Obsah (4)

§ 444§ 407§ 163§ 172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-138541 Tsiviilasi Aktsiaselts Pl

) § 407 lg 6 alusel rahuldamata. 2.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja esitab põhjendava osa osaliselt. 3.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud e-posti teel 25.03.2024 ja hagi täiendus koos vastusenõudega 04.06.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Seetõttu loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited.

§ 407lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

1. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).
2. Hageja nõue põhineb Fresh Finance OÜ ja kostja 06.08.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingul. Hagiavalduse järgi on esialgne võlausaldaja loovutanud lepingust tulenevad nõuded hagejale 26.01.
3. Kohus on selgitanud tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist 15.01.2024 ja 26.04.2024 määrustes.
4. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija 3 võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-2113098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).
6. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada, et krediidiandja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatust nähtuvalt lähtus krediidiandja ainult kostja taotluses esitatud andmetest, mille järgi oli kostja sissetulek 960 eurot ja kohustused 300 eurot. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet ega ka muid tõendeid kostja krediidivõime kohta. Krediidiandja on kontrollinud kehtivate maksehäirete puudumist, kuid üksnes selle toimingu tegemist ei saa pidada piisavaks, et tuvastada kostja võime saadud krediit tagasi maksta. Kohus on andnud hagejale 26.04.2024 määruses esitada täiendavaid asjaolusid ja tõendeid krediidiandja kohustuste täitmise kohta, kuid hageja ei ole neid kohtule esitanud. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole omandanud piisavat teavet kostja krediidivõimet mõjutavate asjaolude kohta ning jättis seega kostja sissetulekud ja kohustused sisuliselt kontrollimata.
7. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
8. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus, ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus

§ 407

lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 26). Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hagiavalduse täpsustuse järgi on hageja teinud kostjale lepingu alusel 06.08.2021 väljamakse 1000 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid perioodil 03.09.2021 kuni 08.07.2022 kogusummas 893,50 eurot. Seega on tagastamata 106,50 eurot, mille palub hageja alternatiivse nõudena kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et selles osas on hageja nõue põhjendatud.

1. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 4
2. Hageja on esitanud kohtule VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse, mille järgi tuli kostjal põhiosa tagastada 10.08.
3. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 järgi lepingujärgne intressimäär, vaid viivist on õigust nõuda üksnes seadusjärgses määras.
4. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 106,50 eurot, perioodil 11.08.2022 kuni 17.01.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 15,94 eurot ja viivise põhivõla jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.01.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
5. Ülejäänud nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud 16.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (18%), tuleb menetluskulud jätta 18% ulatuses kostja kanda ja 82% ulatuses hageja kanda.

1. Kostja ei ole menetluses osalenud, seega puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.
2. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 175 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu 6,5 tunni eest summas 915 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Samuti on põhjendatud

§ 172

lg 9 ja § 4842 koostoimes ja tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu. Hageja esindaja tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks, vastab kohtupraktikas tunnustatule. Arvestades nõude olemust, asjaolu, et esindaja toimingud on seotud eelkõige hagiavalduse ja selle täienduste koostamise ja lisade komplekteerimisega, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja õigusabikulu 2,5 tunni eest ehk summas 305 eurot. Hageja on kinnitanud, et ei saa õigusabiteenuselt tasutult käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu mõistab kohus summa välja koos käibemaksuga. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 500 (175 + 20 + 305) eurot, millest 18% ehk 90 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 19. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik 5