) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled esitasid 08.07.2024 kohtule kompromissi, mida kohus ei kinnitanud, kuivõrd see oli vastuolus seadusega. Kompromissis on kokku lepitud viivise arvestamine viivistelt, mis on seadusega (VÕS § 113 lg 6) vastuolus. Samuti ei saanud kohus hageja poolt kohtule esitatu pinnalt järeldada, et M. M.ule laenude andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest tulenevalt selgitas kohus, et hagejal tuleb teha VÕS § 4034 lg 7 kohane nõuete ümberarvestus ning kompromissis tuleb põhivõla jääk ümber arvutada ning kompromissi summat vähendada ka intresside nõude (142,87) võrra (kuivõrd seadusjärge intress oli lepingute sõlmimise ajal 0%) ning haldustasu nõude (52,20) võrra (sest muid tasusid VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei võlgneta). 3. Pooled esitasid 11.09.2024 kohtule kohtu juhiste järgi muudetud kompromissilepingu kinnitamiseks. Kompromissisumma 3136,29 eurot sisaldab põhivõlga 2037,72 eurot, viiviseid 195,07 eurot, hageja esindajakulu 676,00 eurot ning pool hagilt tasutud riigilõivust, so 227,50 eurot. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtule esitatud kompromiss vastab
lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita. 4. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele vastavalt
5. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Kooskõlas
lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada
6. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 7.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud. Vastavalt
lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. 3 Hageja on hagilt vastavalt hagihinnale (3603,72 eurot) tasunud riigilõivu 455 eurot. Hageja on kohtule esitanud taotluse tsiviilasjas hagilt tasutud riigilõivust 455 eurot, poole, so 227,50 euro tagastamiseks. Kohus tagastab riigilõivu taotletud suuruses määruse jõustumisel hageja poolt nimetatud arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.