskulud
  26. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.
  27. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 11/11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.