← Eesti

4-24-1989/13

Obsah (6)§ 275§ 56§ 48§ 424§ 262§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juuli 2024 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-24-1989 (kohtuvälise menetluse nr 2610,24,001824)

§ 275

lg 1 Menetlusosalised ja nende Menetlusalune isik: Kalmer Raudsepp (isikukood 37806116523; elukoht xxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx) järgi esindajad Kohtuväline menetleja: PPA Lõuna prefektuur (asukoht Riia tn 132, Tartu linn, Tartu maakond; e-posti aadress louna@politsei.ee), esindaja Toomas Lihtmaa Kohtuistungi toimumise aeg 30.juuli 2024 RESOLUTSIOON Kalmer Raudsepp süüdi tunnistada

§ 275lg 1 järgi ning karistada arestiga 7 (seitse) päeva.

Kohtuotsuse jõustumisel kohustada Kalmer Raudseppa ilmuma karistust kandma Tartu Vanglasse (Turu 56, Tartu) kohtu poolt teatatud ajal. Vabatahtlikult aresti kandmisele mitteilmumisel tuua PPA Lõuna prefektuuril Kalmer Raudsepp sundkorras vanglasse aresti kandmiseks. Aresti kandmise aja algust arvata alates Kalmer Raudsepa vanglasse saabumisest. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o alates 30.07.

  1. Kui üks kohtumenetluse pool on ettenähtud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) ja e-toimiku vahendusel kättesaadav alates 26.08.
  2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult tervikuna teatavakstegemisest, s.o alates 26.08.
  3. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused süüteo osas Kalmer Raudsepale on PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaokonna patrullpolitseiniku poolt koostatud väärteo protokoll AB 1624686 selles, et K.Raudsepp 7.05.2024 kella 12.41 ajal Põlva linnas Kesk tn 41 solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat politseiametnikku E.Lu (E.L) seoses tema ametikohustuste täitmisega. Solvamine seisnes selles, et isik näitas E.Lu suunas keskmist sõrme, mis on tavainimesele mõistetav kui üldtuntud solvav žest, mistõttu tundis politseiametnik end solvatuna. K.Raudsepa toimepandu on protokollis kvalifitseeritud

§ 275lg 1 järgi.

K.Raudsepp ennast väärteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt (tl 15 pöördel-16) oli ta tarvitanud alkoholi ( õlut ja viina), mistõttu ei mäleta, kuidas ta Põlva bussijaama sattus ja mis juhtus. Videosalvestist vaadates on näha, et ta keskmist sõrme näitas, kuid kuna pea oli longus ja inimesele otsa ei vaadanud, ei teadnud K.Raudsepp, et tegemist on politseiametnikuga. Kui ta oleks politseiauto ära tundnud, poleks K.Raudsepp keskmist sõrme näidanud, aga praegu oli auto eravärvides. Miks keskmine sõrm püsti läks, K.Raudsepp seletada ei oska. Ilmselt oli ta millegi peale vihane. Selline žest on ka K.Raudsepa arvates solvav. Tunnistaja E.L ütluste kohaselt ( tl 14 pöördel-15) tuli 7.05.2024 lõunasel ajal politseile väljakutse Põlva bussijaama, kus on purjus meesterahvas pikali. Koos kolleeg E.Aga väljakutsele reageerides ja bussijaama jõudes nägid nad tuttavat K.Raudseppa kasti otsas istumas. Eravärvides politseiametnike autot nähes näitas K.Raudsepp kohe keskmist sõrme. Kui politseiametnikud läksid autost K.Raudsepa juurde, näitas viimane mõlema käega politseiametnikele keskmist sõrme. E.Lu tundis ennast solvatuna, sest see on solvav žest. Midagi K.Raudsepp ka ütles, kuid tema sõnadest E.L aru ei saanud. K.Raudsepp oli alkoholijoobes ja üleolev, mistõttu toimetati ta kainenema. Tehnilise vahendit tõendina kasutamise protokolli kohaselt ( tl 3) on 7.05.2024 Põlva linnas Kesk tn 41 K.Raudsepa süüteoasjas kasutatud pardakaamerat Kenwood DRD-A501W. Pardakaamera videosalvestis CD-R-il on ka tõendina kohtule esitatud ( tl 10). Nii nähtub videosalvestisest (fail 20240507 114131 F), et 7.05.2024 kella 11.41 ajal politseiametnike eravärvides sõiduk läheneb Põlva bussijaamale. Sõiduki bussijaama ette jõudmise ja peatumise ajal ( kell 11.42.07) tõstab bussijaama ees istuv meesterahvas (kes on äratuntav K.Raudsepana) kõigepealt vasaku käe keskmise sõrme, kusjuures sõrme pealmine pool jääb politseiametnike poole ja ülejäänud sõrmed on rusikas. Seejärel tõstab K.Raudsepp ka teise käe keskmise sõrme. Peale sõiduki seisma jäämist ja politseiametnike sõidukist väljumist laseb K.Raudsepp vahepeal käed alla, kuid tõstab need uuesti üles ning näitab talle lähenevate politseiametnike suunas kahe käe keskmist sõrme. Kuigi vahepeal langetab K.Raudsepp pea rinnale, tõstab ta pea uuesti üles ja näitab keskmisi sõrmi edasi. Keskmise sõrme näitamine nähtub ka veel failist 20240507 114231 F (kell 11.42.30). Seejärel toimetavad politseiametnikud K.Raudsepa oma autosse. 2

(5)Tõendeid ( menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused, pardakaamera videosalvestis) kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et K.Raudsepp 7.05.2024 kella 12.42 ajal Põlva linnas Kesk tn 41 näitas politseiametniku E.Lu suunas keskmist sõrme, kusjuures sõrme pealmine pool jäi politseiametniku poole ja ülejäänud sõrmed olid rusikas Kuigi menetlusaluae isiku enda kinnitusel ta alkoholijoobes oleku tõttu sündmust ei mäleta, ei seadnud ta peale pardakaamera videosalvestise vaatamist kohtuistungil ka ise kahtluse alla, et tema poolt keskmise sõrme näitamine aset leidis. Tunnistaja E.Lu ütlused on kattuvad videosalvestisest nähtuvaga – K.Raudsepp näitas keskmist sõrme politseiametnike suunas, kui viimased lähenesid autoga bussijaama esisele ning näitas politseiametnike (kellest üks oli tunnistaja E.L) suunas kahe käega keskmist sõrme ka peale seda, kui politseiametnikud olid autost väljunud ja lähenesid K.Raudsepale. Väärteoprotokollis on K.Raudsepale etteheidetav süütegu toimunud 7.05.2024 kell 12.
  1. Tunnistaja E.Lu ütluste kohaselt toimus sündmus 7.05.2024 lõuna paiku. Pardakaamera salvestisest nähtuvalt jõudsid politseiametnikud bussijaama ette 7.05.2024 kella 11.41 ajal, kuid sõrme näitamine toimus juba kell 11.
  2. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil selgitas, et tunnine ajavahe on tingitud kaamerate suvise ja talvise kellaaja seadistustest, mis ei ole alati õiged (kaamerad muudavad aja tagasi). Kohtule on ka eelneva töökogemuse pinnalt teada, et tõepoolest esineb patrullsõidukite pardakaamerate kellaaja seadistustes sageli vigu (eelkõige tunniajaseid vahesid võrreldes tegelikkusega). On kahetsusväärne, et kohtuväline menetleja ei suuda tagada tööks vajalike tehnilist vahendite korrasolekut. Ent kohtu hinnangul ei tingi viga pardakaamera kellaaja seadistustes käesoleval juhul siiski süüteo toimepanemise aja tuvastamise võimatust. Tunnistaja E.Lu ütlusi (et sündmus toimus 7.05.2024 lõuna paiku), pardakaamera salvestist (kust nähtub aeg 7.05.2024 kell 11.42) ja kohtuvälise menetleja selgitusi kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et keskmise sõrme näitamine politseiametnikule toimus 7.05.2024 kella 12.42 ajal. Kuna sündmus ise sai alguse kell 12.41 kui politseiametnikud jõudsid bussijaama juurde, ei saa väärteoprotokollis märgitud aega (kell 12.41) pidada väga suureks ebatäpsuseks. Tunnistaja E.Lu ütlused tõendavad, et 7.05.2024 Põlva bussijaamast tulnud väljakutsele reageerides täitis ta politseiametnikuna tööülesandeid. Kohtul puudub alus selles tunnistaja väites kahelda. Videosalvestisest nähtub, et sündmuskohale saabunud politseiametnikud ( sh E.L) olid politseiametniku vormiriietuses. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja E.Lu ütlused on kattuvad asjaolus, et politseiametnikud saabusid sündmuskohale (Põlva bussijaama juurde) eravärvides sõidukiga. K.Raudsepa kohtuistungil avaldatust tulenevalt ei saanud ta väidetavalt aru, kellele ta keskmist sõrme näitas, kuna politseiametnikud saabusid eravärvides autoga ning politseiametnike talle lähenedes oli tal juba pea longu. Kohtu arvates on see menetlusaluse isiku väide ümber lükatud tunnistaja E.L ütluste ja pardakaamera videosalvestisega. Tunnistaja ütlused on kattuvad videosalvestisest nähtuvaga, et juba siis, kui politseiametnikud bussijaama ette autoga tulid, hakkas K.Raudsepp nende suunas keskmist sõrme näitama ja näitas politseiametnike (kellest üks oli tunnistaja E.L) suunas kahe käega keskmist sõrme ka peale seda, kui politseiametnikud olid autost väljunud ja lähenesid K.Raudsepale. Videosalvestusest nähtuvalt on õige K.Raudsepa väide, et politseinike lähenedes mingil hetkel vajus tal tõesti pea rinnale. Ent eelnevalt oli K.Raudsepa pilk suunatud lähenevate politseiametnike poole ja ta näitas samal ajal nende suunas mõlema käe keskmist sõrme. Sama tegevust jätkas K.Raudsepp ka peale pea tõstmist. K.Raudsepp hakkas keskmist sõrme näitama juba siis, kui politseiametnikud autoga bussijaama ette jõudsid. Selline käitumine annab alust järeldusele, et kuigi politseinikud 3
(5)saabusid eravärvides sõidukiga, sai K.Raudsepp aru, et tegemist on politseiametnikega. Sõiduk oli K.Raudsepale küllaltki lähedal. Seega oli talle ka läbi sõiduki esiklaasi nähtav, et sõidukis on politseiametnikud. Nagu kohus edaspidi tuvastab (karistuse mõistmise puhul), on K.Raudsepa näol tegemist sageli avaliku korra rikkumisi toimepaneva isikuga. Seega juba eelneva elukogemuse pinnalt oli K.Raudsepale kui avalikus kohas alkoholijoobes viibivale isikule arusaadav, et sündmuskohale saabub politsei.

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. E.L on politseiametnik. Seega on ta avalikku korda kaitsev võimuesindaja. Politseiametnike (sh E.L) 7.05.2024 kella 12.41 ajal Põlva bussijaama juurde saabumise põhjuseks oligi eelnevalt saabunud teave seal väidetavalt aset leidvast avaliku korra rikkumisest (purjus mees pikali). Seega täitis E.L oma ametikohustusi. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, nö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. J. Sootak jt. Kirjastus Juura, 2021, lk 463, p 7). Keskmise sõrme näitamine viisil nagu K.Raudsepp seda tegi (näitas ülestõstetud keskmise sõrme pealmist poolt, kusjuures ülejäänud sõrmed olid rusikas) on üldiselt teadaolev solvav žest. Et tegemist on solvava žestiga, möönis kohtuistungil ka K.Raudsepp ise. K.Raudsepp hakkas keskmist sõrme näitama just politseiametnike ( sh E.L) lähenedes ja nende suunas. Ajalis-ruumiline lähedus annab alust seostada K.Raudsepa poolt toimepandut E.Li poolt oma ametikohustuste täitmisega ja sooviga politseiametniku au ja väärikust alandada. E.Lu kinnitusel tundiski ta ennast solvatuna. K.Raudsepp sai aru, et tema juurde tuleb ametiülesandeid täitev politseiametnik. Ka oli K.Raudsepale endale teada, et keskmise sõrme näitamine on solvav žest. Seega pani K.Raudsepp E.Lu solvamise toime otsese tahtlusega. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et K.Raudsepp 7.05.2024 kella 12.42 ajal Põlva linnas Kesk tn 41 solvas tahtlikult avalikku korda kaitsvat võimuesindajat s.o politseiametnikku E.Lu (E.L) seoses tema ametikohustuste täitmisega. Solvamine seisnes selles, et K.Raudsepp näitas E.Lu suunas keskmist sõrme, mis on üldtuntud solvav žest ja mille tõttu tundis politseiametnik end solvatuna. K.Raudsepa süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib K.Raudsepa poolt toimepandu

§ 275lg 1 järgi.

Otsuse põhjendused karistuse osas, muud otsustused

§ 56

lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus loeb K.Raudsepa süüd keskmiseks. Süüd suurendab asjaolu, et K.Raudsepp ei kasutanud solvavat žesti ühekordselt ega hästi lühiajaliselt, vaid korduvalt ja kahe käega. Tegemist oli päevase ja väga käidava kohaga. Pardakaamera salvestisest nähtuvalt viibis ka antud juhul läheduses teisi inimesi. 4

(5)K.Raudsepa karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi K.Raudsepp ei ole ennast süüdi tunnistanud, avaldas ta juhtunu üle siiski kohtuistungil kahetsust. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kahetsust kergendava asjaoluna.

§ 275

lg 1 sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

§ 48kohaselt võib kohus väärteo ees mõista aresti kuni 30 päeva.

Karistusregistri 5.06.2024 teatis ( tl 5-8) tõendab, et K.Raudsepp omab ühte kehtivat kriminaalkaristust

§ 424lg 1 järgi ning kümmet kehtivat väärteokaristust aastatest 2020 kuni 2023.

Peamiselt on K.Raudseppa väärteomenetluse korras karistatud

§ 262lg 1 järgi s.o avaliku korra rikkumise eest.

Käesoleva otsuse tegemise ajaks on küll üks neist karistustest s.o Tartu Maakohtu 9.06.2023 otsusega mõistetud karistus ( arest 5 päeva) kustunud, kuna karistuse ära kandmisest on möödunud rohkem kui üks aasta ( KarRS § 24 lg 1 p 1). Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt võib karistuse mõistmisel arvestada ka kustunud karistusi (RKKKo 4-22-4139, p 14). Arvukate väärteokaristuste olemasolu iseloomustab K.Raudseppa isikuna, kes süstemaatiliselt rikub õiguskorda. Kuna K.Raudsepp varasematest karistustest järeldusi pole teinud, karistusregistri andmetest nähtuvalt rahatrahvid on tasumata, peab kohus põhjendatuks K.Raudseppa karistada arestiga. Süü suurust ja ühe kergendava asjaolu olemasolu arvestades võib arest olla sanktsiooni keskmisest väiksem.

§ 69

lg 1 alusel võib kohus aresti mõistmisel asendada selle süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Kuigi K.Raudsepp kohtuistungil esmalt möönis, et üldkasuliku töö tegemist võib takistama hakata tervislik seisund, avaldas ta kohtuvaidluses nõusolekut üldkasulikku tööd teha. Seega on kohtul alust kaaluda K.Raudsepale mõistetava aresti üldkasuliku tööga asendamist. Kohus leiab, et arvestades K.Raudsepa alkoholilembust, pole ta üldkasuliku töö tegemiseks sobilik isik. Üldkasuliku töö tegemine eeldab, et süüdlane ilmub ettenähtud ajal ja kohta ning on kaine. K.Raudsepa puhul on alust arvata, et seda ta ei suuda. K.Raudsepp oli alkoholi tarvitanud käesoleva süüteo toimepanemise ajal. Teda on ka varem korduvalt karistatud alkoholi tarvitamisega seotud süütegude eest. Et aeg-ajalt tuleb ette alkoholitarvitamist, kus pilt eest läheb, kinnitas K.Raudsepp kohtuistungil. Asjaolule, et K.Raudsepp ei täida talle määratud kohustusi, viitab ka karistusregistri teatisest nähtuv asjaolu, et käitumiskontrolli nõuete rikkumiste tuli täitmisele pöörata talle Tartu Maakohtu 28.01.2020 otsusega tingimisi mõistetud vangistus. Asja juures on tõendina pardakaamera videosalvestised CD-R-il ( tl 10). Kuna need on niikuinii juba toimikus, puudub vajadus salvestiste asja juurde jätmise kohta otsustuse tegemiseks (RKKKo 1-18-5732/226, p 125). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.