KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 6. august 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-111236 Tsiviilasi OK Incure OÜ h

) § 407 lg 6 alusel rahuldamata. 2.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja esitab põhjendava osa osaliselt. 3.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt 06.06.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Seetõttu loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited.

§ 407lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

1. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).
2. Hageja nõue põhineb Multitude Bank p.l.c ja kostja 08.05.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingul. Hagiavalduse järgi on esialgne võlausaldaja loovutanud lepingust tulenevad nõuded hagejale 02.02.
3. Kohus on selgitanud tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist 11.04.2024 ja 17.05.2024 määrustes.
4. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija 3 võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-2113098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).
6. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada, et krediidiandja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja toob esile, et krediidiandja lähtus kostja krediidivõime hindamisel tema pangakonto väljavõttest, mille järgi olid hageja sissetulekud keskmiselt 500 eurot kuus ja puudusid igasugused kohustused. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt muude pangakontode olemasolu kohta ega muid tõendeid kostja krediidivõime kohta. Hagiavalduses ei ole esile toodud, millest koosnesid kostja sissetulekud ning millisel põhjusel oli krediidiandjal põhjust eeldada, et kostja saab neid eelduslikult ka tulevikus. Täiskasvanud teovõimelisel inimesel igasuguste majapidamiskulude ja kohustuste puudumine ei ole kohtu hinnangul mõistlikult usutav, mistõttu oleks krediidiandja pidanud koguma rohkem teavet kostja sissetulekute ja kohustuste kohta. Krediidiandja on kontrollinud kehtivate maksehäirete puudumist, kuid üksnes selle toimingu tegemist ei saa pidada piisavaks, et tuvastada kostja võime saadud krediit tagasi maksta. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole omandanud piisavat teavet kostja krediidivõimet mõjutavate asjaolude kohta ning jättis seega kostja võime saadud krediit tagastada sisuliselt kontrollimata.
7. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Riigikohus on täpsustanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus

§ 407

lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 26). Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

1. Hagiavalduse järgi on hageja teinud kostjale lepingu alusel perioodil 08.05.2023 kuni 14.08.2023 väljamakseid kokku 3185 euro ulatuses. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 459,70 eurot. Seega on tagastamata 2725,30 eurot, mille palub hageja alternatiivse nõudena kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et selles osas on hageja nõue põhjendatud. Hageja on esitanud kohtule VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse, mille järgi tuli kostjal põhiosa tagastada 06.01.2024 ning nõuab viivist seadusjärgses määras alates 07.01.
2. 4
3. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2725,30 eurot, perioodil 07.01.2024 kuni 07.05.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 113,55 eurot ning viivis tasumata põhivõla jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 08.05.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
4. Ülejäänud nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud 14.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (82%), tuleb menetluskulud jätta 82% ulatuses kostja kanda ja 18% ulatuses hageja kanda.

1. Kostja ei ole menetluses osalenud, seega puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.
2. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 455 eurot riigilõivu eest. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 455 eurot, millest 82% ehk 373,10 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik 5